← Eesti

3-19-2216/46

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2216 Määruse kuupäev

  1. august 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Nikolai Šmeljovi kaebus Viru Vangla tegevusega (ajavahemikul
  2. detsember 2016 kuni
  3. november 2019 duši võimaldamata jätmine pärast sportimist) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja ‒ Nikolai Šmeljov Vastustaja ‒ Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Nikolai Šmeljov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud ajavahemikul
  5. maist 2015 kuni
  6. novembrini 2019 sellega, et kaebajal ei võimaldatud pärast sportimist end duši all pesta. Kaebaja viitas inimõiguste piiramisele ja väärikuse alandamisele. Kaebaja soovis hüvitiseks 19 260 eurot. Kaebaja palus end vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
  7. Tartu Halduskohus tagastas
  8. septembri
  9. a määrusega kaebuse ajavahemikku
  10. mai 2015 kuni
  11. detsember 2016 puudutavas osas. Kaebaja esitas selles osas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  12. novembri
  13. a määrusega rahuldamata. Riigikohus keeldus
  14. jaanuari
  15. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse võtmast. Tartu Halduskohus selgitas
  16. septembri
  17. a määruses, et mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse seoses väärikuse alandamisega. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse korrigeerida nõutava hüvitise suurust, arvestades, et kohus tagastas kaebuse umbes kolmandiku ajavahemiku osas.
  18. Kaebaja esitas
  19. septembril 2020 kohtule avalduse, milles täpsustas, et kui kohus jätkab menetlust ainult ajavahemiku
  20. detsember 2016 kuni
  21. november 2019 osas, on nõutava hüvitise suurus 14 260 eurot.
  22. Tartu Halduskohus rahuldas
  23. jaanuari
  24. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt: vabastas kaebaja 352,80 euro ulatuses kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest ja jättis vabastamata 75 euro ulatuses. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 andis kohus kaebajale 75-eurose riigilõivu tasumiseks aega viis päeva alates sama määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest. Kaebaja esitas halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
  25. märtsi
  26. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.
  27. Kaebaja esitas
  28. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu osamaksetena tasumiseks.
  29. Tartu Halduskohus rahuldas
  30. märtsi
  31. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu osamaksetena tasumiseks. Kohus võimaldas kaebajal tasuda 75-eurose riigilõivu osamaksetena järgmiselt: - esimene osamakse 15 eurot tasuda hiljemalt
  32. aprillil 2021; - teine osamakse 15 eurot tasuda hiljemalt
  33. mail 2021; - kolmas osamakse 15 eurot tasuda hiljemalt
  34. juunil 2021; - neljas osamakse 15 eurot tasuda hiljemalt
  35. juulil 2021; - viies osamakse 15 eurot tasuda hiljemalt
  36. augustil
  37. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.
  38. Tartu Halduskohus tühistas
  39. juuli
  40. a määrusega kaebajale
  41. märtsi
  42. a määrusega antud menetlusabi (resolutsiooni punkt 1), kuna kaebaja oli jätnud riigilõivu osamaksed tasumata. Kohus andis kaebajale 75-eurose riigilõivu tasumiseks aega viis päeva alates sama määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni punkt 2). KOHTU SEISUKOHT
  43. Tartu Halduskohtu
  44. juuli
  45. a määruse resolutsiooni punkt 1 jõustus
  46. augustil
  47. Sellest hakkas kulgema viiepäevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Viimane päev riigilõivu tasumiseks oli
  48. august
  49. Kuni praeguse määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine on asja sisulise läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. Kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 1 punkti 3 alusel.
  50. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.