← Eesti

2-20-139636/11

Obsah (11)§ 468§ 142§ 407§ 367§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 30. juuni 2021.a, Pärnu kohtumaja 2-20-139636 Osaühing Aktiva Finants hagi G.T.e vastu võlgnevuse nõudes 331,79 eurot nende

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
  2. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
  3. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Jätta menetluskulud 71,45% ulatuses kostja kanda ning 28,55% ulatuses hageja kanda. Lk 1 / 6 2-20-139636
  5. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 315 eurot (millest riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot).
  6. Välja mõista kostjalt G.T.elt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 225,07 eurot.
  7. Kohustada kostjat G.T.e tasuma menetluskulude hüvitiselt (225,07 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohus võttis 26.02.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse G.T.e vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. G.T.ele toimetati 25.01.2021.a hagiavaldus ja lisad, 19.02.2021 seisukoht ning 26.02.2021.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.04.2021, teadaanne loeti kättetoimetatuks 15.05.2021 ning sellest tulenevalt kohustus G.T. vastama hagiavaldusele hiljemalt 31.05.2021.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
  2. Tulenevalt

§ 407

lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse Lk 2 / 6 2-20-139636 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 08.10.2019 tarbijakrediidi lepingu nr 920195259 ja 09.10.2019 tarbijakrediidi lepingust nr 920195311 milliste alusel sai kostja laenu kokku summas 200 eurot (100+100). Kostja laenude katteks makseid teinud ei ole. Laenulepingutes on kostja ja BB Finance OÜ kokk leppinud intressimääras 44,63%, mida kostja pidi tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lepingu nr 920195259 kohaselt pidi kostja tasuma intressi summas 24 senti ning laenulepingu nr 920195311 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma intressi summas 12 senti. BB Finance OÜ loovutas 06.04.2020 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidi lepingutest nr 920195259 ja 920195311 tuleneva hageja nõude põhivõlgnevuse 200 euro ja intressi 36 senti kostjalt välja mõistmiseks.

  1. Kohtu hinnangul on kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidi lepingu tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hageja on ise hagiavalduses välja toonud, et kostjaga on sõlmitud tarbijakrediidi leping. Seega ei ole kohtu hinnangul kahtlus selles, et kostja on lepingud nr 920195259 ja 920195311 sõlminud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks Lk 3 / 6 2-20-139636 loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2016.a kuni 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Kohtu hinnangul on kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud lepingus sätestatud intressimääraga võrdsustatud viivisemäära näol tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressiga võrdses määras ehk 44,63%, mis ületab seadusejärgset viivisemäära 5,57875 korda (44,63/8). Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Seega on hagejal õigus nõuda lepingutest nr 920195259 ja 920195311 tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 200 eurot sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 11.10.2019 kuni 25.01.2021 kokku 20,69 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt summas 20,69 eurot ning jätab sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 94,74 eurot eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 200 euro täitmiseni. Menetluskulud 5. Pärnu Maakohtule 04.02.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 225 eurot ja esindaja kulud kokku summas 360 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Lk 4 / 6 2-20-139636 6.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 75 eurot. 8.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste sh Alla Žulinskajat. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 3 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik. Kohus on seisukohal, et tegemist on lihtsa, blanketse menetlusega. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Arve nr 3137554 kohaselt sisaldab 3 tundi esindustasu ka hageja esindamist maksekäsu kiirmenetluses.. Hageja esitas kohtule 19.02.2021 vastusena 10.02.2021 määrusele blanketse seisukoha. Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu). Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. 9. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 28,55 % ulatuses ja kostja kanda 71,45% ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 315 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 225,07 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust Lk 5 / 6 2-20-139636 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik Lk 6 / 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.