← Eesti

1-17-6351/128

Obsah (10)§ 184§ 4181§ 418§ 64§ 68§ 75§ 121§ 76§ 255§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 24. august 20

§ 184

lg 2 p 1, 2;

§ 4181

lg 1 ja

§ 418

lg 1 järgi, mille eest talle mõisteti vastavalt 5 aastat, 1 aasta 6 kuud ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga.

5 aasta pikkuse vangistuse hulka loeti

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva (21.10.2016-22.10.2016).

4 aasta 11 kuu 28 päeva pikkust vangistust kannab A. Vaskin alates 15.01.

  1. Karistusaeg lõpeb 12.01.
  3. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid A. Vaskini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Vaskini ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
  4. Tartu Maakohtu 22.07.
  5. a määrusega vabastati A. Vaskin Harju Maakohtu 13.09.
  6. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja pandi

§ 75lg 2 p 21 ja 4 järgsed kohustused.

4. Kohus leidis, et esinevad nii formaalsed kui ka materiaalsed alused A. Vaskini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevad riskid ei kaalu üles vabastamist pooldavaid asjaolusid. Ehkki A. Vaskinit on korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud, on varasemad karistused praeguseks kustunud. Praegusel ajal on tema suhtes menetluses kriminaalasi nr 118-437 süüdistuses

§ 121

lg 1 ja § 255 lg 1 järgi, ent tegemist on jõustumata lahendiga, mistõttu seda tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada ei saa.

  1. A. Vaskin pani kuritegusid toime majandusliku kasu saamise sooviga. Tal ei ole ametlikke töösuhteid olnud. Sissetuleku tagas kriminaaltulu, kuna isiku elukvaliteet oli sissetulekutest silmnähtavalt kõrgem. Ka vanglas on kinnipeetav olnud töö suhtes valiv. Keeldunud on ta majandusabitöödest, mille tegemisele teda määrati.
  2. Varasemast elukäigust on teada, et A. Vaskin tarvitas narkootikume, suitsetades alates
  3. eluaastast 2-3 korda nädalas kanepit. A. Vaskin ei tunnista sõltuvust ega soovi tarbimisharjumust muuta.
  4. Positiivseks pidas kohus A. Vaskini tegevust ja käitumist karistuse kandmise ajal – ta on läbinud mitmeid kuriteoriske vähendavaid tegevusi, mille tulemusena on tema hoiakud varasemaga võrreldes muutunud. A. Vaskin läbis sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ (24.1012.12.2018) ja „Eluviisitreening“ (12.01-23.02.2021), alustas riigikeeleõpinguid. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
  5. A. Vaskini vabanemisjärgsed elutingimused on head – ta hakkab elama elukaaslase ja kahe lapsega. Väärtushinnanguid ümber kujundama on pannud teise lapse sünd. A. Vaskinile on töökoha garanteerinud Kitchen Proff OÜ. MÄÄRUSKAEBUS
  6. Prokuratuuri esindaja riigiprokurör V. Verte palub maakohtu määruse tühistada järgmistel põhjustel.
  7. Täitmiskohtunik jättis põhjendamatult tähelepanuta Tartu Vangla poolt 04.06.2021.a koostatud iseloomustuses sedastatu ega andnud sellele määruses vajalikku hinnangut. See tõi kaasa A. Vaskini põhjendamatu ennetähtaegse vabastamise.
  8. Kohus jättis analüüsimata Harju Maakohtu 13.09.
  9. a otsuses kirjeldatud A. Vaskini kuriteo asjaolud. Üksnes karistusseadustiku eriosa pealiskaudne refereerimine ei täida toimepandud kuritegude asjaolude arvestamise nõuet

§ 76lg 4 alusel.

  1. Põhjendamatu on täitmiskohtuniku seisukoht, mille kohaselt ei saa arvestada Harju Maakohtu 28.05.
  2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.
  3. a otsuseid kohtuasjas nr 118-437, millega A. Vaskin mõisteti süüdi

§ 255lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Vaskinile

§ 255

lg 1 ja

§ 121

lg 1 järgi karistuseks vangistus 8 aastat 6 kuud.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistatavat karistust Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 mõistetud vangistusega 5 aastat, mõistes lõplikus liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest arvati

§ 65lg 1 alusel maha 21.10.2016 – 22.10.2016.

Karistuse kandmist loetakse alates 15.01.2017, s.o päevast, mil A. Vaskin asus Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 talle mõistetud karistust kandma. Otsuses kirjeldatud teod pani A. Vaskin toime 2016. a algusest kuni 2017. a alguseni kuuludes Kemerovo kuritegelikku ühendusse. Lisaks mõisteti ta süüdi

§ 121lg 1 järgi ühel korral A.N. i rusikaga näkku löömise eest, mille käigus sai vigastada kannatanu huul ja ta 2

(8)tundis valu. Seega pani A. Vaskin teod toime nii nende kuritegude toimepanemise vältel, mille eest ta Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-6351 süüdi mõisteti, ent osaliselt ka pärast seda.
  1. Harju Maakohtu otsusest nr 1-17-6351 nähtub, et A. Vaskin käitles suures koguses amfetamiini ajavahemikel 01.07.2015.a - 31.10.
  2. a ja 01.03.
  3. a - 19.08.
  4. a ning suures koguses kokaiini 15.01.
  5. a, teenides kriminaaltulu. Lisaks sellele omandas ta ajavahemikul 01.07.2015.a - 31.10.
  6. a, alates 01.03.2016.a kuni 19.08.2016.a ning uuesti 15.01.
  7. a tsiviilkäibes keelatud laskekõlbliku käsitöönduslikult modifitseeritud 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 automaatvintpüssi nr 14721 koos kahe nimetatud tulirelvale sobiliku padrunisalvega, samuti omandas ta 77 nimetatud tulirelvast laskmiseks sobilikku laskekõlblikku vintpüssipadrunit kal.7,62x39 mm ning 100 padrunit kal.9,0 mm. Kohtuotsusest nähtub, et A. Vaskin peeti kahtlustatavana eelkirjeldatud tegude eest kinni, ent kuritegude toimepanemise lõpetas alles tema vahistamine.
  8. Kohtuasjas nr 1-18-437 etteheidetud kuritegudest suudeti kohtuasjas nr 1-17-6351 tuvastada üksnes osa tol perioodil A. Vaskini poolt toime pandust. Tegelikkuses kuulus A. Vaskin juba toona kuritegelikku ühendusse ning pani toime ka kehalise väärkohtlemise. Ehkki Tallinna Ringkonnakohtu otsus pole jõustunud, ei ole A. Vaskini kaitsja seda kassatsioonikorras vaidlustanud. A. Vaskini osas ei ole otsust vaidlustanud ka prokuratuur. Seega on alust eeldada, et lähiajal jõustub Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega A. Vaskinile mõisteti liitkaristuseks 11 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Prokuratuuri arvates nähtub A. Vaskini varasemast elukäigust üheselt, et ta pani mitmete aastate vältel toime I astme kuritegusid (s.o käitles aastatel 2015 kuni 2017 mitmel korral kriminaaltulu teenimise eesmärgil suures koguses erinevaid narkootilisi aineid ning kuulus aastatel 2016 kuni 2017 kuritegelikku ühendusse) kui ka II astme kuritegusid (s.o pani 2016 märtsis toime kehalise väärkohtlemise ning käitles sama aasta oktoobris tsiviilkäibes keelatud automaatrelva ja suures koguses laskemoona), millele pandi piir raskeima tõkendi kohaldamisega. Täitmiskohtunik on jätnud paraku nimetatud asjaolud põhjendamatult hindamata.
  9. Põhjendamatu on ka täitmiskohtuniku seisukoht, nagu oleks A. Vaskin oma hoiakuid varasemaga võrreldes oluliselt muutnud. Selles osas sisaldab määrus vaid lakoonilisi viiteid sotsiaalprogrammide läbimisele, ent ei selgu kohtuniku siseveendumise kujunemine. Ca 4 aasta vältel 3 kuu jooksul kahes sotsiaalprogrammis osalemine ei näita kuidagi hoiakute muutumist positiivses suunas. Iseloomustusest (04.06.2021.a) nähtub vastupidine – A. Vaskini hoiakud ei ole kuidagi muutunud. A. Vaskin määrati ajavahemikul 28.06.2019.a kuni 29.09.2019.a ja 17.06.2020.a kuni 30.09.2020.a tööle, ent reaalselt ta tööhõives ei osalenud. Keeldumise tagajärjel on A. Vaskinit distsiplinaarkorras karistatud. Iseloomustustest nähtuvalt avaldas A. Vaskin suheldes vanglaametnikuga, et ta on nõus tegema tööd, mis on tema jaoks kõrgelt väärtustatud. Nii sellest kui ka varasematest iseloomustustest (koostatud 28.06.2019.a ja 23.04.
  10. a, sisalduvad kohtutoimikus) nähtub seegi, et A. Vaskini vangistuses viibimine on möödunud rahuldavalt, sh esineb erinevaid rikkumisi ja allumatust. Prokuratuur palub arvestada iseloomustustes korduvalt tuvastatuga, et A. Vaskini puhul esineb subkultuurilist käitumist, ta on valiv kinnipeetavate suhtes, kellega suhtleb ning negatiivse hoiakuga seksuaalkurjategijate suhtes. Samuti on ta vanglas toime pannud korduvalt rikkumisi (kasutanud ühises elusektsioonis paiknevate kinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda), mille ajendiks on teiste kinnipeetavate kuriteod ja positsioon vangla kontekstis. Selle tõttu on kinnipeetavale korduvalt kohaldatud julgeoleku abinõusid ning lukustatud teda kambrisse. Kinnipeetav on ka teise kambrisse ümberpaigutamisel olnud valiv, ega nõustu olema kambris talle mittemeeldiva kinnipeetavaga. Kinnipeetav on korduvalt keeldunud majadusabitöödel töötamast, sest ei ole nõus elusektsioonis koristama. Teda on korduvalt tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on A. Vaskin soovinud pääseda meditsiiniosakonna abil 3
(8)tööst vabaks. A. Vaskin on pöördumistes kinnitanud soovi vangistuses töötada, ent ei ole nõus tegema n-ö alandavat tööd. Seega on isik tegevuste valikul valiv. Kõik eeltoodu ei näita kokkuvõtlikult, et A. Vaskini hoiakud oleks viimase enam kui nelja aasta vältel positiivses suunas muutunud. Ka asjaolu, et iseloomustusest nähtuvalt jättis A. Vaskin algselt juhtumikorraldajale mulje, et on nõus tegevusi läbima, ent aja möödudes selgus, et ta valib programme ja keeldub korduvalt majandustöödel osalemast, näitab vaid välist motivatsiooni vanglas planeeritut täita sooviga kiiremini ennetähtaegselt vabaneda. Pärast eelmisi eitavaid tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendeid loobus A. Vaskin pingutamast ning temale ei olnud enam vajalik planeeritud tegevuste läbimine vajalik nagu ka sotsiaalprogrammides osalemine. Prokurör rõhutab, et A. Vaskini isiklikku toimikusse koondatud dokumentidest (mida on refereeritud ka Tartu Vangla 28.06.2019.a, 23.04.2020.a ja 04.06.2021.a koostatud iseloomustustes) nähtub üheselt, et A. Vaskin ei ole temale individuaalses täitmiskavas määratud eesmärke enne karistuse lõpptähtaja saabumist saavutanud.
  1. Prokuratuur ei nõustu täitmiskohtuniku seisukohaga, nagu kaaluks üksikud positiivsed aspektid mitmed negatiivsed asjaolud üles. Määruses on nimetatud vaid kahte positiivset ning mitut negatiivset aspekti ning sedastatud, et A. Vaskini vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik ja tema varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevad võimalikud riskid ei kaalu praegu üles tema osas esinevaid positiivseid asjaolusid. Järeldused on aga vähimalgi määral motiveerimata. Eriti kummastav on see olukorras, kus prokuratuur ega vangla ei toetanud A. Vaskini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Vaskin karistuse kandmise ajal toime pannud mitmeid raskeid rikkumisi ja manipuleerinud vanglaametnikega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul suisa 38%. Vangla hinnangul on A. Vaskin kõrgohtlik.
  2. Täitmiskohtunik on eiranud põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele. Kuivõrd süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus, tuleb hinnata igat ennetähtaegset vabastamist ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna.

§ 76

lg 4 nõuab kuriteo toimepanemise asjaolude (raskus, ründeobjekt, tehiolud jne), süüdimõistetu isiku (süü suurus, iseloomuomadused jne) ja tema varasema elukäigu (varasem karistus, üldine suhtumine õiguskorda) arvestamist. Täitmiskohtunik ei ole nimetatud aspekte kas üldse analüüsinud või on teinud seda osaliselt ja pinnapealselt. Arvestamata on jäetud iseloomustuses A. Vaskini varasemat karistatust ning üldist suhtumist õiguskorda kirjeldavad tõigad.

  1. Täitmiskohtunikul tuleb süüdimõistetu taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks sisuliselt lahendades erilist tähelepanu pöörata vangla koostatud iseloomustusele ning vabastamise kasuks või vastu käivaid argumente põhjalikult analüüsida. Käesoleval juhul on täitmiskohtunik nimetatut eiranud, mis on prokuröri hinnangul toonud kaasa raskes esimese astme narkokuriteos ja üldohtlikes süütegudes süüdimõistetu A. Vaskini põhjendamatu ennetähtaegse vabastamise. MENTLUS RINGKONNAKOHTUS
  2. Ringkonnakohtu 09.08.
  3. a määrusega võeti kaebus menetlusosalistele võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad. menetlusse ja anti
  4. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus tuleks jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 4

(8)
  1. Isiku süüdimõistmine ei ole asjaolu, mille alusel järeldada, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
  2. Ekslik on prokuratuuri järeldus, et A. Vaskini hoiakute muutmine karistuse kandmise ajal kõne alla tulla ei või. Määruskaebusele on lisatud iseloomustused perioodist 2019-2020, milles kajastatakse karistuse kandmise asjaolusid varasemast perioodist. Maakohus on põhjendanud A. Vaskini hoiakute muutumist, mille tingis
  3. a poja sünd. A. Vaskin seletas ka maakohtule esitatud avaldustes, et perekonna suurenemine on väga tema elu muutnud ning pannud ta just hiljaaegu oma seniseid seisukohti ümber kujundama. Karistuse edasisi eesmärke on võimalik saavutada kriminaalhooldusega, andes A. Vaskinile võimaluse pere eest hoolitseda.
  4. Jõustumata lahendit (nr 1-18-437) ei saa käesolevas asjas arvestada. Kassatsiooni esitavad kõik süüdistatavad. Prokuratuur aga taotles kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uueks arutamiseks, mis muudab lahendi tegemise aja etteaimamatuks.
  5. Prokuratuuri kahtlused A. Vaskini kohtust kõrvalehoidumiseks või pakkuminekuks pole põhjendatud ega usutavad, sest ta hakkab hoolitsema ja vastutama pere eest.
  6. A. Vaskin palub jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
  7. Kohus arvestas kõikide asjaoludega, sh muutustega A. Vaskini käitumises ja ellusuhtumises vangistuse jooksul. A. Vaskin ka täitis kõiki kohtu
  8. a määruses ennetähtaegseks vabastamiseks ette nähtud tingimusi, sh läbis kõik vangla pakutud programmid hea tagasisidega. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
  9. Ka riigiprokurör, kes pakkus A. Vaskinile kokkulepet, lubas süü tunnistamise tõttu toetada A. Vaskini ennetähtaegset vabastamist poole karistusaja möödumisel. Seda lubadust ei täida riigiprokurör praegu, ehkki A. Vaskini karistusest on kantud 2/
  10. Eelmenetluses ega süüdistuskokkuvõttes ei ole midagi räägitud sellest, nagu oleks A. Vaskin sooritanud kuriteo kellegi, veel vähem grupi huvides. Viies üheaegselt läbi kahte kriminaalmenetlust erinevate paragrahvide alusel, ei öelnud riigiprokurör kohe alguses (kokkulepet sõlmides), et

§ 255vaadatakse uuesti läbi kriminaalasja nr 1-18-437 raames.

Kohtul ei ole õigust uuesti läbi vaadata süüdistust narkokuriteos, mille kohta on jõustunud kohtuotsus ning prokuröril puudub õigus siduda lahendeid nr 1-17-6351 ja 1-18-

  2. Tõenäoliselt ei tehta asjas nr 1-18-437 kiiret lahendit. A. Vaskin palub anda endale võimaluse ennetähtaegselt vabaneda. Kodus ootab teda pere ning poeg, keda A. Vaskin pole isegi kordagi näinud. Vangistuse ajal on pere A. Vaskinit igati toetanud. Pere vajab A. Vaskini toetust. Ennetähtaegse vabastamise korral ei kavatse A. Vaskin end varjata ega põgeneda ning lubab täita kõiki kohtu määratud tingimusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Apellatsioonikohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb tühistada ja seda alljärgnevatel põhjustel.
  4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et soostub kaitsja arvamusega selles, et jõustumata kohtulahendit kriminaalasja nr 1-18-437 asjaolusid ei arvestanud maakohus ennetähtaegse vabastamise menetluses põhjendatult. Ehkki A. Vaskin on süüdi tunnistatud

§ 255

lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kahes kohtuastmes, saaks ringkonnakohtu arvates uue kriminaalasja asjaolusid arvestada vaid juhul, kui A. Vaskin oma süüd tunnistaks. Praegusel juhul see nii ei ole - kaitsja 5

(8)kinnitusel esitavad kassatsiooni kõik süüdistatavad. Ka A. Vaskin kinnitas istungil, et ei nõustu süüditunnistamisega

§ 255lg 1 järgi ning otsusest tõlke saamisel esitatakse kassatsioon.

  1. Teiseks ei arvesta ringkonnakohus määruskaebuses toodud riskiprotsente, sest kohtupraktika on seisukohal, et vangla üldsõnaline protsentides väljendatud riskihinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pole usaldusväärne, sest pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. (Riigikohtu määrus nr 1-09-14104/142, p-d 26–27).
  2. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et täitmiskohtunik on eiranud kohtulahendi põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel saab kohtule ette heita siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
  3. Määruskaebuse esitaja on kaalutlusveana maakohtule ette heitnud kaalutlusõiguse teostamata jätmist kuriteo asjaoludega seonduvalt. Nimelt on maakohus vaid pealiskaudselt refereerinud karistusseadustiku eriosa, ent jätnud arvestamata Harju Maakohtu 13.09.
  4. a otsuses kirjeldatud kuriteo asjaolud ning vaid osaliselt ja pinnapealselt arvestanud süüdimõistetu isikuga ning iseloomustuses kirjutatuga. Sellise etteheitega ringkonnakohus ka nõustub.
  5. Riigikohtu lahendis nr 1-09-14104/142, p 22 on leitud, et

§ 76

lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada. (p 12). Praegusel juhul on prokuratuur osutanud sellele, et A. Vaskin käitles korduvalt suures koguses amfetamiini kriminaaltulu teenimise eesmärgil ning suures koguses kokaiini. Lisaks sellele omandas ta tsiviilkäibes keelatud laskekõlbliku käsitöönduslikult modifitseeritud 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 automaatvintpüssi nr 14721 koos kahe nimetatud tulirelvale sobiliku padrunisalvega ning 77 nimetatud tulirelvast laskmiseks sobilikku laskekõlblikku vintpüssipadrunit kal.7,62x39 mm ning samuti omandas ta 100 padrunit kal 9,0 mm. Prokuratuur peab kõnekaks, et A. Vaskini kahtlustatavana kinnipidamine kuritegusid ei lõpetanud ning ta vahistati. A. Vaskini iseloomustusest nähtuvalt on praeguste kuritegude soodusteguriteks majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju, kriminaalsete mõtteviisidega isikutega suhtlemine, tegevuse tagajärgedega mittearvestamine ja kuritegelikud hoiakud. Vägivaldsusaste on vähenenud, kuid ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Kuritegude sooritamine on olnud otsese tahtlusega ning teatud episoode on ka etteplaneeritud. 35. Nagu eeltoodust nähtub, on teistkordset vangistust kandva A. Vaskini puhul täheldatud palju erinevaid riskitegureid, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada. Narkootikume käitles ta korduvalt pikema aja jooksul majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kõnekas on ringkonnakohtu arvates seegi, et iseloomustuse kohaselt on A. Vaskinit narkokuritegude eest karistatud juba teistkordselt. Ta suitsetas ka ise 2-3 korda nädalas kanepit tunnistamata 6

(8)sõltuvust. Iseloomustuse kohaselt soovi tarbimisharjumust muuta A. Vaskinil ei ole ning ta suitsetab kanepit siis kui tahab. Narkootikumide tarvitamist peab ta inimese enda asjaks. Ringkonnakohus leiab, et korduvalt narkootiliste ainete käitlemise eest süüdi tunnistatud isiku puhul, kes suhtub narkootikumidesse pooldavalt ning tarvitab ka ise narkootikume, esineb kahtlemata suur risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Sellist arvamust toetab ka kohtupraktika.
  1. Iseloomustuses on korduvalt viidatud A. Vaskini subkultuursetele hoiakutele, aga ka sellele, et MTA andmetel ei olnud tal 2011-2016 tulusid, samas kui ta soetas illegaalseid relvi, laskemoona ja narkootilisi aineid ning kasutas mitut sõiduvahendit. Sellest järeldub, et A. Vaskin sai peamise sissetuleku kuritegelikul teel. Ehkki praegusel juhul on A. Vaskinil garanteeritud töökoht, tuleb ringkonnakohtu arvates siiski arvestada, et vangla on näinud isiku töö ja majandusliku toimetuleku hindamisel ohtlikkust ja riski. Nimelt ei ole 02.06.2021 tehtud TÖR-i väljavõtte andmetel A. Vaskinil ametlikke töösuhteid olnud. Ka A. Vaskini enda sõnul ta enne vangistust ei töötanud ning pidas töötamisest rääkimist üldse mittevajalikuks infoks. Äriregistri andmetel ei ole A. Vaskin ühegi firmaga seotud. Seetõttu puudub vangla hinnangul A. Vaskinil kindel töökogemus. Vangla hinnangul mõjutab A. Vaskini legaalset toimetulekut tööoskuste ja kogemuste puudumine, suhtumine töötamisse, kriminaalne hoiak ja mõtlemine. A. Vaskin väljendab vangla ametnikule soovi väidetavalt vangistuses osaleda tööhõives. Samas on teda ka korduvalt määratud käskkirja alusel majandusabitöödele, kuid ta on sellest keeldunud. Seega ei saa öelda, et kinnipeetav oleks täitnud töötamisega seotud individuaalset täitmiskava. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seetõttu panna eriliselt suurt kaalu töökoha olemasolule. Varasem töökogemus A. Vaskinil puudub, samuti arvestab ringkonnakohus ka siinkohal A. Vaskini kuriteo asjaolusid, võlanõudeid, tema hoiakuid ja vangistuseelset elustiili ning leiab, et süüdlase puhul esineb endiselt võimalus uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  2. Sarnaselt määruskaebuse esitajaga kahtleb ringkonnakohus, kas kahes sotsiaalprogrammis osalemine mõjutab A. Vaskinit õiguskuulekalt käituma. Nimelt ei näi A. Vaskinil olevat probleeme mõistmisega, mis on õige ja mis vale. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija tagasisidest nähtuvalt on A. Vaskinil prosotsiaalsed seisukohad ning tal soovitatakse neid seisukohti järgida. Ka
  3. a läbitud sotsiaalprogrammi järel tõsteti esile A. Vaskini head analüüsivõimet ja erudeeritust. Samas on iseloomustuse kohaselt A. Vaskini suhtumine kaaskinnipeetavatesse valiv, täheldatud on negatiivset hoiakut teatud kurjategijate suhtes ning varasemalt ka vanglasiseste rikkumiste toimepanemist teiste kinnipeetavate suhtes, mille ajendiks on teiste kinnipeetavate kuriteod ja positsioon vangla kontekstis. Võib arvata, et 40eluaastaks on isiku hoiakud ja ellusuhtumine üpris kinnistunud ning ilmselt sõltub ka A. Vaskini edasine õiguskuulekus sellest, kuivõrd tal on iseloomu ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida ja enda omaks teha.
  4. Riski ja ohtlikkust on vangla iseloomustuses täheldatud ka A. Vaskini hoiakutes, mõtlemises ning käitumises. Iseloomustuse kohaselt on A. Vaskini käitumises tajutav soov ametnikele vastanduda ning võib esineda manipulatsiooni oma tahtmise saamiseks. Samuti on välja toodud asjaolu, et isik on vangistuses toime pannud vägivaldseid rikkumisi kaaskinnipeetavate suhtes, ta eitab probleeme, motivatsioon võib olla väline oma tahtmise saamiseks, A. Vaskin ei taha teo tagajärgedes vastutust näha ning õigustab oma käitumist. Ta ei mõista teiste inimeste seisukohti ning seab enda vajadused ja huvid prioriteediks kasutades selleks ära teisi. Ühiskonna ja ametnike suhtes on ta pigem vastanduv, üleolev. Ringkonnakohus möönab, et taolised isiku käitumises ja hoiakutes avalduvad jooned viitavad samuti uute kuritegude toimepanemise ohule ning seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse 7
(8)tulemuslikkuse. Apellatsioonikohtu arvates ei ole keelatud tugineda ka varasematele A. Vaskini iseloomustustele, sest nende läbi saab hinnata vangistuses toimunud muutusi.
  1. Kohtukolleegiumile tundub, et mõningane muutus A. Vaskini hoiakutes on toimunud viimase aja jooksul (ka kaitsja kinnitab, et see muutus on seotud poja sünniga
  2. a). Antud ajal puuduvad A. Vaskinil distsiplinaarkaristused ning ta avaldas ka sotsiaalprogrammi tagasisides, et selle karistuse kandmise ajal hakkas tal kahju perest ning ta hakkas kõike rohkem väärtustama. Vabanedes soovib ta luua perele rohkem turvatunnet, olla nende kõrval ja elada tavapärast pereelu. Inimlikult peab ringkonnakohus mõistetavaks A. Vaskini soovi olla perega koos ja nendele toeks, ent isiku vabanemisjärgsed elutingimused on vaid üheks kriteeriumiks, mida kohus tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses kogumis teistega peab hindama. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et positiivsed asjaolud (lapse sünd ja sellega seonduv muutumistahe) ei kaalu üles negatiivseid aspekte, millel ringkonnakohus eelnevalt peatus. Kohtukolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Vaskin ei ole temale individuaalses täitmiskavas määratud eesmärke enne karistuse lõpptähtaja saabumist saavutanud. Seetõttu tuleb tal käesolev vangistus kanda lõpuni.
  3. Kokkuvõtlikult leiabki ringkonnakohus, et maakohus on teinud kaalutlusvea, jättes osaliselt kaalutlusõiguse teostamata ning jättes ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulised asjaolud tähelepanuta. Seetõttu tühistab apellatsioonikohus juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja teeb juhindudes § 337 lg 1 p-4 uue määruse, millega rahuldab prokuratuuri määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.