Obsah (6)

§ 121§ 37§ 28§ 55§ 38§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 38 lõikes 1 nõutud andmed, mis on kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks kindlasti vajalikud. Halduskohtule ei olnud arusaadav, millist haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustab ja mida ta kohtult taotleb. Ka riigi õigusabi taotlemisel tuleb kaebajal riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 2 ja 5 alusel kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb ja selgitada, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu.

1. J. Kolesnikov esitas
2. ja
3. veebruaril
4. a halduskohtule täiendavad avaldused. Kaebaja loetles veel mitmete haldusmenetluste numbrid ning lisas oma avalduse Tartu Vanglale. Avaldused ei sisaldanud kaebaja nõuet või selle põhjendust ega riigi õigusabi taotluse põhjendust.
5. Tartu Halduskohus tagastas
6. aprilli
7. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohtumääruse põhjendused on järgnevad. 4.
8. Kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vastanud

§ 37

– 39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 4.

1. Kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes haldusmenetluse dokumentide põhjal. Isegi kui kohus püüaks seda teha, ei ole seejuures abi kaebusele lisatud dokumendist. Selles toodud nõuded on kaebaja esitanud kohtuasjas nr 3-20-
2. Praeguses kohtuasjas kaebuse esitamise ajal ja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajal oli kohtuasi 3-20-2461 täies ulatuses halduskohtu menetluses, seega ei olnud need nõuded lubatavad. Millised nõuded soovis kaebaja esitada praeguses kohtuasjas, kaebaja esitatud avaldustest ei selgu. 4.
3. Kohus andis kaebajale võimaluse tuua välja kaebuse nõue ja põhjendused. Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja. Kaebuse esitamine nii, nagu kaebaja tegi, rikub kaebaja kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 28lg 1).

Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (

§ 28lg 2).

Seda arvestades ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale veel ühte võimalust nõude korrektseks esitamiseks. 4.4. Halduskohus jättis

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, sest kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi.

1. J. Kolesnikov esitas
2. aprillil
3. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määruse peale. Määruskaebuses palub J. Kolesnikov kaaluda haldusasjade nr 3-21-45 ja 3-20-2461 liitmist. Kui see ei ole võimalik, siis palub J. Kolesnikov saata endale koopia tema kaebusest praeguses asjas ja selle lisadest, et ta saaks kaaluda, kas on mõtet esitada määruskaebus või võtta see kiri määruskaebusena ja anda talle advokaat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus tõlgendab J. Kolesnikovi
7. aprilli
8. a pöördumist kui määruskaebust Tartu Halduskohtu
9. aprilli
10. a määruse peale ja jätab määruskaebuse rahuldamata. 7.

§ 38

lg 1 p 5 ja 7 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ning kaebuse faktiline põhjendus (kaebuse alus). Halduskohus on asjakohaselt välja toonud, et ei saa isiku eest sisustada tema kaebust ega anda kaebajale lõputult täiendavaid tähtaegu kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on veendunud, et J. Kolesnikov on võimeline ennast arusaadavalt väljendama ja kirjeldama probleemi, mille tõttu ta kohtusse pöördub. 2 Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul on

§ 2

lõikest 4 tulenevalt kohustus tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti on kohtul kohustus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Eeltoodu aga ei vabasta kohtusse pöördujat (kui menetlusosalist) kohustusest lähtuda samuti kohtuga suhtlemisel

-st. Kui isik soovib esitada kaebust halduskohtule, tuleb tal lähtuda kaebuse koostamisel

§ 38sätestatust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes haldusmenetluse dokumentide põhjal. Halduskohus on õigesti J. Kolesnikovi kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastanud, sest kaebus ei vastanud

§ 37-39 esitatud nõuetele.

Nõude ja selle aluse puudumine kaebuses on kaebuse menetlemist takistav puudus, mida kaebaja ei kõrvaldanud. Sellist kaebust ei ole võimalik kohtul lahendada.

1. Kuivõrd kaebusest ja riigi õigusabi taotlusest ei nähtunud probleemi, mille lahendamiseks kaebaja riigi õigusabi taotleb ning ka seda, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu, olid täitmata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 2 ja 5 nimetatud nõuded ja halduskohus jättis õigesti kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolesnikov kogenud menetlusosaline, kes on halduskohtumenetluses esitanud hulgaliselt erinevaid kaebusi. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on veendunud, et J. Kolesnikov on võimeline ennast ise halduskohtumenetluses esindama. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a määruse peale. Lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ning ülal nimetatud põhjendusest, jätab ringkonnakohus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5. J. Kolesnikovi taotlus haldusasjade 3-21-45 ja 3-20-2461 liitmiseks jääb rahuldamata, sest jätkuvalt ei ole teada, mis on praeguses asjas kaebuse nõue ja alus. Seega ei ole võimalik ka liitmise otsustamiseks kontrollida, kas praeguse kaebuse nõue on sama, mille kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-20-
7. Ringkonnakohtu arvates puudub J. Kolesnikovil vajadus Tartu Halduskohtule esitatud kaebusest ja selle lisadest koopiate saamiseks, sest tegemist on tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidega ning nende sisu on talle teada. Ka vaidlustatavast halduskohtu määrusest on näha kaebuse sisu kirjeldus. Seega jääb J. Kolesnikovi taotlus kaebusest ja selle lisadest koopiate saamiseks rahuldamata.
8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. aprilli
10. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3