Obsah (17)

§ 32§ 5§ 31§ 1§ 29§ 85§ 87§ 88§ 89§ 93§ 33§ 23§ 65§ 150§ 35§ 39§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2021.a Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4340 Tsiviilasi

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Asjaolud Avaldajad esitasid 19.03.2021 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja 31.03.2021 avalduse täpsustuse. Kohus võttis avalduse menetlusse 08.04.2021, korraldas pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 14.04.2021 ja nimetas 26.04.2021 ajutise halduri. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ajutine haldur tugineb oma arvamuses võlausaldaja ja võlgniku seisukohtadele ning ka ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile tulenevalt päringute vastustest. Aktiivse majandustegevusega alustati 2019. aastal. Aruandeaastal investeeriti teenuse osutamiseks vajaliku IT programmi (äpp’

1. i)arendusse. Ettevõtte tegevuse finantseerimiseks andsid laenu eraisikust omanikud/juhatuse liikmed. Nimetatu kajastub ka äriühingu pangakontol. Muid sissetulekuid äriühingul siiani olnud ei ole. Juhatuse liikmed kinnitavad, et soovivad väljatöötatud rakendusega edasi liikuda ja majandustegevust jätkata. Võlgnik tegeleb hetkel tema sõnutsi programmi arengusuuna kohandamisega vastavalt 2 olukorrale maailmas. Lisaks kaardistab võlgnik partnereid kellega koostöös seda edasi arendada. Vaidlus on selle üle kas avaldajalt teenustööna tellitud IT arenduse (äpp’
2. i)eest esitatud varasemad arved ja hiljem esialgset kalkulatsiooni ületavad täiendavad lisatööde arved on põhjendatud ning kas nende arvete alusel loodud toode on valminud sellise tundide mahuga nagu väidab avaldaja. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile ka toote (äpp’
3. i)osas käesoleva aasta aprillis tellitud auditi tulemuse, milles on auditi läbiviija Srini OÜ leidnud, et temale auditiks näidatud toote valmimisele kulunud töötundide arv on tema arvestuste kohaselt ligikaudu poole väiksem kui see tundide arv, mis on kajastatud avaldaja arvetel. Seega leiab Inavoo OÜ juhatus, et esitatud arved on ülepaisutatud. Ajutise pankrotihalduri küsimusele toote (äpp’
4. i)omandiõiguse kohta on võlgnik avaldanud, et ta loeb selle enda omandiks, kuna on maksnud töö eest kokkulepitud tasu. Kuna avaldaja on võtnud praeguseks ära tehnilise ligipääsu tootele, peab Inavoo OÜ juhatus seda piirangut alusetuks. Avaldaja juhib omakorda tähelepanu poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 9, kus on sätestatud, et omandiõigus tootele (õigused programmile) läheb üle alles peale kõikide arvete tasumist ja selle üleandmine vormistatakse dokumentaalselt, mistõttu on toode seni jätkuvalt avaldaja omandis ja ta on põhjendatult keelanud sellele võlgniku ligipääsu. Võlgniku arvelduskonto jääk on 253,14 eurot. Võlgnik kajastab bilansis varana immateriaalset põhivara (võlausaldajale poolelioleva programmi eest tasutud makseid) kokku summas 50 644 eurot. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt summas 123 917,88 eurot. Kuna võlgnikul muid võlgnevusi ei ole, ei saa tõsikindlalt jaatada maksejõuetuse olukorda ja eeltoodust tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vähemalt käesoleval ajal piisavad alused. Ajutine haldur leiab, et esinevad alused pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1260 koos käibemaksuga. Võlgnik nõustub Inavoo OÜ ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldusega, et esinevad alused pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks ja pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. OÜ Inavoo on seisukohal, et pankrotiavalduse aluseks olnud nõude aluseks olevad asjaolud ja nõude suurus on vaieldavad, võlgniku hinnangul ei esine maksejõuetuse olukorda ning võlgniku juhatuse liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud. Võlgnikul on põhimõtteliselt üks võlausaldaja – pankrotiavalduse esitanud iTech Art Group. Juhatuse liikmete antud laenud ei ole sissenõutavaks muutunud. Inavoo OÜ on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on põhjendatud. Ajutine haldur tuvastas, et INAVOO teadaolevad kohustused on summas 123 917,88 eurot ning et faktilist likviidset vara raha näol on 253,14 eurot, s.t esineb defitsiit summas 123 664,74 eurot. iTechArt hinnangul on INAVOO nii rahavooliselt kui ka bilansiliselt maksejõuetu ning puudub igasugune alus arvata, et need püsivad makseraskused, mis INAVOO’l on esinenud juba enam kui 1 aasta, kuidagi muutuksid positiivsuse poole. Vastupidi, võlgnevused (mh viiviste ja menetluskulude läbi) ja kaitseta võlausaldajate arv saavad vaid kasvada. On selge, et INAVOO’l puuduvad rahalised vahendid, ainus raha, mis kunagi INAVOO’l on olnud, pärineb tema juhatuse liikmeteks olevatelt osanikelt ning et viimased enam ei finantseeri INAVOO tegevust ega ole valmis võtma vastutust INAVOO kohustuste eest. 25. novembril 2019. a lepingus on iTechArt ja INAVOO leppinud kokku tööde eest tasumise vastavalt tööaruannetele, ühtegi tähtaegset ja tõendatud teadet lepingutingimustele mittevastava töö või teenuse saamisest INAVOO esitanud ei ole. Lisaks on INAVOO võlgnevust selgelt tunnistanud ja pakkunud välja arvete eest tasumise vastavalt maksegraafikule summas 2 000 - 2 500 eurot kuus. Sealjuures ei esitanud INAVOO mistahes vastuväiteid ei tööde maksumuse ega kvaliteedi osas. Ka hiljem, kuni pankrotimenetluse alguseni peetud kirjavahetuses on INAVOO korduvalt tunnistanud kohustuse olemasolu ning võimetust seda tähtaegselt täita, esitamata sealjuures vastuväiteid iTechArt’i nõudele. Eelnev kinnitab, et INAVOO hilisemad, s.t pankrotiavalduse esitamise järgsed tõendamata vastuväited iTechArt’i nõudele on kunstlikud ja esitatud eesmärgiga vältida INAVOO pankroti väljakuulutamist jättes mulje, nagu oleks iTechArt’i selge nõue 3 vaidlusalune. iTechArt ei nõustu seega ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et iTechArt’i nõue INAVOO vastu on kuidagi vaieldav ja tuleb seetõttu INAVOO maksejõuetuse hindamisel kõrvale jätta. Sellest tulenevalt ei nõustu iTechArt ka ajutise pankrotihalduri järeldusega, et INAVOO pankroti väljakuulutamiseks puuduvad käesoleval ajal piisavad alused. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub selgelt, et INAVOO’l puudub võimekus iTechArt’i nõude täitmiseks. INAVOO’l puudub sissetulek ning senist tegevust on finantseeritud juhatuse liikmete poolt antud laenuga. INAVOO nägemus iTechArt’i ees kohustuse täitmisest on tasuda arved tulust, mis teenitakse iTechArt’i poolt välja töötatud tarkvara kasutades. iTechArt osutas INAVOO’le tarkvaraarenduse teenuseid, mille eest väljastas iTechArt vahemikus 31. märts 2020. a – 26. juuni 2020. a arved kogusummas 67 866 eurot. INAVOO on teenused sel perioodil seejuures kätte saanud vastavalt tellitule ning nad on arved heaks kiitnud ja lubanud need tasuda. INAVOO avaldas selgelt soovi kogu võla kõrvaldada äärmiselt pika maksegraafikuga (enam kui 3 aasta pikkune). iTechArt pöörab kohtu tähelepanule ilmselge puudusele INAVOO poolt esitatud bilansis. Nimelt, INAVOO ei ole kajastanud bilansis mistahes ulatuses oma võlgnevust iTechArt ees, mis on vastavalt INAVOO poolt vaieldamatult tunnistatule summas 67 866 eurot, millele lisanduvad arvestatavad viivised (pankrotihoiatuse esitamise seisuga summas 8 376,60 eurot). Raamatupidamise toimkonna juhendi RTJ 8 „ERALDISED, TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED JA TINGIMUSLIKUD VARAD“3 p 48 jj peaks vaieldamatult iTechArt’i ülaltoodud nõue INAVOO bilansis sisalduma (s.t isegi kui n-ö vaieldavust jaatada, mida tegelikult ei eksisteeri). Korrektse bilansi esitamisel oleks INAVOO omakapital negatiivne enam kui 70 000 eurot. Võlausaldaja palub rahuldada iTechArt avaldus INAVOO pankroti välja kuulutamiseks. Kohtumääruse põhjendused

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande, võlgniku ja võlausaldaja seisukohaga leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Avaldaja on nõude aluseks olevad arved esitanud perioodil 31.03.2020-26.06.2020, mille tasumise tähtaeg oli 30 päeva, võlgnik ei ole täitnud oma kohustust avaldaja ees 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja on teinud pankrotihoiatuse ning võlgnik ei ole kohustust ka seejärel täitnud. Kohus on seisukohal, et nõue on selge ega ole vaieldav. 25.08.2020 e-kirjas (tlk 20 pöördel) on võlgniku juhatuse liige tunnistanud võlga, mida võib pidada võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes võlatunnistuseks. Kohtu korraldaval koosolekul tõi võlausaldaja esile, et täitmis- ja parandamisnõudeid pole esitatud, mida kinnitas ka võlgnik ise. Ajutise halduri aruandest tuleneb, et peale immateriaalse vara ettemaksu 50 644 eurot, muud vara võlgnikul pole, kuid kohustusi on 123 917,88 eurot. Avaldaja on tasunud 07.04.2021 ajutise halduri tasu katteks kohtu deposiiti 3000 eurot ning andnud nõusoleku, et ajutise halduri tasust ülejääv osa, jääb pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud 4 andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt

§ 87

peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 88

lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas

§ 89

lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31

lg 1 alusel.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas

§ 31lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Traadi.

Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2).

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.

§ 33

alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja 5 büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Võlgnik leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu suurus on põhjendatud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1260 eurot koos käibemaksuga. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt

§ 39

lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale.

§ 40lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 kohtumäärusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.06.2021 lahendi põhjendusi. 6