KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12056 Tsi

(tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 50 lg 1 ja 2 kohaselt kinnisasi on maapinna piiritletud osa, asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.

§ 53

lg 1 ja 53 lg 2 I lause kohaselt asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks, asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.

§ 54

lg 1 järgi kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Pooled ei vaidle, et alajaama ehitis on kinnistu oluline osa. Pooled vaidlevad, kas alajaamas asuvad seadmed on ehitise oluline osa. 10.

§ 55

lg 1 kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.

§ 55lg 2 järgi ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.

4

1. Kostja on esitanud fotod alajaamas asuvatest elektriseadmetest (dtl 804-809). Kohus leiab, et fotode alusel ei ole võimalik tuvastada seadmete teisaldatavust. Kostja on esitanud Green Industry Services OÜ 24.01.2020 arvamuse (dtl 792-793), mille kohaselt alajaama nr 1145 elektriseadmeid on tehniliselt võimalik ümber tõsta uude kohta ilma olemasolevat alajaama hoonet vigastamata. Green Industry Services OÜ on elektritöödega tegelev ettevõte (väljavõte majandustegevuse registrist dtl 794), mis pakub elektri-insenertehnilisi täislahendusi (väljavõtted kodulehelt dtl 795-801, 802-803). Kohus tuvastab Green Industry Services OÜ arvamuse alusel, et alajaama hoones asuvad elektriseadmed on võimalik hoonest eraldada ilma hoonet kahjustamata.
2. Hageja on seisukohal, et alajaama seadmed ei ole vallasasjad, kuna alajaam koos sellesse projekteeritud seadmete ja kaasnevate lahendustega moodustab ühtse terviku. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja esitatud tõenditest (alajaama ehitust puudutavad dokumendid dtl 906-950, osal tõlked dtl 999-1010) ei nähtu, et elektriseadmeid ei oleks võimalik eemaldada hoonet oluliselt kahjustamata. Asjaolu, et koos alajaama hoone ehitamisega on kavandatud ka milliseid elektriseadmeid hakatakse seal kasutama vastavalt tootmiskompleksi vajadustele ning hoone on projekteeritud selliselt, et see sobiks selliste seadmete kasutamiseks (näiteks vundamendi paksus vastavalt seadmete asukohale) ei seondu küsimusega, kas seadmeid on võimalik eemaldada ilma alajaama ehitist kahjustamata.
3. Riigikohtu praktikas on leitud, et ehitise olulisteks osadeks võib pidada ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavaid tehnosüsteeme, eelkõige kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid, ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (3-2-1-144-08, p 13; 3-2-1-111-04, p 18). Ehitise oluliseks osaks ei ole peetud alajaama sisseseadet olukorras, kus rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb, Riigikohus leidis, et alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisa sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka sama ehitist, alajaama ei ole põhjust lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada (3-2-1-86-14, p 18). Käesoleval juhul vaidlus puudub, et alajaama kaudu varustatakse elektriga vähemalt tootmishoonet, kus asuvad hageja poolt üüritud ruumid, hageja väitel varustatakse alajaama kaudu elektriga kogu endist terviklikku tootmiskompleksi. Seega ei seondu elektriseadmete põhieesmärk vajadusega varustada elektriga vaid alajaama ehitist, mistõttu seadmeid ei saa lugeda nimetatud ehitise oluliseks osaks.
4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et alajaamas asuvad elektriseadmed on vallasasjad. Kohus tuvastab 13.04.1994 ostu-müügi lepingu alusel, et nimetatud seadmete omanik on kostja. Asjaolu, et hagejal on kostja suhtes õigus kasutada üüritud ruume, ei tähenda iseenesest õigust kasutada kostja vallasasju. Kostjal võib aga olla kohustus nende seadmetega hagejat elektriga varustada, kui on õige hageja väide, et kostja on võrguettevõtja. Pooled vaidlevad, kas kostja on võrguettevõtja.
5. ELTS (elektrituruseadus) § 8 lg 1 ja 3 kohaselt võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu ning jaotusvõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu. Tulenevalt ELTS § 15 lg 1 elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. ELTS § 3 p 11, 29 ja 15 järgi jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk; võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini ning liitumispunkt on turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga.
6. Kohus tuvastab inventeerimistoimikute väljavõtete ning Eesti Tööstusprojekt väljavõtte (dtl 874-899) alusel, et enne Suur-Sõjamäe 19a ja selle kõrval paikneva Suur-Sõjamäe põik 2a kinnistute moodustamist paiknes sellel maa-alal tehaste Punane RET ja Eesti Kaabel laomajand. 5
7. aastal projekteeriti kompleksi elektrivarustus ümber, nähes mh ette asjassepuutuva alajaama rajamise ning kaablite paigaldamise alajaamast ehitistesse (dtl 906950, osal tõlked dtl 999-1010). Käesoleval ajal valdab alajaama kostja. Nähtuvalt maa-ameti kaardist (dtl 145) tuleb kinnistu piirilt alajaama sisse elektrimaakaabelliin, mille omanik on Elektrilevi AS. Kostja on sõlminud Eesti Energia AS-iga lepingu võrguteenuse saamiseks ja elektrienergia ostmiseks Suur-Sõjamäe 19a kinnistul (lepingud dtl 294-300; dtl 138-143), lepingu järgi asub võrguga liitumispunkt alajaamas, piiritlusakti (dtl 298, skeem alajaamast dtl 144) järgi on kliendi elektripaigaldisteks alajaamas kaks jõutrafot koos toitekaablitega võimsustega vastavalt 400 kVA ja 1000 kVA. Elektrilevi OÜ on vastusena hageja päringule (dtl 245-249) teatanud, et alajaama võimsus on 1560 kVA, millest 160 kVA kuulub Elektrilevi OÜ-le ja 1400 kVA kliendile, alajaamas asuvate seadmete kaudu varustatakse energiaga kahte tarbimiskohta, mis asuvad Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 (dtl 251); 160 kvA trafot ei ole võimalik osta, kuna selle kaudu varustatakse elektriga kahte tarbimiskohta. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel asuvad elektripaigaldised saavad elektrit läbi kostjale kuuluvate alajaamas asuvate seadmete.
8. ELTS § 65 lg 1 p 4 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale mh järgmist võrguteenust: edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist. Kohus leiab, et kostja osutab võrguteenust ELTS § 65 lg 1 p 4 tähenduses. Alajaamas asub 3 liitumispunkti: koht, kus kostja seadmed on ühendatud Elektrilevi OÜ võrguga ja kohad, kus kostja seadmed on ühendatud Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel kulgevate võrkudega. Alajaamas asuvad ainult kostjale kuuluvad seadmed on kostja võrk, sest tegemist on elektripaigaldistega elektrienergia edastamiseks liitumispunktidesse. Kostja seadmete (ehk kostjale kuuluva võrgu) kaudu liigub elekter alates liitumispunktist (kostja seadmete ja Elektrilevi võrgu ühenduskoht) liitumispunktideni (kostja seadmete ühenduskoht Suur-Sõjamäe 19a ja ühenduskoht SuurSõjamäe põik 2 varustavate kaablitega).
9. ELTS § 3 p 21 kohaselt on põhivõrk vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksus. Kuna kostja võrk ei ole üleriigiline, ei saa see olla põhivõrk, ning tulenevalt ELTS § 3 p 11 on see järelikult jaotusvõrk. Kuivõrd kostja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu, vastab kostja ELTS § 8 lg 3 sätestatud jaotusvõrguettevõtja määratlusele.
10. ELTS § 65 lg 1 p 3 järgi peab võrguettevõtja võimaldama kasutada võrguühendust liitumispunktist. Kohus tuvastas, et kostja võrgus on 3 liitumispunkti, kuid üheski neist ei asu hageja elektripaigaldist. Kuna võrguteenust ei ole võimalik osutada ilma liitumispunktita ning hageja ei ole ka välja toonud, et ta taotleks mõne enda paigaldise liitmist kostja võrguga, ei saa hagejal olla nõuet võrguühenduse kasutamise võimaldamiseks kostja seadmete kaudu. Kohus märgib, et tulenevalt ELTS § 65 lg 3 p 4 on ka võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseks asjaolu, kui võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Juhul kui kogu alajaama võimsus on juba ära kasutatud Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 varustamiseks, ei saa täiendava liitumispunkti tegemist kostja võrku nõuda.
11. Kohus on tuvastanud, et kostja seadmed on ühendatud elektrikaablitega, mille kaudu liigub elekter Suur-Sõjamäe 19a kinnistule. Need kaablid on eelduslikult kinnistu oluline osa ning seeläbi kõigi kinnistu omanike kaasomandis. Kohus leiab, et see, kuidas liitumispunktist kinnistule tulev elekter ära jagada erinevate kinnistu osade vahel (ja kes kaasomanikest millist osa kasutab), on küsimus kinnistu kasutamisest ning tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 72 lg 1 kaasomanike kokku leppida. 6
12. Kostja on seisukohal, et kaasomanikud on vastava kokkuleppe 19.05.2010 sõlminud. Nähtuvalt kaasomanike kokkuleppest (dtl 347-358) on p 3.4.3 omanik Elemark ja omanik MKC kokku leppinud, et omanik Elemark kohustub tagama omanikule MKC lepingu punktis 3.2 nimetatud lepingu punktis 3.6 kokkulepitud elektrivõimsuse (200A) otseliiniga tarnimist. Nähtuvalt kokkuleppest olid selle sõlminud kaasomanikud Osaühing MKC Uksed, osaühing Palmeos ja kostja. Kohus on tuvastanud, et käesoleval ajal on kinnistu kaasomanikud Amro Credit OÜ, Osaühing Unimars Baltic Supply ja kostja ning et hageja on saanud oma kasutusõiguse Amro Credit OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel. AÕS § 79 lg 1 kohaselt kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes ning tulenevalt AÕS § 79 lg 2 kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Nähtuvalt kinnistusraamatust (dtl 17-20) on sisse kantud järgmise sisuga märkus: „Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomanike kokkulepe vastavalt 19.05.2010.a. lepingu punktidele 2.
13. kuni 2.
14. ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile“. Seega isegi juhul, kui nõustuda kostja käsitlusega, et kokkuleppe p 3.4.3 on kaasomanike kokkulepe selle kohta, kuidas elektrit kinnistusiseselt jaotada, ei ole kokkulepe siduv kokkuleppe osapooleks mitte olnud Amro Credit OÜ suhtes, kuna punktis 3.4.3 kajastatud kokkulepe ei ole kantud kinnistusraamatusse.
15. Kohus leiab, et olukorras, kus puudub kaasomanike kokkulepe, kui palju millises kinnistu osas võib elektrit kasutada ning hagejal on kostja suhtes õigus kinnistu osa kasutada, ei ole kostjal AÕS § 46 alusel õigust takistada hagejal elektri kasutamist määral, mis on vajalik üüritud ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kui hagejal on kostja suhtes õigus ruume vallata, on tal õigus kasutada ka valduse teostamiseks vajalikku elektrit, vastasel korral oleks valdusõigus sisutu. Milliseks otstarbeks võib ainukasutuses olevaid ruume kasutada, kaasomanikud kokku leppinud ei ole. Kuivõrd vaidlus puudub, et alates hageja poolt ruumide üürimisest kuni 14.08.2019 jõudis üüritud ruumidesse kolmefaasiline elekter tugevusega 250 amprit, on veenev, et hageja vajab oma majandustegevusega tegelemiseks just nimetatud tunnustele vastavat elektrit. Kohus rahuldab hagi AÕS § 44 lg 1 alusel ja kohustab kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide varustamist kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit, kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.
17. Kohus märgib, et kostjal on võimalik leppida teiste kaasomanikega kokku mh elektri kasutamise jaotamises kaasomanike vahel. Vajadusel saab selleks nõuda tahteavalduse andmiseks kohustamist AÕS § 72 lg 5 alusel. Kokku saab leppida mh selliselt, et kaasomanik kasutab enam elektrit kui vastaks tema osale omandiosade proportsiooni järgi hüvitise maksmise kohustuse vastu.
18. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta Elektrilevi kirjeldus liitumispunktidest (dtl 39-54), teatmik.ee väljavõte (dtl 62-65), nõude loovutamise teade (dtl 75), foto kinnistust (dtl 76), Elektrilevi liitumistingimused (dtl 77-82), võrgulepingu sõlmimise teave (dtl 83), kirjavahetus elektrilepingu sõlmimiseks (dtl 84-85), tõendid elektrivajaduse suhtes seoses hagi tagamisega väidetavalt tekkiva kahjuga (dtl 184243, 406-423, 524-525, 530-531, 534, 537, 550-555, 582, 627, 677-684, 672-676), kirjavahetus seoses Suur-Sõjamäe põiguga (dtl 252), seoses hagi tagamise taotlusega esitatud tõendid (dtl 253-274), väljavõte Elektrilevi kodulehelt (dtl 275-278), fotod alajaamast (dtl 285288), väljavõte MTR kodulehelt (dtl 327), kirjavahetus Elektrileviga (dtl 340-341), Euroopa Komisjoni juhend (dtl 688-695, suhtlus notaribürooga (dtl 696-711), väljavõte Eesti Energia veebilehelt (dtl 712-714), väljavõte magistritööst (dtl 900-905), poolte majandusaasta aruanded (dtl 965-982, 1013-1025) ja advokatuuri suunis (dtl 983-990). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. 7
19. Kohus on 06.09.2019 määrusega hagi taganud, kohustades kostjat hageja kasutuses olevates ruumides elektrivarustuse taastamiseks ning selle menetluse kestel mitte katkestamiseks ega takistamiseks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tühistab hagi tagamise abinõud vaatamata hagi rahuldamisele, kuna nende kohaldamine ei ole kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik. Menetluskulude jaotus
20. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu
21. aprilli
22. a otsusega nr 2-
23. 8