Obsah (19)

§ 475§ 603§ 218§ 664§ 606§ 226§ 217§ 477§ 659§ 654§ 602§ 604§ 605§ 172§ 175§ 198§ 643§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2021.a, Tallin

§ 475

lg 1 p-le 11, § 477 lg-tele 1,2,7, §-le 602 ning MTÜS §-le 30 ja leidis, tutvudes avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on avaldaja kui puudutatud isiku I liikmena huvitatud isikuks, kellel on MTÜS §-s 30 sätestatud avalduse esitamise õigus.

1. Kohus oli seisukohal, et kohtu sekkumine eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse on äärmuslik abinõu ja see on põhjendatud eelkõige olukorras, kus muud viisid ja meetmed on ennast ammendanud või puuduvad need üldse. Avaldaja on esitanud avalduse põhjusel, et erakonna juhatuse liikmed ei täida oma kohustusi ja juhatuse liikmetele vahel on erimeelsused, mis takistavad juhatuse liikmetel ülesannete täitmist. Samuti on juhatuse liikmete volitused lõppenud, mistõttu ei ole neil õiguslikku alust ühingu esindamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kokku kutsuda erakonna üldkoosolekut või kongressi (volinike koosolekut).
2. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (Riigikohtu 07.juuni 2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 12). MTÜS § 30 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust (nt tervislikud põhjused) täita oma kohustusi. Lisaks peab olema tegemist üldkoosoleku suutmatusega juhatuse liikmeid valida (vt Riigikohtu 18.detsembri 2006.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Arvestades käesolevas asjas esitatud avaldaja ja puudutatud isikute seisukohti, on ilmne, et asendusliikme määramine on puudutatud isiku I tegevuse jätkamiseks vajalik. Seetõttu on asendusliikme määramiseks olemas mõjuv põhjus.
3. Vastavalt

§ 603

lg-le 1 võib kohus

§-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel (MTÜS § 26 lg 21). Vastavalt

§ 603

lg-le 1 võib kohus juhatuse asendusliikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

1. Kohtule on esitatud ÕÕ ja LL nõusolekud juhatuse asendusliikmeks määramise kohta. Kohtu hinnangul tuleb juhatuse asendusliikme määramisel lähtuda eelkõige puudutatud isiku I huvidest. Mõlemad kandidaadid on kinnitanud, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige ega esine asjaolusid, mis välistaksid juhatuse asendusliikmeks määramise. Mõlemal kandidaadil on varasem äriühingu või mittetulundusühingu juhtimise kogemus, neil on kõrgharidus (ÕÕ-l õigusteaduses ja LL-l ärijuhtimises) ning kandidaadid on viinud ennast kurssi erakonna olukorra ja tegevusega. Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on 4 2-20-7988 erakonna liige ja teda on mh valitud erakonna juhatuse liikmeks (kuigi vastav üldkoosoleku otsus on vaidlustatud ja tal ei ole olnud võimalik täita juhatuse liikme ülesandeid). Mõlemad kandidaadid on teadlikud, et suure tõenäosusega puuduvad ühingul igasugused rahalised vahendid, esitamata on aruanded alates 2019.a ja ühingule ei kuulu mingit registrisse kantavad vara. Siiski soovib ÕÕ asendusliikmena tasu ja kulude hüvitamist, samas LL on nõus olema juhatuse asendusliige tasu saamata.
2. Kohus oli seisukohal, et LL on esitatud andmete põhjal sobivam juhatuse asendusliikme kandidaat. LL on kinnitanud, et ta on teadlik asendusliikme ülesannetest, õigustest ja kohustustest. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et LL ei vastaks juhatuse liikmele esitatavatele nõuetele. Kohus on teinud vastavad päringud äriregistri teabesüsteemi ja kohtute infosüsteemi. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka avaldaja ja puudutatud isikute esitatud seisukohtadest ning tõenditest. Seetõttu kohus leidis, et LL tuleb määrata puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks. Kohtule ei ole teada veel teisi huvitatud isikuid peale menetlusse võtmise määruses kaasatud puudutatud isikute, kellelt seisukohta asja kohta küsida, mistõttu lahendas kohus avalduse ilma täiendava ärakuulamiseta. Puudutatud isiku I (EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI) määruskaebus
3. Puudutatud isikud III ja V (UU ja HH) esitasid EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI nimel määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata.
4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebuse allkirjastajad EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse liikmeteks valitud 25.novembri 2018.a kongressil ning nende volitused kehtivad kuni 25.novembrini 2020.a. Ei ole allakirjutanute süü, et esitati hagi kongressi vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-19-1940) ja andmed pole veel registrisse kantud. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Avaldaja ei esitanud LL asendusliikmena kohtu määratud tähtajaks, so 04.septembriks 2020.a. LL tegi seda ise 10.septembril 2020.a, mis on uus avaldus asendusliikme määramiseks. Kohus ei andnud võimalust huvitatud isikutele sellele avaldusele arvamuste esitamiseks. Juhatusel ei olnud ajutist või kestvat võimetust oma kohustuste täitmiseks. LL ei ole kunagi olnud erakonna liige ega ole huvitatud isik MTÜS § 30 mõttes. Parteis on tegutsev juhatus. Kongress peab toimuma käesoleva aasta novembris, kus valitakse uus erakonna juhatus. Konflikt parteis on lõppenud. Kohus sekkus jämedalt organisatsiooni tegevusse, allakirjutanute volitused ei ole lõppenud ja 25.novembri 2018.a toimunud kongressi otsuseid ei ole kohus tühiseks tunnistanud. Asendusliikme määramine tekitab parteile suurt kahju. Menetlusosaliste ja LL seisukohad
5. QQ toetas määruskaebust. SS palus määruskaebust mitte menetlusse võtta, kuna kaebuse esitajad ei ole kantud registrikaardile ega saa parteid esindada. Otsus tsiviilasjas nr 2-19-1940 ei ole veel jõustunud. Avaldaja leidis, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kaebuse allkirjastanud isikute volitused juhatuse liikmetena on lõppenud. LL leidis, et temal on parteiga suurem seotus kui ÕÕ-l, lisaks on ta nõus juhtima tasuta. Kohus ei ole asendusliikme määramisel põhikirjaga ega ka avaldustega seotud. Kõiki huvitatud isikuid kuulati vajalikul määral ära. Avaldaja (XX) määruskaebus 5 2-20-7988
6. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub läbi vaadata Harju Maakohtu 19.augusti 2020.a määruse ning võrrelda seal esitatud seisukohti 18.septembri 2020.a määrusega; tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse p 14 ja maakohtu 18.septembri 2020.a määruse p 21 ning tunnistada, et avaldaja on asendusliikmeks sobivam kandidaat kui LL ja määrata ta asendusliikmeks; kui kohus leiab, et asendusliikmel peab olema juristi haridus, siis määrata asendusliikmeks ÕÕ. Määruskaebuse täienduse kohaselt palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja määrata asendusliikmeks ÕÕ.
7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud LL avalduse alusel esmalt otsustama, kas see üldse menetlusse võtta või mitte ja kui võtta, siis liita selle tsiviilasjaga. Kohus ei ole taganud info konfidentsiaalsust. LL tunnistab, et sai info oma advokaadilt. Maakohus ei oodanud ära avaldaja vastust, vaid hakkas kandidaati otsima pankrotihaldurite ja advokaatide hulgast. Kohtul ei olnud selleks õigust, andmata hinnangut avaldaja kandidaadile.
8. Kandidaatide nägemus oma tööst on sarnane. LL teeb kõike omal kulul ja väidab, et kannab need ise. Erakonnale tasuta teenuste osutamine on erakonna varjatud finantseerimine ja õigusvastane tegevus. Asendusliikme määramisel peab kohus kindlaks määrama asendusliikme kulutuste suuruse.
9. LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse. LL võeti erakonda RR poolt, kelle volitused hiljem kohtus vaidlustati ning kohtu poolt kehtetuks tunnistati. Sellel alusel on kahtluse all ka LL parteisse astumise legitiimsus. Erakonna 08.detsembri 2018.a otsused on aga kehtetud, millisele seisukohale asus ka Tartu Maakohtu registriosakond, kes ei rahuldanud LL avaldust tema kandmiseks registrikaardile.
10. Maakohus võrdsustas arusaamatul põhjusel LL bakalaureuse tasemel kõrghariduse ÕÕ magistritasemel kõrgharidusega.

§ 218

lg 2 analoogia alusel võiks kohaldada ka asendusliikme puhul nõuet, et bakalaureusekraad ei anna õigust kohtus esindada. Kohus on hoopiski maha vaikinud, et ÕÕ-l on ka psühholoogias magistrile võrdne kraad, doktori kraad ja vanemteaduri kutse.

1. Põhjendamatu on maakohtu 19.augusti 2020.a p 14 seisukoht, et avaldaja teadmised juhatuse liikme tööst on pealiskaudsed. Avaldaja ja LL oskuste ja teadmise võrdluse kohaselt nähtub, et LL-l kraadi ja kutset ei ole, kuid avaldajal on magistriga võrdsustatud kraad vene filoloogias ja doktori kraad filosoofia ajaloos. Avaldaja juhtimiskogemus on pikem, 23 aastat. Mõlemad astusid parteisse 2018.a detsembris, kuid LL ei ole juhatuse koosolekutest osa võtnud ega osalenud muudel üritustel, avaldaja on aktiivselt osalenud Tartu piirkonna töös. Menetlusosaliste ja LL seisukohad
2. UU ja HH toetasid EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI nimel määruskaebuses esitatud nõuet maakohtu määruse tühistamiseks, kuid palusid jätta avalduse rahuldamata. Tuleb oodata kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-
3. Asendusliiget ei saa määrata, kui on kehtiv juhatus. LL ja avaldaja ei ole kunagi olnud erakonna liikmed ja seega pole ka huvitatud isikud MTÜS § 30 mõttes. QQ toetas kaebuse nõuet tühistada maakohtu määrus, kuid palus jätta ka avaldus rahuldamata. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Asendusliiget ei saa määrata, kui on kehtiv juhatus. LL märkis, et tema taotlus on esitatud maakohtule käesoleva tsiviilasjaga seoses, kuna kohus otsis asendusliiget; ta on kohtule näidanud, et kannab kulud ise või koostöös erakonna liikmetega. Kulutustest, mida erakonna liikmed teevad, annavad nad aru erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, seega ei saa olla 6 2-20-7988 tegu varjatud rahastamisega. Vale on, et LL ei ole juhatuse koosolekutest osa võtnud. Mitte keegi pole vaidlustanud LL kuulumist erakonda. Menetluse edasine käik
4. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium käsitleb esmalt puudutatud isiku I nimel HH ja UU poolt esitatud määruskaebust (I), seejärel avaldaja XX määruskaebust (II) ning teeb seejärel menetluslikud otsustused (III). I 31.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. 32. Käesolevas asjas kohaldub maakohtu määruse edasikaebeõiguse osas

§ 606

lg 2, mille kohaselt on isiku määramise avalduse rahuldamise peale kaebeõiguse avaldajal ja juriidilisel isikul. Eeltoodule tuginedes ja tulenevalt tsiviilasja materjalidest võisid käesolevas asjas tehtud maakohtu määrusele kaebuse esitada XX avaldajana ning EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juriidilise isikuna. 33. Maakohus on ringkonnakohtule lahendamiseks edastanud ekslikult HH ja UU määruskaebuse, jättes tähelepanuta, et see on esitatud puudutatud isiku I nimel. Kuigi EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI omab seadusest tulenevalt maakohtu määrusele kaebeõigust, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on võtnud määruskaebuse menetlusse ebaõigesti. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 34.

§ 226

lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 217

lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega. TsÜS § 127 lg 1 kohaselt lõpeb seadusjärgne esindusõigus seadusega ettenähtud alustel ja korras. EKS § 1 lg 2 kohaselt laieneb erakonnale mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. MTÜS § 28 lg 1¹ kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 35. Eeltoodust tulenevalt tuli määruskaebuse allakirjutanud isikutel põhistada oma esindusõiguse olemasolu. Puudutatud isikud III ja V on tuginenud väitele, et said volitused puudutatud isiku I esindamiseks kongressi 25.novembri 2018.a otsusega ning need kehtivad kuni 25.novembrini 2020.a (I kd, tlk 132 ja 141). 7 2-20-7988 36. Ringkonnakohus kogus

§ 477

lg 7 alusel asjas tõendeid ning tuvastas kohtute infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus YY hagi puudutatud isiku I vastu, mis lõppes 20.novembril 2020.a kinnitatud ja 15.detsembril 2020.a jõustunud kompromissiga mh selle kohta, et kongressi 25.novembri 2018.a otsust juhatuse liikmete QQ, BB, FF, UU, HH valimise kohta ei ole vastu võetud (II kd, tlk 91).

1. Lisaks eeltoodule nähtub tsiviilasja materjalidest, et pärast 25.novembri 2018.a kongressi toimus puudutatud isiku I üldkoosolek ka 08.detsembril 2018.a, mille tulemusena puudutatud isikud III ja V juhatusest tagasi kutsuti (I kd, tlk 95 pöördel). Asjas ei ole esitatud tõendeid ega tuginetud väitele, et see otsus oleks kohtute poolt tühiseks tunnistatud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.jaanuaril 2020.a tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud tagaseljaotsus, millega tuvastati puudutatud isiku I juhatuse otsuste tühisus mh 08.detsembri 2018.a üldkoosolek kokku kutsumise kohta, milline otsus on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 24.veebruaril 2021.a, ei muuda see puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a üldkoosolekul puudutatud isikute III ja V tagasikutsumise otsuseid automaatselt tühiseks või kehtetuks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja 24¹, mis EKS § 1 lg-st 2 tulenevalt laieneb ka erakondadele.
2. Kuivõrd puudutatud isikutel III ja V puudus puudutatud isiku I nimel maakohtule 21.septembril 2020.a määruskaebuse esitamisel selleks vajalik esindusõigus, tuleb kaebus jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

II 39. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja XX määruskaebusega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid

§ 659

ja § 657 lg 1 p-de 1 ja 2¹ alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud LL taotlust käsitlema

§ 602

alusel esitatud avaldusena, otsustama selle menetlusse võtmise ja liitmise käesoleva asjaga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitati nimetatud taotlus maakohtule pärast seda, kui kohus oli pöördunud juhatuse asendusliikme leidmiseks Advokatuuri poole. LL on selgitanud, et sai kohtumenetlusest teada advokaadi kaudu. Seega on sisuliselt esitatud maakohtule vastus pöördumisele ja antud teada võimalikust juhatuse asendusliikme kandidaadist ning tema nõusolekust.

1. Maakohtule on etteheidetav siiski see, et kohus ei võimaldanud LL isikuga seoses teistel menetlusosalistel peale avaldaja (I kd, tlk 104) oma arvamust avaldada. Siiski ei ole eelnev rikkumine sedavõrd oluline, et tingiks maakohtu määruse tühistamise ja avalduse uueks läbivaatamiseks saatmise, arvestades, et maakohus on LL taotluse teinud muudele menetlusosalistele enne asjas lõpplahendi tegemist e-toimikus nähtavaks, ka on saanud menetlusosalised määruskaebusmenetluses soovi korral esitada oma vastustes vastuväiteid seoses LL määramisega puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks. 8 2-20-7988
2. Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega maakohtule seonduvalt info salastatuse tagamata ning avaldaja vastuse ära ootamata jätmisega.

§ 604

lg 1 kohaselt ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud ning

§ 604

lg-st 2 tulenevalt jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse, kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada. Eelnev tähendab, et maakohus võis ise teha pöördumisi puudutatud isikule I sobiva juhatuse asendusliikme kandidaadi leidmiseks ning seda ka ajal, millal avaldajale uue kandidaadi leidmiseks määratud tähtaeg ei olnud möödunud. Avaldaja leitud kandidaadi sobivusele tuli maakohtul anda hinnang lõpplahendis, mida kohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt ka teinud on. 43. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kindlaks määrama juhatuse asendusliikme kulutuste suuruse.

§ 605

lg-st 1 ja MTÜS §-st 30 ei tulene kohtu määratud juhatuse asendusliikmele kohustust nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu.

§ 605

lg-st 1 ning MTÜS §-st 30 tulenevalt määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega, kui isik ei jõua juriidilise isikuga kokkuleppele isiklikult talle tekkinud kulutuste hüvitamise ja tasu osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on LL maakohtule teada andnud, et peab asendusliikme kulude tasumist ja juhatuse asendusliikmele tasude määramist, samuti ettemaksu nõudmist ebarealistlikuks ning nõustub töötama tasuta (I kd, tlk 106). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kulutuste suuruse kindlaks määramata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka arvamusega, et LL poolt tasu ja kulutuste nõudmata jätmine on käsitletav erakonna varjatud rahastamise ja õigusvastase tegevusena. Kuigi EKS § 12³ lg 2 p 3 kohaselt on keelatud annetusena kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule, ei peeta EKS § 12³ lg 1 kohaselt annetuseks vabatahtlikku tööd. Ringkonnakohus märgib, et ka avaldaja ise on kohtule esitatud avalduses teada andnud, et ta tasu ei soovi (I kd, tlk 12 pöördel) ning pidanud oluliseks, et võimalusel tuleb asendusliikmeks leida kandidaat, kes ei taotle kasumit (I kd, tlk 72).
2. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse seoses väitega erakonda kuulumise kohta. Avaldaja on kahtluse alla seadnud LL erakonda astumise legitiimsuse, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et LL liikmeks olek oleks vaidlustatud või et ta oleks erakonnast välja arvatud.
3. Maakohtule saab ette heita siiski seda, et kohus on vaidlustatud määruses jätnud põhjendamata, mille alusel kohus kontrollis LL kuulumise puudutatud isiku I liikmete hulka. Ka eelnev eksimus ei ole maakohtu määruse tühistamist tingiv, kuna selle saab parandada ringkonnakohus, täiendades vaidlustatud määruse p 20 nähtuvaid põhjendusi alljärgnevalt: Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on erakonna liige alates 11.jaanuarist 2019.a, millise fakti tuvastas kohus äriregistri teabesüsteemist (II kd, tlk 92).
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esile toodud asjaolud selle kohta, et maakohus ei ole LL ja ÕÕ kandidatuuride võrdlemisel arvesse võtnud viimase kõiki kraade ning on põhjendamatult eelistanud bakalaureusekraadiga isikut magistrikraadiga isikule, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja ÕÕ määramiseks puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud, millisest õigusnormist tuleneb, et kohus peab eelistama juhatuse asendusliikme määramisel kandidaatide võrdluses kõrgemalt haritud isikut. Ringkonnakohtule ei ole ka teada, et sellist normi Eesti õiguskorras eksisteeriks. Avalduse lahendamisel tuli maakohtul lähtuda kehtivast seadusandlusest. 9 2-20-7988 48.

§ 603

lg 1 kohaselt võib kohus ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. MTÜS § 26 lg-te 2 ja 2¹ kohaselt, mis laienevad EKS § 1 lg 2 alusel ka käesoleval juhul, peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik ning juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

1. Nendele nõuetele vastavust on maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt LL osas ka kontrollinud. Määruskaebuses esitatud nõude, mille kohaselt soovib avaldaja ÕÕ nimetamist puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks, edukuse tagamiseks tuli avaldajal eelkõige põhistada see, et LL ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses esile toodud. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses oma otsustust jälgitavalt põhjendanud ning analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul tuli lähtuda erakonna huvidest. Maakohus on õigesti eelistanud juhatuse asendusliikmeks isikut, kes on erakonnaga juba varasemast ajast seotud ning keda on usaldatud ka seda juhtima, olgugi, et see otsus vaidlustati. Maakohus on õigesti arvestanud ka erakonna rahalist seisu ning asjaolu, et LL ei ole vastupidiselt ÕÕ-le soovinud oma tegevuse eest tasu ja sellega seotud kulude hüvitamist.
2. Arvestades eeltoodut ning seadusandja poolt kehtestatud nõudeid juhatuse liikmete isikutele puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kohaldada puudutatud isiku I juhatuse asendusliikme määramisel rangemaid nõudeid ja avaldaja poolt väljapakutud analoogiat

§ 218lg 2 alusel.

1. Seoses avaldaja taotlusega tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse põhjenduste punkt 14 ja võrrelda selles toodud seisukohti asjas tehtud lõpplahendiga, selgitab ringkonnakohus, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning saab eeltoodust tulenevalt kontrollida ainult vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust.
2. Ringkonnakohus märgib siiski, et lisaks eespool nimetatud eksimustele saab maakohtule ette heita seda, et vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks ei ole avaldaja, arvestades tema avalduses toodud nõudeid, puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks sobiv isik. Siiski ei too ka see rikkumine kaasa vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse maakohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist, kuna ringkonnakohus saab eksimuse ise parandada, täiendades maakohtu määruse õiguslike põhjenduste punkte 20 ja 21 alljärgnevalt: Kohtule on esitanud oma nõusoleku juhatuse asendusliikmeks määramise kohta ka avaldaja XX, kes on huvitatud isikuks nii

§ 602

kui ka MTÜS § 30 mõttes, olles äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeks alates 11.jaanuarist 2019.a (II kd, tlk 93). XX on kõrgharidusega (filoloogia ja filosoofia), ta omab pikaaegset juhtimiskogemust ning on kursis erakonnas toimuvaga, sh sellega, et hetkel rahalised vahendid puuduvad. Ka XX ei nõua sarnaselt LL-ga juhatuse asendusliikmena tasu, kuid prognoosib tegevusega seotud kulude suuruseks 3000 eurot. XX on nõus võtma oma ülesandeks kongressi kokkukutsumise (I kd, tlk 12). Kohus märgib, et kuigi nii XX kui LL on äriregistris peetavast erakonna nimekirjast nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeteks olnud samapalju aega, on LL siiski sobivam juhatuse asendusliikmeks, arvestades, et ta ei ole piiranud oma ülesannete ringi ning on nõustunud tegutsema tasu ja kulude hüvitust saamata. LL on erinevalt XX-st juhatuse asendusliikme ülesannetena lisaks üldkoosoleku läbiviimisele näinud ka selleks vajaliku erakonnaliikmete väljaselgitamise vajadust, seni esitamata aruandluse esitamist registritele, 10 2-20-7988 erakonna rahalises seisus (sh võlgade suuruses) selguse saamist ja selle parandamiseks võimaluste leidmist, samuti esindamist pooleli olevates kohtuvaidlustes (I kd, tlk 106 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I huvides on määrata juhatuse asendusliikmeks LL, kes vastab seaduse nõuetele ning on valmis tagama erakonnale seni väljalangenud juhatuse asemel tingimusteta esindus- ja juhtimisfunktsiooni täitmise. 53. Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et avaldaja on käesolevas asjas põhistanud õiguskaitsevajaduse. Nõustuda ei ole võimalik puudutatud isikute II, III ja V seisukohaga, et puudutatud isikul I on esindusõigust omav juhatus olemas, arvestades et seda väidet kinnitavaid tõendeid ei ole tsiviilasjas käesoleva ajani esitatud. Tsiviilasjas nr 2-192852 jõustunud kompromissist nähtuvalt ei ole puudutatud isikuid III ja V puudutatud isiku I juhatuse liikmeteks kehtivalt valitud, puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a üldkoosoleku otsuseid ei ole aga kohtute poolt tühiseks või kehtetuks tunnistatud. 54. Eelnevast tulenevalt ei ole puudutatud isikule I juhatuse asendusliikme määramine olnud sugugi ennatlik ning seaduslik alus maakohtu määruse tühistamiseks puudub. III Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus 55. Puudutatud isiku I määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 6 alusel solidaarselt puudutatud isikute III ja V kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul on see õiglane, arvestades, et nimetatud isikutel puudus puudutatud isiku I nimel kaebuse esitamiseks vajalik esindusõigus. Avaldaja määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 6 alusel avaldaja kanda, arvestades, et tema määruskaebus jääb rahuldamata.

56. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse seoses määruskaebustega on ainsana esitanud LL. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna LL ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ega saa menetluskulude hüvitamist nõuda.

§ 175

lg-st 1 tulenevalt saab kohus kindlaks määrata vaid menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud.

§ 198

g 3 teise lause kohaselt eeldatakse hagita menetluses, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus märkis eespool, et

§ 606

lg 2 kohaselt oli maakohtu määrusele edasikaebeõigus üksnes avaldajal ja juriidilisel isikul. Arvestades, et LL ei ole menetluses osalenud avaldajana ja määruskaebusele esitatud vastust ei ole selle sisust nähtuvalt võimalik tõlgendada ka puudutatud isiku I vastusena, ei kuulu esitatud taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebustega seotud menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. 57. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-iga 659,

§ 606

lg-st 2 ja

§ 178

lg 1 esimesest lausest koosmõjus

§ 696lg 3 esimese lausega.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 11