RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised 5-21-11 15. september 20

) § 10 alusel protesti, milles leidis, et Riigikogu hoovis hääletamisel ei olnud tagatud hääletamise salajasus.

1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebaja protesti
2. augusti
3. a otsusega nr 13 rahuldamata, kuna hääletamise salajasuse põhimõtet hääletamisel ei rikutud. Hääletamine autos ei riku iseenesest hääle salajasust. Valimiskomisjonil on õigus viibida hääletamise ajal hääletamisalal, hääletamist korraldasid kaks valimiskomisjoni liiget. Hääletamissedeli täitis valija autos üksi olles ning valimiskomisjoni liikmetel polnud võimalik näha sedeli täitmist. Valimiskomisjoni liige keeras sedeli täitmise ajaks valija poole selja. Seejärel ulatas valimiskomisjoni liige valijale valimiskasti ümbrikule pitsatijäljendi panemiseks ja sedeli kasti laskmiseks. 5-21-11
4. Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks hääletamistulemuse Vabariigi Presidendi valimise teises hääletusvoorus, koostades selle kohta protokolli. Hääletamistulemuse kindlakstegemise peale

§ 12alusel proteste ei esitatud.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi

1. augusti
2. a otsusega nr 14 kindlaks valimistulemuse. KAEBAJA SEISUKOHT
3. Kaebaja esitas
4. septembril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni
5. augusti
6. a otsus Vabariigi Presidendi valimise hääletamistulemuste osas kehtetuks.
7. Kaebaja ei nõustunud Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et Riigikogu hoone hoovis hääletamisel oli tagatud hääletamise salajasus. Hääletusalal viibis kokku neli inimest. Valimiskomisjoni esimees ei keeranud hääletamissedeli täitmise ajal autole selga, vaid jälgis paari meetri kauguselt valijat kogu aja.
8. Lisaks sellele märkis kaebaja, et

§ 9lõige 2 nõuab hääletamissedeli täitmist hääletamiskabiinis.

Vabariigi Valimiskomisjon ei ole põhjendanud vajadust kalduda kõrvale seaduse nõuetest. Autot ei saa pidada hääletamiskabiiniks ning seal hääletades ei ole tagatud hääletamise salajasus.

1. Pärast Riigikogu istungi lõppu vaatas kaebaja teises hääletusvoorus antud häälte lugemisest tehtud videosalvestist ja märkas, et kahel hääletamissedelil oli lahtrisse märgitud „linnuke“, mitte rist. Ka
2. augustil 2021 toimunud esimese hääletusvooru häälte lugemise videosalvestusest nägi ta, et kahel sedelil oli lahtrisse märgitud „linnuke“. Vabariigi Valimiskomisjon luges seadusvastaselt kehtivaks ka „linnukesega“ hääletamissedelid. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
3. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule. Kaebus jõudis Riigikohtusse
4. septembril
6. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja Riigikohtule esitatud kaebuses nii hääletamise kui ka hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumist, samuti valimistulemuste kindlakstegemise otsust. Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu.
7. Hääletamise korra väidetava rikkumise kohta jäi Vabariigi Valimiskomisjon
8. augusti
9. a otsuses nr 13 esitatud seisukohtade juurde. Valimiskomisjon jättis Riigikohtu otsustada, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja ise Vabariigi Presidendi valimise teises hääletusvoorus ei osalenud. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud protestis ei esitanud kaebaja väidet, et auto hääletamiskabiinina on seadusega vastuolus. Seadus ei ava hääletamiskabiini mõistet ega näe ette hääletamisalasid, hääletamine korraldatakse väljaspool Riigikogu istungisaali. Valimiskomisjoni hinnangul tagas auto hääletamiskabiinina hääletamise salajasuse. Hääletusalal viibis lisaks Vabariigi Valimiskomisjoni kahele liikmele ka kaks riigi valimisteenistuse ametnikku, kes neid abistasid. Ükski hääletamise korraldaja ei näinud autos toimuvat, kuna üks valimiskomisjoni liige seisis seljaga auto ukse ees ning teised seisid autost kaugemal.
10. Vabariigi Valimiskomisjon jättis Riigikohtu otsustada ka selle, kas valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab vaidlustada, ilma et kaebaja oleks esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile protesti

§ 10või § 12 alusel. Kehtetu on sedel, millel on rist märgitud 2

§ 11lõige 3).

Mitte iga valesti märgistatud hääletamissedel pole kehtetu. Ka muu märgistus kui rist võib väljendada kandidaadile antud häält, kui hääletaja tahe on üheselt mõistetav. „Linnukese“ kuju tekib ka risti lohakal joonistamisel, kui sirgete ristumispunkt on jäänud sirgete serva. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtule esitatud kaebuse lahendamiseks on oluline kõigepealt selgitada, millist Vabariigi Valimiskomisjoni tegevust kaebaja vaidlustab. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 2 kohaselt saab Riigikohtule esitatud kaebuses taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist, toimingu õigusvastaseks tunnistamist, samuti hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist.
2. Kaebaja märgib, et soovib Vabariigi Valimiskomisjoni
3. augusti
4. a otsuse kehtetuks tunnistamist hääletamistulemuse osas. Komisjon tegi nimetatud kuupäeval kaks otsust – otsuse nr 13, millega lahendati kaebaja protest hääletamise korra rikkumise kohta (

§ 10

), ning otsuse nr 14, millega tehti siduvalt kindlaks valimistulemus (

§ 13

). Hääletamistulemus tehti kindlaks ajaliselt nende kahe otsuse vahele mahtunud Vabariigi Valimiskomisjoni toiminguga (

§ 11). 16.

Seadus näeb ette, et nii hääletamise korra rikkumise kui ka hääletustulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta on valijal õigus esitada kirjalik protest Vabariigi Valimiskomisjonile (

§-d 10 ja 12). Kolleegiumi hinnangul on tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 2 alusel esitada kaebuse pärast seda, kui Vabariigi Valimiskomisjon on protesti kohta otsuse teinud.

§ 10

ega § 12 ei sea valija õigust esitada protest sõltuvusse sellest, kas ta hääletamisel osales või mitte. Seetõttu ei ole põhjendatud piirata ka valija kaebeõigust protesti kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumisel. 17. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehakse kindlaks valimistulemus (

§ 13), seadus protesti esitamist ette ei näe.

Ka selle otsuse peale saab Riigikohtule esitada PSJKS § 37 lõike 2 kohaselt kaebuse. Seejuures seadus ei sätesta siin kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtusse pöördumise õiguse piirang peaks õigusaktist selgelt nähtuma (vrd põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 5-20-10/13, punkt 32). See aga ei tähenda, et isik võiks loobuda protesti esitamisest või protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse vaidlustamisest ja pöörduda otse Riigikohtusse valimistulemuse kindlakstegemise otsuse tühistamise taotlusega, tuues põhjenduseks varasemas menetlusetapis toimunud (hääletamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise korra) rikkumised. Seadus on seadnud eesmärgiks, et igas etapis lahendatakse ära võimalikud vaidlused enne, kui asutakse järgmises etapis siduvate otsustuste tegemise juurde. Valimistulemuse kindlakstegemise otsust saab seetõttu vaidlustada eelkõige väidetavate vigade tõttu nimetatud otsuse tegemisel, mitte varasemas menetluses toimunud rikkumise tõttu, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Varasemas menetluses toimunud rikkumised võivad vaidlustamisel rolli mängida üksnes tingimusel, et huvitatud isikul ei olnud võimalik neist teada saada enne protesti esitamise tähtaja möödumist, kuna selle ennistamise võimalust

ette ei näe. 18. Kaebuse põhjendustest võib järeldada, et esiteks vaidlustab kaebaja hääletamise korra (salajasuse nõude) rikkumist, mis seisnes selles, et valimiskomisjon võimaldas ühel Riigikogu liikmel hääletada Riigikogu hoovi pargitud autos. Seega saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja taotleb tema protesti kohta tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 13 tühistamist, hääletamise korra rikkumise tuvastamist ning võimaluse korral hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist. 3

§ 9

lõike 2 esimene lause näeb tõepoolest ette, et hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Valimiskabiin on meede, mis aitab tagada põhiseaduse § 79 lõike 4 esimeses lauses sätestatud ning

§ 1

lõikes 3 korratud Vabariigi Presidendi salajase valimise nõuet.

(ega ka teised valimisseadused) ei ole aga ette kirjutanud täpsemaid tingimusi, millele hääletamiskabiin peab vastama, mistõttu on nende üle otsustamine jäetud eelkõige Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse. Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimisel tasakaalustama vastanduvaid huvisid, sest lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta.

1. Kolleegiumi hinnangul ei läinud
2. augustil 2021 sõiduautos toimunud hääletamine seaduse ega põhiseadusega vastuollu, kuna hääletamise salajasus oli piisaval määral tagatud. Videosalvestisest nähtub, et valimisi korraldavad isikud olid piisavalt kaugel ja paiknesid viisil, et mitte näha, kas ja mida valija hääletamissedelile kirjutas. Lisaks sellele märgib kolleegium, et kaebaja väidetav hääletamise korra rikkumine ei oleks saanud mõjutada valimistulemust, kuna ka ilma Riigikogu hoovis antud hääleta hääletas kandidaadi poolt Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (

§ 18lõige 2).

1. Teine osa kaebusest on mõistetav nii, et vaidlustatakse hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumist, täpsemalt selliste hääletamissedelite kehtivaks lugemist, millel olevasse lahtrisse oli risti asemel tehtud „linnuke“. Pole üheselt aru saada, kas selle rikkumise tõttu taotletakse hääletamistulemuse kindlakstegemise (Vabariigi Valimiskomisjoni toiming) õigusvastaseks tunnistamist või valimistulemuse kindlakstegemise otsuse (Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 14) tühistamist. Sõltumata sellest, kuidas kaebust selles osas tõlgendada, ei ole see kolleegiumi hinnangul lubatav ning kolleegium jätab selle läbi vaatamata.
2. Kaebaja ei esitanud hääletamistulemuse kindlakstegemise väidetava rikkumise kohta

§ 12alusel protesti, mistõttu on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Tähtaeg protesti esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Väidetav rikkumine ei ole selline, millest kaebajal ei oleks olnud võimalik teada saada enne, kui protesti esitamise tähtaeg möödus. Riigikogu liikmetel on võimalus viibida häälte lugemise juures, soovi korral näha hääletamissedeleid ning esitada protest. Asjaolu, et kaebaja seda ei teinud, ei anna talle õigust hiljem vaidlustada valimistulemuse kindlakstegemise otsust. (allkirjastatud digitaalselt) 4