Obsah (6)

§ 215§ 65§ 74§ 75§ 218§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3217 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vai

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv karistus asja omavolilise kasutamise eest, pani toime järgmised teod: - 30.11.2020 kella 23.00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos S.U. i, G.R. i ja A.A. iga lõhkus Narva linnas Energia 2 maja juures seisnud O.C. le kuuluva sõiduauto Smart Coupe nr 135 BXC küljeakna, tungis autosse, lõhkus süüteluku ja üritas autot käivitada. Seejärel lükkas autot Kreenholmi 5 majani, kiskus autost välja autoraadio ja jättis auto maha. Sellega tekitati kannatanule kahju 992 eurot. Isikutel ei olnud O.C. luba tema sõiduauto kasutamiseks; - 01.12.2020 kella 02.00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos S.U. i, G.R. i ja A.A. iga lõhkus Narva linnas Võidu 13 maja juures seisnud E.K. le kuuluva VW Passat nr 071TFI küljeakna ja ukseluku, tungis autosse, käivitas selle süütejuhtmete kokkukeeramise teel ning sõitis selle autoga Võidu 17A asuvale korvpalliplatsile, kus varastas autost videoregistraatori ning jättis auto maha. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule kahju 1604 eurot. Isikutel ei olnud E.K. luba tema sõiduki kasutamiseks. 2. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsusega karistati E. Ivanovi

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi 2 aasta vangistusega, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 02.07.2020 kohtuotsuse järgi ära kandmata karistuse, s.o 2 aasta 3 kuu, võrra ning mõisteti E. Ivanovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. 2.

1. Kuna E. Ivanov soovib sisuliselt kergemat karistust, siis käsitleb edasine üksnes karistust puudutavat osa. 2.
2. Maakohtu hinnangul ei saa süüdistatav E. Ivanovile karistust mõistes jätta tähelepanuta, et tegemist on 20-aastase noormehega. Tegemist ei ole küll enam alaealise isikuga. Samas on õiguskirjanduses jõutud järeldusele, et kuni 21-aastaste isikute puhul on põhjendatud karistusõiguslik erikohtlemine. Noorte karistusõigusliku erikohtlemise poolt räägib see, et tegemist on isikutega, kelle resotsialiseerumise eesmärki silmas pidades on seda tulemuslikum tagada kasvatuslikke meetmeid rakendades kui karistuse kohaldamisega. Maakohus arvestas selles osa ka Riigikohtu praktikat. 2.3.

§ 215

lg 2 p-d 1 ja 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. E. Ivanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimelt nähtub tema karistusregistri väljavõttest, et teda on karistatud 5-l korral kriminaalkorras ja 14-l korral väärteokorras. Viimati karistati E. Ivanovi Viru Maakohtu 02.07.2020 otsusega

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi kriminaalasjas nr 1-20-4563 vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt eeltoodud karistusest ärakandmisele 3 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust täitmisele ei pöörata, kui E. Ivanov ei pane 4 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodud otsusest tulenevalt kestab katseaeg kuni 01.04.

1. Seega järeldub eeltoodust, et E. Ivanov on inkrimineeritavad kuriteod toime pannud katseajal. 2.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Hinnates süüdistatava süü suurust leidis maakohus, et see on keskmisest suurem. Süüdistatav pani toime kaks asja omavolilist kasutamist grupis ning tekitas kannatanutele ka märkimisväärses ulatuses varalist kahju, mis on hüvitamata. Maakohus on arvestanud, et sama teo eest on E. Ivanovi karistatud ka varasemalt. Nimetatu ei tähenda aga maakohtu hinnangul seda, et uus mõistetav karistus

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi peab vältimatult olema eelmisest karistusest karmim, millist seisukohta on varasemalt jaatanud ka Tartu Ringkonnakohus kriminaalasjas nr 1-20-

1. 2.
2. Maakohus pidas põhjendatuks karistada E. Ivanovi üle keskmise määra jääva karistuse, s.o 2 aasta pikkuse vangistusega, mis on 6 kuu võrra leebem prokuröri poolt taotletud karistusest. Sellekohase otsustuse tegemisel oli määravaks E. Ivanovi vanus ja tema arengutase. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, s.o seda, et mõlemad varavastased kuriteod pandi E. Ivanov toime väikese ajavahega ja seda, et süüdistatav pani need kuriteod toime koos alaealistega, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et tema vaimse ja sotsiaalse arengu tase ei vasta veel täielikult täisealise isiku eeltoodud näitajatele. Maakohtu hinnangul ei ole eeltoodud karistus ka liiga leebe, arvestades seda, et eelmise vangistuse mõistmisel tuli E. Ivanovil veeta kinnipidamisasutuses seoses nn šokivangistuse mõistmisega kolm kuud ning käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus pööratakse täies ulatuses täitmisele. Ka tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus, kus liidetavaks on veel pikema tähtajaga vangistus. Arvestades seda, et süüdistatavat on varasemalt juba karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vangistusega ning ametlikult ta ei tööta, siis karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on välistatud pöördumine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole. 2.
3. Uurides E. Ivanovi karistusregistri andmeid, nähtub neist, et isegi eelvangistuses viibimine pole suutnud tagada tema õiguskuulekust, sest viibides kinnipidamisasutuses on ta 14.04.2021 toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi ja mille eest karistati teda rahatrahviga 56 eurot.

Seega arvestades ka õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on käesoleval juhul põhjendatud karistada E. Ivanovi pikaajalise vangistusega, kuna paraku ta ei ole osanud hinnata talle varem osaks saanud leebemat karistusõiguslikku kohtlemist. Et E. Ivanovi puhul on ära proovitud ka nn šokivangistuse kohaldamine, mis jäi edutuks, siis tuleb pöörata mõistetud karistus täitmisele arvestades ka

§ 65lg-s 3 sätestatut.

2 3. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Ivanov, kes ei ole rahul süüdmõistmisega

§ 215lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõistetud karistusega 2 aastat vangistust.

E. Ivanov palub otsus tühistada süüdimõistmises ja talle mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse osas ning teha uus otsus ja mõista kergem karistus, kergendades seda ühe kolmandiku võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega karistuse vähendamiseks. Sisulised asjakohased argumendid puuduvad. Maakohus on karistuse mõistmisel väga põhjalikult arvestanud kõiki

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise aluseid, sh süüdistatava noorust ning on analüüsinud märkimisväärse põhjalikkusega, miks käesoleval hetkel tuleks mõista E. Ivanovile just selline karistus reaalse pikaajalise vangistuse näol. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega.

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga, et selliseks karistuseks on reaalne vangistus karistuse keskmisest määrast mõnevõrra kõrgemana. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Erkki Hirsnik 3 /allkiri/ Aarne Sarjas