Obsah (6)

§ 657§ 331§ 654§ 171§ 177§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-2547 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Too

§ 657lg 1 p 2).

21. Kostjad leidsid apellatsioonkaebuse vastuses, et hageja on apellatsioonimenetluses esitanud uue väite, et ZZ ei olnud üürilepingu pool. Sellega seoses esitasid kostjad ka täiendava tõendi (hageja 15.08.2016 e-kiri ZZ-le), millega kostjad soovivad tõendada, et lepingu pooleks oli ZZ. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et hageja on esitanud uue väite, et üürileping ei olnud sõlmitud ZZ-ga. Hagiavalduses oli ZZ nimetatud kostjate esindajaks. 01.04.2019 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et üürilepingu pooleks olid mõlemad kostjad. Kuigi 18.09.2019 kohtuistungi protokollis on maakohus sedastanud, et vaidlust pole, et ZZ oli üürileandja, siis on maakohus 10.12.2019 kohtuistungi protokollis märkinud, et ZZ kuulatakse üle ka väite osas, et ZZ oli üürileandja. 14.02.2020 kohtuistungi protokollis on maakohus selgitanud, et kohus võib leida, et üürileping võib olla sõlmitud hageja ja ZZ vahel. Seega hoolimata 18.09.2019 kohtuistungil maakohtu sedastatust järeldub muudest dokumentidest, et maakohtu menetluses oli vaidluse all, kes oli üürileandja. Sellest tulenevalt oleksid kostjad pidanud nimetatud tõendi esitama maakohtule. Kostjatel puudub mõjuv põhjus tõendi esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtule, mistõttu ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest (

§ 331lg 1, § 652 lg 4).

Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et üürilepingu pooleks üürileandjana ei olnud kostjad, vaid ZZ. See nähtub nii üürilepingu dokumendist (IV kd tl 59-60) kui ka 07.02.2010 üürilepingu eseme üleandmisevastuvõtmise aktist (IV kd tl 62). Mõlemas dokumendis on üürileandjaks nimetatud ZZ. ZZ on üürileandjaks olemist kinnitanud nii kriminaalasjas antud ütlustes (IV kd tl 108) kui ka kohtule tunnistajana antud ütlustes (IV kd tl 128, 131). Asjaolu, et üürilepingu kohaselt tuli üür tasuda kostja II arveldusarvele, ei tähenda, et kostjaid tuleb pidada lepingu pooleks. 28.06.2016 ekirjas hagejale on ZZ nimetanud küll ennast kostja II esindajaks, kuid see ei anna siiski alust väita, et üürilepingu pooled olid kostjad. Üürilepingu dokumendis ja üleandmise-vastuvõtmise aktis on üürileandjaks nimetatud ZZ. Ka asjaolust, et korteri omanikud olid kostjad, ei tulene, 5 et kostjad pidid olema üürileandjad. Võlaõigusseadusest ei järeldu, et üürileandja peab olema lepingueseme omanik.
2. Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei arutanud pooltega küsimust, kes on üürileandja. Maakohus on seda käsitlenud nii 18.09.2019, 10.12.2019 kui ka 14.02.2020 kohtuistungil.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui luges tõendatuks, et hageja sai korteri valduse ZZ-lt, ning et hagejalt korteri valduse äravõtmisel kostjad ei osalenud. Samuti ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud korteri ja selles olevate asjade valduse üleandmist ZZ poolt kostjatele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Täiendavalt märgib kolleegium, et tunnistaja ZZ ütlustest nähtub, et pärast hagejalt korteri valduse äravõtmist andis ZZ selle korteri uuesti üürile, millest järeldub samuti, et pärast hagejalt korteri valduse äravõtmist ei andnud ZZ korteri otsest valdust kostjatele üle. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata hagi asjade valduse väljanõudmiseks kostjatelt, kuna hageja ei ole tõendanud kostjate otsest valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele.

1. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hagi ka 525 euro, mis jäi hagiavalduse kohaselt ehtekirstu, väljanõudmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjate otsest valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele, siis on tõendamata ka raha äravõtmine kostjate poolt. Lisaks nähtub hageja esitatud asjaoludest, et sellest summast 500 eurot kuulus tema elukaaslasele WW-le. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja õigus esitada nõue tema elukaaslasele kuulunud raha osas.
2. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hagi asjade väljanõudmise asemel kahju hüvitamiseks summas 12 950 eurot või muus summas kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna tõendamata on, et kostjad on rikkunud hageja omandiõigust, siis on põhjendamatu ka kahju hüvitamise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega hagi rahuldamata jätmise osas, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusele ei ole hageja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu otsust hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud (esindaja tasu) summas 1458 eurot (sisaldab käibemaksu) ja viivised. Kostjate esindaja osutas kostjatele õigusabi 8 tunni 6 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Arvestades menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist tunnihinda. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 1080 eurot (sisaldab käibemaksu) ja viivis menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel.

29. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 650 eurot.

§ 1906 lg 4 alusel kuuluks nimetatud summa riigituludesse väljamõistmisele.

Samas sätestab

§ 190

lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusabi taotluse kohaselt koosneb hageja sissetulek pensionist ja toetustest ning olulise väärtusega vara puudub. Lisaks tuleb hagejal hüvitada kostjatele menetluskulud käesolevas tsiviilasjas. Arvestades hageja majanduslikku seisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 30. Harju Maakohus andis 22.05.2018 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 650 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Maakohus mõistis 13.03.2020 otsusega hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 650 eurot, viivise ning kohustas selle tasuma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud

§ 190lg 7 kohaldamist.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku olukorda, tuleb maakohtu otsus eelnimetatud osas tühistada ja hageja vabastada riigilõivu summas 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 31. Harju Maakohtu 30.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3692 anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Selle määruse alusel osutati hagejale riigi õigusabi käesolevas asjas ning riigi õigusabi osutas advokaat Tatjana Dobolina. Hageja esindaja esitas 22.03.2021 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi ning apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 2 tundi. Esindaja palus määrata tasuks 324 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80 eurot, kokku 388,80 eurot. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Advokaadibüroo Björk Legal OÜ, mille kaudu õigusteenust osutati, on käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse käiku arvestades põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 388,80 eurot (sisaldab käibemaksu).

§ 190

lg 4 ja riigi õigusabi seaduse § 25 lg 1 alusel kuuluks advokaadile määratud riigi õigusabi tasu hagejalt riigituludesse väljamõistmisele. Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12 (p 23) märkinud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja riigi õigusabi tasu summas 388,80 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 32. Harju Maakohus määras 28.05.2020 määrusega hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks maakohtus 1415,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi õigusabi tasu hagejalt väljamõistmise või selle tasumisest vabastamise küsimust ei ole maakohus otsustanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku olukorda, tuleb hageja vabastada ka maakohtu menetluses kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu summas 1415,88 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8