2-21-12118/9

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine

1. september 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-21-12118; Ü. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks Kalev Kuningas Hageja Ü. K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX) Kostja A. K. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX) Asja lahendamine kohtuistungil 14.september 2021 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi ja lahutada Ü. K. ja A. K. abielu, mis on sõlmitud XXX XXX Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr XXX.
3. Seoses eelnevaga: 2.1 tagastada kohtuotsuse jõustumisel hageja pangakontole pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot; 2.2 jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte; 2.4 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.
4. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud; kuivõrd pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud, siis apellatsioonkaebust käesolevale otsusele ei saa esitada. 3.2 TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. 1 Kostja on tsiviilasja menetlemisel õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted poolte kinnitusel pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja ei soovinud perekonnanime taastamist. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu abielu lahutamise nõudelt 100 eurot on tasunud hageja. Pool riigilõivust tuleb hagejale tagastada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2