Obsah (9)

§ 238§ 126§ 180§ 318§ 233§ 61§ 306§ 175§ 179

1-21-3913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3913 (21233000398) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuis

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Vadim Bogdanov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 - KarS § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja kolm (kolm) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Vadim Bogdanovile karistuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Vadim Bogdanovi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 21.04.2021. Vadim Bogdanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni, sõltuvalt sellest, kumb saabub enne, ning pärast seda tühistada. 1 1-21-3913 Asitõendid: - kööginuga ja sviiter, mis asuvad politsei asitõendite hoiuruumis –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud: Mõista Vadim Bogdanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 806 (kaheksasada kuus) eurot ja 40 senti määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Vadim Bogdanov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2266 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 40 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700026539 ning selgitus „Vadim Bogdanov, 1-21-3913, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.07.2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 07.07.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
3. Vadim Bogdanovit süüdistatakse selles, et tema tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes 21.04.2021 kella
4. 35 ajal XXX asuvasse Osaühing V ( XXX ) kauplusesse ja ähvardas kaupluse müüjat V D noaga. Hoides nuga paremas käes liikus Vadim Bogdanov müüja poole ning nõudis, et müüja avaks kassaaparaadi, et võtta sealt sularaha. V D tundis ähvardusest hirmu ja kartis selle täideviimist – noaga ründamist ja sellega tervisekahjustuse tekitamist, kuid ei avanud kassaaparaati ja hakkas karjuma kahtlustatava peale, mille peale Vadim Bogdanov jooksis kauplusest välja raha saamata ning tal jäi kannatanu tegevusest tingituna röövimine lõpule viimata. 2 1-21-3913 Samuti süüdistatakse Vadim Bogdanovit selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime röövimise katse (21.04.2021 kella 17.35 paiku) taas 21.04.2021 kella
5. 30 ajal sisenes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX asuvasse Osaühing P K (XXX) kauplusesse, liikus leti taha ja lõi tema suunas seljaga seisund kaupluse müüjat N S noaga alaselja vasakpoolsesse piirkonda, põhjustades sellega N S valu ning torke-lõikehaava. Seejärel, jätkuvalt ähvardades N S noaga nõudis Vadim Bogdanov karjudes, et N S avaks kassaaparaadi, et võtta sealt sularaha. N S tundes ohtu oma elule ja tervisele avas kassaaparaadi, kuid see oli tühi. Vadim Bogdanov nõudis jätkuvalt raha andmist ja püüdis uuesti lüüa N S noaga, kuid see tal ei õnnestunud, sest N S tõrjus rünnaku, lüües Vadim Bogdanovit padjaga. Selle peale jooksis Vadim Bogdanov kauplusest välja raha saamata ning tal jäi kannatanu tegevusest tingituna röövimine lõpule viimata. Seega pani Vadim Bogdanov toime KarS § 25 lg 2 -KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on pandud toime vägivallaga, kasutades relvana kasutatavat muud eset ning isiku poolt, kes on pannud varem toime röövimise. MENETLUSE KÄIK
6. 31.05.2021 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kriminaalasi nr 1-21-3913, mis jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Jaanika Kõrgmaa menetlusse. Viru Maakohtu 02.06.2021 määrusega andis kohus V. Bogdanovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 8 - KarS § 25 lg 2 järgi kohtu alla ning jättis süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata. Kohus määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 10.06.2021 kell 12:
8. 10.06.2021 kohtuistungil taotles prokurör parandust süüdistuse tekstis oleva õigusliku väite osas, märkides, et süüdistuses kirjas, et kasutades relva, kuid õiguslikus mõttes kööginuga on relvana kasutatav muu ese. Prokurör leidis, et sõna relv tuleb asendada mõistega relvana kasutatav muu ese. Prokuröri hinnangul parandus ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni ega asjaolu. Prokuröri süüdistuse teksti parandust toetasid kaitsja, süüdistatav ja kannatanud ning kohus rahuldas prokuröri nimetatud taotluse.
9. 10.06.2021 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning jäi lühimenetluse juurde.
10. Prokurör taotles V. Bogdanovi süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4, 8 - KarS § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega, vähendades seda

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra.

Seega jääb karistuseks 4 aastat reaalset vangistust, mille kandmise alguseks lugeda V. Bogdanovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.04.

2. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus leidis tõendamist kohtuistungil. Kaitsja leiab, et teo subjektiivne külg näitab, et V. Bogdanov tegutses otsese tahtlusega. Kaitsja tõi välja, et peamine küsimus seisneb karistuse määras, mida kohus peab määrama V. Bogdanovile. Kaitsja märkis, et V. Bogdanov on üsna noor meesterahvas, kes on vaid 32-aastane ja tal elu ei olnud sugugi kerge nii töö osas, kui ühiskonnas enda leidmise osas. Enne kuriteo toimepanemist V. Bogdanov tegi juhutöid ja omanud sel ajal alalist elukohta. Selle aja jooksul V. Bogdanov hoidus pikaajaliselt õigusrikkumistest ehk ei pannud toime kuritegusid. V. Bogdanovil olid materiaalsed probleemid, mis järeldub ka karistusregistri väljavõttes, kus on näha, et tal on kaks väärteokaristust pisivarguse eest. Kaitsja märkis, et peamiseks kuriteo toimepanemise põhjuseks, mida V. Bogdanov tema sõnul ka ise selgitas oma ülekuulamisel kahtlustatavana, oli see, et ta oli paar nädalat enne kuriteo toimepanemist tarvitanud narkootikume. V. Bogdanov sellega ei hinnanud adekvaatselt oma tegu või hilisemaid tagajärgi. Teise episoodi röövimise puhul märkis kaitsja, et tema kaitsealune ei osutanud vastupanu enda kinnipidamisel. 3 1-21-3913 Kohtueelses menetluses V. Bogdanov tunnistas täielikult oma süüd mõlemas episoodis, oli teostatud ka ütluste olustikuga seostamist, kus ta näitas, kust ta sisenes ja kuidas see kõik toimus. Kaitsja sõnul tuleb märkida ka, et V. Bogdanovi poolt toimepandud kuritegude tulemuseks ei olnud tekitatud mittemingisugust materiaalset kahju. Kohtuistungil kannatanu N. M räägitud moraalse kahju osas tõi kaitsja välja, et kohtueelses menetluses nõudeid esitatud ei olnud ja lühimenetluses täiendavaid nõudeid juba esitada ei saa. Kaitsja tõi välja ka asjaolu, et antud kuriteod ei olnud lõpule viidud ja jäid katse staadiumisse. V. Bogdanov ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja arvab, et tema kaitsealusele pikaajalise reaalse vangistuse määramine oleks objektiivselt ebaõiglane. Seega arvestades, et V. Bogdanov tunnistas oma süüd ja kahetseb seda teeb kaitsja ettepaneku kohtule mõista talle leebem karistus võrreldes sellega, mida prokurör taotleb, et V. Bogdanov hiljem saaks olla õiguskuulekas. Kaitsja leiab, et kui mõista tema kaitsealusele, noorele isikule, pikaajaline vanglakaristus, siis on ta helge tulevikuta isik, kellel on täielikult rebenenud sotsiaalsed suhted ja tema resotsialiseerumine oleks hiljem väga keeruline. Kaitsja arvab, et KarS § 200 lg 2 p 4, 8, § 25 lg 2 järgi võiks tema kaitsealusele määrata 4 aasta pikkune vanglakaristus, vähendades seda 1/3 võrra. Kaitsja tõdes prokuröri väljatoodut, et tema kaitsealusel ei ole alalist elukohta ja seega ei saa talle mõista osa karistusest tingimisi ja osa reaalset vangistust. Menetluskulude osas palus kaitsja lubada V. Bogdanovil maksta neid aasta jooksul.
3. Kannatanu V D märkis karistuse osas, et süüdistatav saab selle, mille on ära teeninud.
4. Kannatanu N M selgitas, et materiaalset kahju ettevõttele tekitatud ei ole, aga moraalne kahju oli väga kolossaalne, kuid moraalse kahju hüvitamisenõuet ega hagi kannatanu esitada ei soovi. Kannatanu palus kohtul mõista süüdistatavale õiglane karistus oma äranägemise järgi. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 8.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 61

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. Kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Vadim Bogdanovi süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning teod õigesti kvalifitseeritud.
2. Vadim Bogdanov on antud kohtu alla KarS § 200 lg 2 p 4,8- 25 lg 2 järgi, kahes röövimise katse episoodis. KarS § 200 lg 2 p 4,8 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ja see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.
3. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil, viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. 4 1-21-3913
4. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. XXX episood
5. Kannatanu V D ütlustest (tl 13-18, 107-114) tuleneb, et V. D töötas 21.04.2021 müüjana kaupluses aadressil XXX. Kella 17:35 paiku viibis V. D kaupluses üksinda, kauplusesse sisenes võõras noormees, kellel oli näol musta värvi mask. Noormees hakkas oma keha raskusega liigutama väikest külmkappi ning kannatanu märkas noormehe paremas käes nuga, mis oli suunatud kannatanu poole. Samal ajal ütles noormees kannatanule, et ta avaks kassa. Enesekontrolli kannatanu ei kaotanud, aga hakkas oma tervise pärast kartma, sest nuga oli tema poole suunatud. Kannatanu vastas automaatselt noormehele valjult ebatsensuurselt ning noormees kuuldes kannatanu valju vastust jooksis kauplusest minema. Kannatanu väljus tänavale ja sel hetkel ehmus päriselt, sest sai aru, et teda taheti röövida ja ta oleks võinud kannatada saada ning ta hakkas värisema. Seejärel helistas ta kaupluse juhatajale ning seejärel tegi kõne numbrile
7. Kannatanu D ütlusi kinnitavad OÜ V esindaja N M (esindusõigust kinnitab Äriregistri teabesüsteemi väljavõte) ütlused (tl 133-140), mille kohaselt tegeleb OÜ V toidukaupade, alkoholi ja sigarettide jaemüügiga. Üks nende kauplustest asub XXX tänaval ning V. D töötab nende juures müüjana. 21.04.2021 kella 18:00 paiku helistas N. M D ja ütles, et talle tungiti kallale. N. M käskis helistada politseisse ning sõitis kohale. Kohale jõudes nägi M , et V. D oli kahvatu ning värises üleni ning selgitas, et kauplusse sisenes noormees, hakkas oma kehaga külmikut liigutama, et D lähemale pääseda, võttis noa, suunas selle D suunas ja nõudis kassa avamist. D suurest ehmatusest hakkas noormeest ropult sõimama ja noormees lahkus kauplusest. Materiaalset kahju ettevõttel ei tekkinud.
8. V. Bogdanov kohtuistungil tunnistas oma süüd ning jäi oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Nende ütluste (tl 42-50) kohaselt oli ta varem tarvitanud amfetamiini, tal oli hulganisti probleeme, polnud kodu, tööd, sissetulekut. Ta otsustas juba 20.04.2021 minna mingisse kauplusesse ja võtta sealt raha ära. Ta ei mõelnud, kuidas saada jagu müüjate vastupanust, ta kavatses siseneda kauplusesse, nõuda raha ja demonstreerida nuga. 21.04.2021 keskpäevast käis ja vaatas väikeseid kauplusi, kaasas oli kööginuga. Tal oli seljas musta värvi jope, jalas hallid dressipüksid ja mustad botased, kaasas seljakott. Kell 17:30 paiku nägi ta XXX kauplusese sissepääsu ja sisenes sinna. Kaupluses oli vaid müüja, ta võttis välja noa, ütles müüjale, et ta avaks kassa, nuga oli suunatud teraga müüja poole. Müüja hakkas paanitsema, keeldus midagi andmast ning ta lahkus kauplusest. Seejärel vahetas ta riided, pani jope asemel selga sinise kapuutsiga dressipluusi, mis oli kotis ja hakkas uuesti otsima kauplusi, kus raha nõuda.
9. Seega on V. Bogdanovi ütlused kokkulangevad kannatanu D ütlustega, lisaks on need kokkulangevad ütluste ja olustikuga seostamise protokolliga (tl 82-90), millest tulenevalt on seostatud Bogdanovi ütlusi sündmuskohtadega XXX ning XXX ning milles Bogdanov on oma varasemaid ütlusi kinnitanud.
10. 06.05.2021 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 182-187), millega on vaadeldud XXX, KÜ poolt edastatud videosalvestust, nähtub, et 21.04.2021 kella 18:00 ajal liigub XXX suunas meesterahvas, kellel on must jope, hallid püksid, tumedad jalatsid, must kott üle õla. Mees paneb maski ette ja kapuutsi pähe, siseneb hoonesse ja mõne aja pärast jookseb hoonest välja.
11. Tuginevalt V. Bogdanovi ütlustele tema 21.04.2021 riietuse osas ning isiku läbivaatuse protokollile (tl 51-58), mille kohaselt oli Bogdanovil jalas hallid dressipüksid, Nike botased ja 5 1-21-3913 seljas sinine kapuutsiga dressipluus ning Bogdanovil oli ka kileriidest kapuutsiga jope, saab teha järelduse, et videosalvestisel XXX hoonesse siseneva ja sealt ära jooksva meesterahva puhul võib olla tegemist V. Bogdanoviga.
12. Eelnevalt tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 21.04.2021 kaupluses aadressil XXX toimunud sündmus toimus just süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ja viisil. Seega kohus loeb tõendatuks, et 21.04.2021 kella 17:35 paiku sisenes V. Bogdanov OÜ V kauplusesse aadressil XXX. Tegi ta seda eesmärgil võtta endale kaupluse kassas olev sularaha, mida Bogdanov ise on oma ütlustes kinnitanud. V. Bogdanovi kauplusesse sisenemisel viibis kaupluses müüja V. D . V. Bogdanovil oli kaasas nuga ja seda nuga demonstreeris V. Bogdanov kaupluse müüjale, suunates noa tera müüja poole ning nõudes samal ajal kassa avamist. V. D ütlustest nähtub, et V. D pidas sellist tegevust reaalseks ähvarduseks tema tervisele. D ütluste kohaselt ta kartis oma tervise pärast, sest nuga oli tema poole suunatud. Seda, et D pidas ähvardust reaalseks, kinnitavad ka N M ütlused, mille kohaselt vahetult pärast juhtunut D oli kahvatu ja värises üleni. Arvestades, et V. D poole suunati nuga, noa tera tema poole, siis on selline ähvardus reaalne ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. V. D kassat ei avanud, vaid hakkas automaatselt valjult karjuma, mille peale jooksis V. Bogdanov kauplusest välja ilma raha saamata.
13. V.Bogdanovi eelkirjeldatud tegevus vastab röövimise objektiivsetele tunnustele. V. Bogdanov nõudis müüjalt kassa avamist, et võtta endale kaupluse kassas olev sularaha (tema jaoks võõras vallasasi). Seejuures kasutas Bogdanov kassa avamise nõudmise ajal vägivalda kaupluse müüja suhtes, nimelt ähvardas müüjat noaga, mille tagajärjel tundis V. D ohtu oma tervisele. Nuga, kui ese, millega on võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada, on käsitletav relvana kasutava muu esemena, mistõttu täitis Bogdanov ka KarS § 200 lg 2 p-s 8 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Kuritegu jäi V. Bogdanovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna müüja ei avanud kassat ning hakkas karjuma ning V. Bogdanov jooksis kauplusest välja ilma kassast sularaha saamata.
14. V. Bogdanov täitis ka röövimise subjektiivse koosseisu ning kohtu hinnangul tegi ta seda kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistatav seadis endale eesmärgiks röövimise toimepanemise. V. Bogdanovi ütlustest tuleneb, et ta juba 20.04.2021 otsustas minna mingisse kauplusesse ja võtta sealt raha ära. Samuti tuleneb tema ütlustest, et tal oli kavatsus minna kauplusesse koos noaga, näidata seda ja nõuda raha. Seega oli tegemist planeeritud tegevusega ning 21.04.2021 sisenes Bogdanov kauplusesse aadressil XXX eesmärgil võtta endale kaupluse kassas olev sularaha, seejuures oli Bogdanov planeerinud ka selle, et raha ära võtmiseks kasutab ta vägivalda. Nimelt näitab müüjale raha nõudmise ajal nuga, mille tarbeks oli ta endaga kaasa võtnud kööginoa. Seega Bogdanovi jaoks oli noa näitamine müüjale raha nõudmisel hädavajalik mõjutamaks müüjat kassat avama, st ta teadlikult ja tahtlikult ähvardas müüjat noaga, eesmärgiga saada enda valdusesse sularaha, et siis sellega kauplusest lahkuda.
15. Seega on süüdistatav V. Bogdanov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.
16. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. XXX episood 6 1-21-3913
17. Kannatanu N S ütlustest (tl 1-8, 95-104) tuleneb, et N. S töötas 21.04.2021 müüjana kaupluses aadressil XXX. Umbes pool 7 õhtul sisenes kauplusesse meesterahvas, näol mask. Mask oli selline, mida pandeemia ajal paljud kannavad. Mehel oli seljas tume pusa ning seljakott. Mees astus leti juurde ja palus anda õlut. N. S pöördus külmkapist õlut võtma ning tundis vasakult poolt lööki alaselga. Sellest tekkis nüri valu. N. S pöördus ringi ja nägi, et meesterahva paremas käes oli nuga, mis oli kannatanu poole suunatud. Meesterahvas nõudis, et kannatanu avaks kassa. Kannatanu nähes nuga enda pole suunatud, tundis hirmu oma elu ja tervise pärast ning sellest hirmust avas kassa. Kannatanu teadis, et kassa oli tühi. Kui mees nägi, et kassas ei olnud raha, siis ta küsis, kus raha on ning mees hakkas kätt noaga kannatanu poole tõstma. Kannatanu haaras oma kõrval olevalt taburetilt padja ja lõi hooga meesterahvast, kes hakkas löögist kõikuma ja jooksis tänavale. Kannatanu jooksis mehe järel välja ning haaras tal riietest, mille tagajärjel mõlemad kukkusid ning mees jooksis ära. Nuga kukkus mehel käest. Samal ajal möödus kannatanu tuttav A F , kellele kannatanu ütles, et teda rööviti ja F jooksis mehele järgi. Umbes 15 minuti pärast vaatas kannatanu tänavale ja nägi kioski juures teda rünnanud meesterahvast, kelle juures seisis A. F . Väga kiiresti jõudis kohale politsei. Teda viis kiirabi haiglasse.
18. Kannatanu S ütlusi kinnitavad OÜ P K esindaja O S (esindusõigust kinnitab Äriregistri teabesüsteemi väljavõte) ütlused (tl 119-126), mille kohaselt P K OÜ rendib aadressil XXX asuvat müügipaviljoni ning tegeleb toidukaupade müügiga. N. S töötab kaupluses müüjana. 21.04.2021 umbes kella 18:00 paiku helistas O. S N. S ja teatas erutatud häälega, et kaupluses ründas teda noaga meesterahvas ja nõudis kassast sissetulekut. O. S helistas kiirabisse ja politseisse ning sõitis kohale. Kohale jõudes olid seal juba politseinikud ja meedikud. S selgitas S , et A. F pidas kurjategija kinni. Ründe kohta selgitas S , et mees lõi teda noaga puusa, ajal kui ta oli mehe poole seljaga ning mehe palvel võttis külmikust õlut. Kui mees nägi, et kassa on tühi, siis tegi mees S suunas veel ühe liigutuse noaga, kuid S lõi selle toolil oleva lapiga tagasi. Materiaalset kahju ettevõttele ei tekkinud.
19. Kannatanu S ütlused haakuvad ka tunnistaja A. F ütlustega (tl 21-24), millest tuleneb, et 21.04.2021 kella 18:30 paiku kõndis tunnistaja F mööda kauplust kioskist, mis asub XXX ja XX otsa juures. Sel ajal jooksis kauplusest välja võõras noormees, kellel ühes käes oli nuga ja teises seljakott. Noormehe järel jooksis kaupluse müüja N , kes üritas noormeest kinni pidada ja haaras noormehe seljakotist. N hõikas vist midagi sellist, et võta kinni ning tunnistaja hakkas noormeest taga ajama. Noormees viskas noa ja seljakoti maha, tunnistaja pidas noormehe kinni, noormees vastupanu ei osutanud ja tunnistaja viis noormehe kaupluse juurde, kus ootas ära politsei ja andis noormehe koos asjadega politseile üle.
20. Kannatanu S ning tunnistaja F ütlused on kooskõlas ka politseinikest tunnistajate ütlustega. Nimelt tunnistaja E L ütlustest (tl 28-30) nähtub, et 21.04.2021 olles patrullis sai tunnistaja kell 18:30 paiku väljakutse aadressile XXX seoses röövimise katsega, väljakutse kohaselt kurjategija oli noaga ja jooksis ära. Tunnistaja kohale jõudes oli kaupluse juures A F , kes seletas, kuidas ta nägi, et tundmatu meesterahvas kakles müüjaga ning ta pidas mehe kinni. Ründjaks osutus Vadim Bogdanov, nuga millega müüjat rünnati, vedeles maas. Müüjal N vasakul alaseljal torke-lõikehaav. Tunnistaja E. L ütluste kohaselt N selgitas, et mees sisenes kauplusesse, palus õlut. N pöördus õlut võtma ja tundis siis lööki selja piirkonda, keerates mehe poole, nägi mehe käes nuga. Mees käskis avada kassa, kuid kassas raha ei olnud. Selle peale läks mees närvi ja üritas veel N rünnata, N kaitses ennast ja toimus kaklus, nii sees kui väljas. Kaklust nägi pealt A. F , kes pidas mehe kinni.
21. Tunnistaja S S ütlustest (tl 25-27) nähtub, et 21.04.2021 olles patrullis sai tunnistaja kell 18:32 väljakutse, kus poe juhataja teatas, et müüjat rünnati. Kohapeal oli ründaja, kelleks 7 1-21-3913 osutus V. Bogdanov ning tunnistaja A. F , kes oli ründaja kinni pidanud. Poe ees maas oli nuga, mille tunnistaja S kaasa võttis ja edastas uurijale.
22. Tunnistaja S poolt sündmuskohalt ära võetud nuga, on asitõendina vaadeldud (04.05.2021 asitõendi vaatlusprotokoll tl 171- 173) ning vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist on noaga, mille kogupikkus on 221 mm, tera pikkus 123 mm, tera paksus 1,33, noa käepide on mustast plastikust.
23. V. Bogdanov kohtuistungil tunnistas oma süüd ning jäi oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Nende ütluste (tl 42-50) kohaselt ta oli varem tarvitanud amfetamiini, tal oli hulganisti probleeme, polnud kodu, tööd, sissetulekut. Ta otsustas juba 20.04.2021 minna mingisse kauplusesse ja võtta sealt raha ära. Ta ei mõelnud, kuidas saada jagu müüjate vastupanust, ta kavatses siseneda kauplusesse, nõuda raha ja demonstreerida nuga. 21.04.2021 keskpäevast käis ja vaatas väikeseid kauplusi, kaasas oli kööginuga. Tal oli seljas musta värvi jope, jalas hallid dressipüksid ja mustad botased, kaasas seljakott Kell 17:30 paiku nägi ta XXX kauplusese sissepääsu sisenes sinna. Kaupluses oli vaid müüja, ta võttis välja noa, ütles müüjale, et ta avaks kassa, nuga oli suunatud teraga müüja poole. Müüja hakkas paanitsema, keeldus midagi andmast ning ta lahkus kauplusest. Seejärel vahetas ta riided, pani selga sinise dressipluusi kapuutsiga ja hakkas uuesti otsima kauplusi, kus raha nõuda. Nägi valget värvi paviljoni XXX tänaval, sisenes sinna ja palus müüjat näidata õlut. Kui müüja tema poole seljaga pöördus, siis ta torkas müüjat noaga, kuhu ei mäleta ja miks ei oska selgitada. Seejärel nõudis müüjalt kassa avamist, müüja avas kassa, kuid seal ei olnud raha. Siis ta proovis ära joosta, aga müüja lõi teda millegagi vastu pead. Siis jooksis ta kauplusest välja ning talle jooksis järgi noormees, kes ta kinni pidas. Vastupanu ta ei osutanud, noa ja seljakoti pani maha. Seejärel viis politsei ta ära. Ta kahetseb tehtut.
24. Seega on V. Bogdanovi ütlused kokkulangevad teiste isikuliste tõendiallikatega, lisaks on need kokkulangevad ütluste ja olustikuga seostamise protokolliga (tl 82-90), millest tulenevalt on seostatud Bogdanovi ütlusi sündmuskohtadega XXX ning XXX ning milles Bogdanov on oma varasemaid ütlusi kinnitanud.
25. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 59-64) kinnitab Bogdanovi ütlusi narkootiliste ainete tarvitamise osas, nimelt tuleneb protokollist, et Bogdanovi organismist tuvastati narkootilisi ained – amfetamiin, MDA, THC.
26. Lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab 21.04.2021 XXX kaupluses juhtunud sündmust audio-videosalvestis, mille O. S politseile üle andis (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt tl 146). Salvestis on asitõendina vaadeldud (30.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll tl 147-170) ning vaatlusprotokollist nähtub, et 21.04.2021 kell 18:31 ajal, kui müüja on seljaga ruumi sissepääsu poole, siseneb kauplusesse meesterahvas, sinises pusas, mask ees, jalas tumehallid dressipüksid ja Nike botased, õlal kott. Mees läheb riiulite juurde, näitab näpuga joogikülmikute poole ja küsib õlut. Müüja pöördub külmiku poole, mees viskab koti õlalt maha, läheneb müüjale ja teeb müüja suunas vöökoha kõrgusel järsu liigutuse. Müüja karjatab. Kauplusesse siseneb meesterahvas, ründaja pöördub mehe poole nuga käes ja karjub, et mees kaoks ära. Mees taganeb. Seejärel liigub ründaja nuga käes müüja suunas, teeb noaga müüja suunas liigutuse, vajutab sõrmedega kassaaparaadile ja nõuab, et müüja selle lahti teeks,. Müüja karjub, et võta. Müüja avab kassa, ründaja vaatab kassasahtlisse ja küsib, kus raha on. Müüja vastab nutuselt, et viidi ära. Ründaja hakkab müüja poole pöörduma, hoides noa tera müüja keha ülemise osa suunas, müüja lööb ründajat kangatükiga. Pärast lööki ründaja taganeb, müüja lükkab ründajat ning ründaja ja müüja jooksevad kauplusest välja. 8 1-21-3913
27. Isiku läbivaatuse protokoll (tl 51-58) kinnitab, et Bogdanovi riietus ühtib videosalvestisel oleva ründaja riietusega. Nimelt läbivaatuse protokolli kohaselt oli Bogdanovil jalas hallid dressipüksid, Nike botased ja seljas sinine kapuutsiga dressipluus.
28. Kannatanu N S läbivaatuse protokollist (tl 10 – 12) tuleneb, et kannatanul S on marliside vasakul pool seljal ning veremäärdumised aluspükstel. Asjaolu, et kannatanu sai noalöögi kinnitab ka 05.05.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 174-180), millega on vaadeldud sviitrit, mida kannatanu rünnaku ajal kandis ning millel on tuvastatav tagaosas vasakul küljel pruuni värvi plekk, mille keskel on lõigatud siledate servadega auk. Kannatanu saadud vigastust tõendavad kiirabikaart ning patsiendikaart (tl 69-72). Kiirabikaardist nähtub, et kannatanul diagnoositi lahtine puusa-ja reiehaav ning ta toimetati haiglasse. Patsiendikaardist tuleneb, et kannatanul tuvastati nimme piirkonnas vasakul pool vigastus noaga, torke-lõikehaav 3-4 cm, haavakanal 3-8 cm.
29. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et 21.04.2021 kaupluses aadressil XXX toimunud sündmus toimus süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ja viisil. Kohus loeb tõendatuks, et 21.04.2021 kella 18:30 paiku sisenes V. Bogdanov OÜ P K kauplusesse aadressil XXX. Tegi ta seda eesmärgil võtta endale kaupluse kassas olev sularaha, mida Bogdanov ise on oma ütlustes kinnitanud. Kauplusesse sisenedes oli V. Bogdanovil kaasas nuga, mida ta kasutas kaupluse müüja N. S suhtes. V. Bogdanov lõi müüjat noaga vasakusse alaselja piirkonda, millest sai kannatanu torke-lõikehaava, mis on meditsiiniliste dokumentidega fikseeritud. Lisaks kannatanu tundis oma ütluste kohaselt löögist valu ning arvestades kannatanul tuvastatud torke-lõikehaava, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Pärast noalööki demonstreeris Bogdanov kannatanule nuga, suunas noa tera kannatanu suunas ning nõudis kassa avamist. N S ütluste kohaselt tundis ta, nähes nuga enda pole suunatud, hirmu oma elu ja tervise pärast. Seega pidas kannatanu ähvardust reaalseks ning arvestades, et Bogdanov oli vahetult enne kassa avamise nõudmist kannatanut noaga löönud ning noa tera oli suunatud kannatanu poole, siis on selline ähvardus reaalne ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Kannatanu avas kassa, kuid see oli tühi ning Bogdanov jätkas raha nõudmist, jätkuvalt hoides nuga kannatanu suunas, püüdes kannatanut lüüa. Kannatanu osutas vastupanu, lõi Bogdanovit ning Bogdanov jooksis kauplusest välja raha saamata.
30. Eelkirjeldatud V.Bogdanovi tegevus vastab röövimise objektiivsetele tunnustele. V. Bogdanov nõudis kassa avamist, et võtta endale kaupluse kassas olev sularaha (temale võõras vallasasi). Seejuures kasutas Bogdanov vahetult enne kassa avamise nõudmist füüsilist vägivalda kaupluse müüja suhtes, nimelt lõi müüjat noaga alaselga, millega tekitas müüjale valu ja kehavigastuse. Kassa avamise nõudmise ajal ähvardas Bogdanov müüjat noaga, suunates noa tera müüja poole, mille tagajärjel tundis kannatanu ohtu oma elule ja tervisele. Nuga, kui ese, millega on võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada, on käsitletav relvana kasutava muu esemena, mistõttu täitis Bogdanov ka KarS § 200 lg 2 p-s 8 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Kuritegu jäi V. Bogdanovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kassa oli tühi ning müüja osutas V. Bogdanovile vastupanu, mistõttu V. Bogdanov jooksis kauplusest välja ilma kassast sularaha saamata.
31. Kohus leiab, et ka antud episoodis täitis Bogdanov röövimise subjektiivse koosseisu kavatsetusse vormis. Bogdanov seadis endale eesmärgiks röövimise toimepanemise. Nagu kohus varasemaltki märkis, siis Bogdanovi ütlustest tuleneb, et ta juba 20.04.2021 otsustas minna mingisse kauplusesse ja võtta raha ära. Samuti tuleneb tema ütlustest, et tal oli kavatsus minna kauplusesse koos noaga, näidata seda ja nõuda raha. Seega oli tegemist planeeritud tegevusega ning ka kauplusesse aadressil XXX sisenes Bogdanov eesmärgil võtta endale kassas olev sularaha. Seejuures oli Bogdanov planeerinud ka selle, et raha endale võtmiseks kasutab 9 1-21-3913 ta vägivalda, mille tarbeks oli ta endaga kaasa võtnud kööginoa. Seega Bogdanovi jaoks oli noa näitamine raha nõudmisel hädavajalik tingimus mõjutamaks müüjat kassat avama. Kaupluses aadressil XXX ei piirdunud Bogdanov mitte ainult noa demonstreerimisega vaid Bogdanov lõi kõigepealt müüjat noaga ja alles siis näitas nuga ja suunas selle teraga müüja poole. Kuigi Bogdanovi ütluste kohaselt ei oska ta selgitada, miks ta müüjat noaga torkas, siis arvestades, et varasemalt 21.04.2021 ei õnnestunud Bogdanovil kauplusest XXX ainuüksi noaga ähvardamisel raha kätte saada, siis on müüja noaga löömine seletatav sellega, et Bogdanov, aru saades, et ainuüksi noa näitamine ei vii soovitud tulemuseni, soovis olla seekord veenvam ja oma seatud eesmärgi saavutamiseks, st raha ära võtmiseks, torkas kannatanut noaga ja seejärel ähvardas noaga. Vägivallateod olid toime pandud teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga raha endale võtta ja sellega kauplusest lahkuda.
32. Kuna Bogdanov pani toime kaks röövimise katset, siis esineb tema tegudes korduvus ning tema teguviis kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi.
33. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Karistus ja tõkend
34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik kergema karistusega saavutada.
35. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil V. Bogdanovi karistamist 6 aasta pikkuse vangistusega. Kohus nõustub riikliku süüdistaja taotletud karistusliigiga, kuid leiab, et V. Bogdanovile tuleb mõista prokuröri poolt taotletust leebem karistusmäär.
36. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).
37. Seadusandja on KarS § 200 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud üksnes vangistuse kolm kuni viieteist aastat, seega on keskmiseks määraks üheksa aastat vangistust.
38. Süü suuruse üle otsustamisel on kohus seisukohal, et V. Bogdanovi süüd pole võimalik hinnata tuvastatud asjaolude pinnalt suureks. Kohus arvestab, et kuigi Puškini 51/1, Narva episoodis V. Bogdanov tekitas kannatanule noaga tervisekahjustuse, siis nimetatud tervisekahjustus ei ole raske ja mõlemad kuriteo episoodid jäi katse staadiumisse.
39. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, sest V. Bogdanovi on avaldanud kahetsust eeluurimisel antud ütlustes. Ka on ta kohtueelses menetluses uurimisele kaasa aidanud ja süüd tunnistanud. Seda arvestades ning tõdedes leiab kohus, et kahetsusavaldus on siiras. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neist asjaoludest tulenevalt esineb alus V. Bogdanovile mõistetava karistusmäära vähendamiseks. 10 1-21-3913
40. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eripreventsiooni arvestades lähtub kohus sellest, et süüdistatava näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga: V. Bogdanovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puuduval tal kehtivad kriminaalkaristused. Seega on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle poolt lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud kahte kuriteo episoodi võiks pidada pigem juhuslikuks kuritegelikule teele sattumiseks ja ka tema jaoks erakordseks sündmuseks. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades peab V. Bogdanovile mõistetav karistus andma signaali, et teod, mis ta toime pani, on taunitavad ja sellega kaasnevad karistusõiguslikud järelmid. Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.
41. Lähtuvalt eelnevast ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri taotletud määras 6 aastat. Kohus asub seisukohale, et V. Bogdanovi süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 4 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus.
42. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
43. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oli enne röövimise katsete toimepanemist tarvitanud narkootilisi aineid amfetamiin, MDA, ja THC, millest saab teha järelduse süüdistatava narkootiliste ainete lembuse kohta ja mida praegusel juhul võib pidada kuriteo toimepanemisel soodusteguriks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada KarS § 73 sätteid, kuna see ei anna võimalust panna süüdistatavale kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Paraku on kohus seisukohal, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ka KarS § 74 alusel karistusest vabastamist ja koos sellega eelnimetatud kohustuse panemist, sest süüdistataval puudub kindel elukoht, mis välistab KarS § 74 sätte kohaldamise. Selle alternatiivi puhul peaks süüdimõistetu alluma käitumiskontrollile, mis esmase nõudena eeldab alalise elukoha olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik karistuse tingimuslik kohaldamata jätmine.
44. Kõike eelnevat silmas pidades mõistab kohus V. Bogdanovile karistuseks 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning vähendatud karistuseks jääb 2 aastat ja 10 kuud vangistust. 52. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu tuleb V. Bogdanovi karistuse kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.04.2021. 53.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt peab kohus süüdistatava süüdimõistmise korral muuhulgas lahendama küsimuse tõkendi kohta. V. Bogdanovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 11 1-21-3913 Asitõendid 54.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Sama paragrahvi lõike 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 55. Kohus leiab, et asitõendiks olevad 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, on põhjendatud jätta kriminaalasja materjalide juurde. Lisaks on asitõenditeks kööginuga ja sviiter (asuvad politsei asitõendite hoiuruumis), mille osas kohus leiab, et need tuleb hävitada. Menetluskulud 56. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

57. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-11-63-05). 58.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 1460 eurot. 59. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 578,40 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Oleg Gorškaljov 10.06.2021 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 228 eurot. Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus rahuldas 10.06.2021 tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 228 eurot. 60.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Kuna kohus mõistab V. Bogdanovi süüdi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud süüdimõistetu kanda. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. V. Bogdanovi näol on tegemist täisealise, noore inimesega, kellel on võimalik täita töökohustusi. Kohtul ei ole teada asjaolusid mis takistaksid sissetuleku saamist nt tervislikust seisundist tulenevalt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud V. Bogdanovi enda kanda. Seega kuuluvad V. Bogdanovilt välja mõistmisele sundraha ning kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu. 61. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning V. Bogdanovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. 12 1-21-3913 Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. V. Bogdanovi peab menetluskulud kogusummas 2266,40 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on V. Bogdanovil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 13