KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-21-2277 (240321000108) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi S. C. s

§ 304

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja piirivalvebüroo piirija migratsiooniameti migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G. Menetlusalune isik S. C., isikukood xxx, xxx kodakondsus, töökoht X OÜ elukoht xxx, Vandeadvokaat Igor Sumarok, isumarok@hotmail.com Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133135, § 155, § 156 kohus OTSUSTAS: Rahuldada S. C. kaiysja Igor Sumarok kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G. 23.04.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve vaneminspektor A. G.i 23.04.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 240321000108 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada S. C.le, kaitsjale Igor Sumarokile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord 1/7 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 18.08.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 11.08.
3. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 11.09.2021 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve vaneminspektor A. G. koostas 23.04.2021 otsuse väärteoasjas nr 240321000108 selle kohta, et 09.03.2021 Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalvetalitus kontrollis IdaVirumaal Kohtla-Järvel xxx ettevõtte AS X tootmishoones töötavaid välismaalasi teostades järelevalvet välismaalaste seaduse § 296 lg 1 alusel. Kontrollimise hetkel viibis tootmishoones Ukraina kodanik S. C., kes viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamise eesmärgil ettevõttes K OÜ. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas kontrollkäigu raames, et S. C. töötab Eestis ettevõtte AS X tootmishoones ettevõtte OÜ S elektrikeevitajana, alludes OÜ S juhtimisele alates 05.02.
4. Ettevõte S OÜ ei ole S. C.t enne Eestis tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt registreerinud. Seega rikkus S. C. Eesti Vabariigis töötamise tingimusi alates 05.02.2021 kuni 23.03.2021, s.o 47 kalendripäeva. Väärteomenetluse otsuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et isik pani teo toime ettevaatamatult. S. C. omab Eestis tähtajalist elamisluba töötamiseks K OÜ-s kehtivusajaga 09.04.2019-18.04.2024.

§ 181

² alusel välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Töötamise registri andmetel K OÜ tööleping S. C.ga on kehtiv. Seega peab S. C. Eestis töötamiseks teise tööandja juures omama lühiajalist Eestis töötamise registreeringut. Täiendava kontrolli käigus selgus, et vastavalt OÜ S ja K OÜ 21.01.2021 sõlmitud lepingule nr SMS-KDO/21012021-1 töötavad ettevõtte OÜ K töötajad alates 01.02.2021-31.03.2021 KohtlaJärvel xxx OÜ S juhtimisel saades tehtud töö eest 14,00 eurot tunnis. S. C. selgitas, et ta töötab ettevõttes AS X ettevõtte OÜ S töötajana alates 05.02.2021. Ettevõtte OÜ S ei ole S. C.t enne Eestis tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt töötamiseks registreerinud. Seega rikkus isik töötamise tingimusi 05.02.2021-23.03.2021 47 kalendripäeva. S. C.le määrati

§ 304alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

KAEBUSE SISU JA PÕHJENDUSED S. C. lepinguline esindaja Igor Sumarok esitas 28.05.2021 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele nr 2403,21,000108, milles palub tühistada 23.04.2021 a otsus täies ulatuses. Juhul kui kohus ei tühista 23.04.2021.a otsust täies ulatuses, palub kaebuse esitaja tühistada 23.04.2021.a otsus määratud karistuse osas ning teha uus otsus, millega vähendada määrtatud trahvi mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel ning ajatada määratud rahatrahvi tasumist 6 kuuks. Kaitsja põhjendused on järgmised. 2/7 Kaebaja leiab, et väärteootsuses viidatud õigusnormi rikkumine tegelikult puudub, kui võtta arvesse etteheidetava väärteo asjaolusid, siis ei ole kaebaja toime pannud talle inkrimineeritavat väärtegu ning ei ole rikkunud Eesti Vabariigis töötamise tingimusi. Kaebaja viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mis on väljastatud töötamise eesmärgil ettevõttes K OÜ (registrikood 12808279). Kaebaja töötab OÜ-s K 02.01.2020.a sõlmitud töölepingu nr KDO/MA-20/27 alusel. OÜ K ja OÜ S vahel oli 21.01.2021.a sõlmitud töövõtuleping nr SMS-KDO/21012021-1, mille punkti 1.

1. alusel võttis OÜ K töövõtjana endale kohustuse võimaldada tellijale OÜ S kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid keevitustööde teostamiseks, tellija aga kohustub tasuma töövõtjale selle eest tasu. Sama lepingu punkti 2.
2. järgi viiakse lepingulised tööd läbi kinnises hoones katuse all aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnosa, XXX, Eesti. Aadressil asukohaga Ida-Viru maakond, KohtlaJärve linn, Järve linnosa, XXX, 30328, Eesti, asuvad X AS tootmishooned. OÜ S sõlmis töövõtjana oma poolt töövõtulepingu X AS-ga metallkonstruktsioonide keevitusmonteerimistööde teostamiseks. Seega sõlmis OÜ K OÜ-ga S alltöövõtulepingu OÜ-le S metallkonstruktsioonide keevitusmonteerimistööde teostamiseks X AS-i territooriumil ning kaebaja teostas tööd X AS-i territooriumil, olles OÜ K töötaja. Asjaolu, et kaebaja teostas tööd oma tööülesannete raames OÜ-ga K, mitte aga OÜ-ga S või X AS-i, sõlmitud töölepingu raames tõendatakse ka sellega, et X AS-i territooriumil tööde teostamise eest töötasu tasus kaebajale just tema tööandja OÜ K, kelle juures töötamiseks on temale väljastatud tähtajaline elamisluba. Lisaks teatas vastutaja vaneminspektor Eve Kikkas 11.03.2021.a kirjaga, et: „Politsei- ja Piirivalveamet kontrollis Osaühing K töötajate Ukraina kodanike O. K. sünd. xxx.a ja S. C. sünd. xxx ettevõttes AS X töötamise aluseid. Eelpool nimetatud Ukraina kodanikud omavad kehtivat elamisluba Eestis töötamiseks ja võivad töötada ettevõttes AS X.“ Seega kinnitas vastustaja ise peale 09.03.2021.a kontrolli läbiviimist, et kaebaja töötas X AS-s seaduslikel alustel ning puuduvad välismaalaste seaduse rikkumised. Järelikult töötas kaebaja elamisloas kindlaks määratud tingimustel ning puuduvad välismaalaste seaduse § 185 lg 3 rikkumised. Kaebuse esitaja soovis 27.05.2021 esitatud kaebuses asja lahendamist väärteoasjas suulises menetluses. 19.07.2021 esitas kaitsja Igor Sumarok täiendava taotluse, milles palus väärteoasja läbi vaadata kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS Kohtuväline menetleja leiab, et S. C. poolt esitatud kaebus on põhjendamatu, määratud karistus on proportsionaalne ja vaidleb kaebusele vastu. Kohtuvälise menetleja esitas vastuses uuesti PPA 23.04.2021 väärteoasja otsuses toodud asjaolud ning jäi seisukohale, et S. C. on rikkunud

§ 185

lg 3 ning temale

§ 304alusel määratud karistus on asjakohane ja proportsionaalne.

Sisulisi vastuargumente kaitsja kaebusele ei ole seisukohas toodud. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega, taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3/7 Kohus leiab, et S. C. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori A. G.i 23.04.2021 otsusele väärteoasjas 240321000108 on põhjendatud alltoodud põhjustel. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõenditega kogumis leiab, et ei ole leidnud tõendamist S. C. poolt 09.03.2021 kell 12:00 poolt toime pandud

§ 304

sätestatud väärtegu, so Eestis töötamise tingimuste rikkumine, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastav töötamine. Kohtu põhjendused on järgmised.

§ 304

näeb ette vastutuse töötamise tingimuste rikkumiste eest: Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Õigusliku raamistiku Eesti ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamiseks loob välismaalaste seaduse § 104: Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused

§ 104kehtestab tingimuse, millal Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib töötada.

Vajalik on tööandja tehtud registreering politsei juures. Seega välismaalastest töötajale lasub hoolsuskohustus veenduda enne tööle asumist, et ta tegutseb Eestis tööturul vastavalt seadusele, muuhulgas, et tema tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud. Kui välismaalase tööandja on registreeringu teinud ja välismaalane asub tööle vastavalt tööjuhendile, lepingule, on

§ 104

nõuded välismaalase poolt täidetud ja vastutust välismaalasele

§ 304alusel ei järgne.

Kes on tööandja, sätestab töölepingu seadus ja see on kinnitatud ka kohtupraktikas. Riigikohus on lahendis 4-19-4632/23 p-s 11 selgitanud, et süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ pole määratlemata õigusmõiste, mida saaks konkreetse kaasuse tehiolusid arvesse võttes vabalt sisustada. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu (vt viidatud otsus nr 4-17-3766/25, p 16).“ Järgnevalt analüüsib kohus väärteotoimiku pinnal tuvastatud faktilisi asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et Eestis töötamiseks tähtajalise elamisloa alusel ( kehtiv kuni aprill 2024) viibiv S. C. viibis 09.03.2021 Ida - Virumaal Kohtla – Järvel xxx ettevõtte AS X tootmishoones. Tema viibimine on tõendatud kontrollreidi protokolliga, kus on tuvastatud, et S. C. töötas 09.03.2021 AS X tootmishoonetes. Isik ei ole väärteomenetluse käigus ise ütlusi andnud, kuid 4/7 avaldas ülekuulamisprotokollis, et ta ei tunne mingit süüd, ta on kohustusi täitnud tööandja OÜ K heaks. Samuti ei ole vaidlust selles, et S. C.l on sõlmitud 02.01.2020 tööleping K OÜ-ga, milline ettevõte on S. C. Eestis töötamise nõuetekohaselt registreerinud. Vastavalt lepingule: p 1.2 - leping on tähtajatu, p 2.1 - töötaja asub tööle laevaelektrikeevitaja ametikohal, p 2.4 - töö teostamise kohaks on Tallinn, P 2.5 tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, etteteatamisega 2 päeva, p 4.1 - tööandja maksab töötajale töölepingus ette nähtud töö eest ja vastavalt faktiliselt töötatud ajale töötasu 1146,00 € bruto/eurot. Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku tööandjaks K OÜ, kes tagab menetlusalusele isikule töö ja kes maksab menetlusalusele isikule palka. Väärteotoimikus on füüsilise isiku tööandjate andmebaasist väljavõte, mille kohaselt on kehtiva kande kohaselt menetlusaluse isiku ainuke tööandja K OÜ, mis on ka isikule töötasu maksnud. Kaebuse esitaja poolt lisatud palgateatise järgi on S. C.le makstud veebruaris 2021 töötasu 1146 eurot (bruto). Kaebuse juures on esitatud väljamaksete väljatrükk, millest nähtub, et alates jaanuaris 2021 kuni aprill 2021 ( kaasa arvatud) on töötajale töötasu maksnud ja makse kinni pidanud tööandja OÜ K. Seega töötab töötaja OÜ-u K heaks. Töötajate registrist väljavõte näitab, et K OÜ on menetlusaluse isiku töötajana registreerinud alates 20.06.2017, identifikaator töötajate registris 12808279 ja just sellele registreeringule on isikule ka töötamiseks vajalik elamisluba antud. Töölepingust ei nähtu, et töötaja lähetamisel oleks pidanud töösuhe K OÜ-ga ja palga maksmine katkema. Ka väärteotoimiku materjalidest ei nähtu muid tõendeid, mille alusel saaks jaatada K OÜ ja menetlusaluse isiku vahelise töösuhte katkemist-lõppemist. Samuti on väärteomenetluse käigus tõendina esitatud 21.01.2021 töövõtuleping K OÜ (töövõtja) vahel ja S OÜ (tellija) vahel, mille p 1.1 kohaselt töövõtja kohustub andma tellija käsutusse keevitustööde tegemiseks kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid ning tellija kohustub tasuma tööde eest lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, korras ja tingimustel. Lepingu p 2.2 kohaselt töötavad tellija käsutusse antud spetsialistid tellija juhiste kohaselt, jäädes samaaegselt eranditult töövõtja palgalisteks töötajateks. Lepingu p 2.3 kohaselt on töö tegemise kohaks xxx Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Lepingu kehtivuse aeg 01.02.2021-31.03.

1. Asjaolu, et töötaja on tegutsenud tööobjektil OÜ S juhtimisel, ei tee OÜ-st S tööandjat, sest tööde juhtimine töövõtulepinguga ettenähtud tööde raames on S ja K vahelises töövõtulepingus ette nähtud tegevus ( ülaltoodud leping p 2.2). Ülaltoodust töövõtulepingust ei loe kohus välja, et K OÜ ja OÜ S oleksid kokku lepitud, et töövõtulepingu kehtivuse ajal töötab K OÜ töötaja OÜ S heaks ja OÜ S maksab sellele töötajale ka palka ( et töötaja ja OÜ S vahel oleks tekkinud töölepinguline suhe ja OÜ S oleks tööandja). Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelvalve 23.04.2021 otsuses väärteoasjas nr 240321000108 on asutud seisukohale, et S. C. on S OÜ töötaja. Arvestades, et antud juhul on töösuhte olemasolu tõendamise puhul tegemist nn negatiivse tõendamiskoormisega, siis on kohustatud kohtuväline menetleja koguma tõendid, mis kinnitavad töösuhte olemasolu. Väärteotoimikus olevad tõendid osutavad hoopis sellele, et menetlusalune isik on K OÜ töötaja ja tema tööandja on K OÜ, kes maksab talle igakuiselt palka 5/7 lepingu alusel ja kelle töö on lõpuks ikka K OÜ heaks, sest K OÜ saab tasu OÜ-lt S metalli töötlemise eest ja OÜ S saab omakorda tasu AS-lt X viimase objektil tehtavate keevitustööde eest ( mida teostavad teiste hulgas K OÜ töötajad). Kontrollreidi protokollist nähtub, et reidi hetkel on AS X tootmishoonetes tööd teinud 9 ettevõtte töötajad koostöölepingute alusel, kokku 150 töötajat; personaliosakonnast saadud töötajate nimekirjast kontrolliti 138 välismaalast. Väärteotoimikus on vastav 01.03.2020 koostööleping AS X ja OÜ S vahel, mille kohaselt teostab OÜ S metallkonstruktsioonide paigaldust ja keevitustöid, kasutades tellija materjale ja eriseadmeid, pp 1.3 ja 1.
2. Kontrollreidi protokollist ei selgu, et menetlusalune isik oleks AS X personaliosakonna hallatava töötajate nimekirja kantud kui AS X töötaja töölepingu alusel. Väärteotoimikus olev e-kirja väljatrükk, mille pealkirjaks on „S“ sisaldab isikute loetelu, eriala ja isikukoodi. Nimekirjas on mainitud S. C.. Kuivõrd e-kirjast ei selgu, millisele küsimusele selline kiri peaks vastuse andma, siis ei saa ka kohus teha järeldusi sellise nimekirja alusel. Selline dokument ei anna kohtule tõenduslikku teavet. Ühtlasi kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et töötaja viibimine ja töötamine ühe või teise äriühingu hallataval objektil ei tähenda automaatselt, et see äriühing on sellele töötaja jaoks tööandja, ehk et nende vahel eksisteerib töösuhe töölepingu seaduse mõttes. Teenused ja tööjõud võivad liikuda ja liiguvadki lepingulistest suhetest lähtudes. Keeld töötada

§ 104

alusel tekib töötajal alles siis, kui tema tööandja on jätnud registreeringu tegemata. Registreeringu tegemise kohustus ei laiene tööandja lepingustele partneritele, kui välismaalane täidab tööülesandeid tööandja lepinguliste partnerite juures. Vastupidine väide ei tulene ühestki õigusaktist. Tõepoolest, välismaalase seaduse § 181-2 näeb ette, et „

§ 304võimaldab trahvida ka välismaalast ennast.

Samuti on kohus märkinud, et töötaja kui töösuhtes nõrgema osapoole karistamisest kasu ilmselt ei ole. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et tegemist on sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga (töötajaga), kes ei valda kohalikku keelt, ei tea neile kehtivatest õigustest ega oska end piisavalt kaitsta. Käesoleva kohtuasja arutav kohus ühineb eelmainitud kohtuotsuse väljendatud osutustega. Ka käesolevas asjas on menetlusalune isik käitunud heausklikult ja selgitanud väärteomenetluse käigus, et tema tööandja on K OÜ. Kohtu jaoks ei ole jälgitav kohtuvälise väärteomenetleja otsuse kujunemine, milles viimane asub seisukohale, et S. C. on S OÜ töötaja. Kohtule esitatud väärteomenetluse toimikus ei sisaldu ühtegi tõendit, mis kinnitaks töösuhet S. C. ja S OÜ vahel. Kuidas kohtuväline väärteomenetleja sellisele järeldusele väärteoprotokollis ja väärteootsuses on jõudnud, jääb selgusetuks. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on S. C.l kehtiv tööleping K OÜ-ga ja töötamiseks vajalikud registreeringud ning on jälgitav läbi milliste lepinguliste suhete tegi S. C. tööd 09.03.2021 X AS tootmishoonetes. 6/7 Eestis ajutise töötamise registreeringu dokumente saab Politsei- ja Piirivalveametile esitada tööandja, mitte isik (töötaja) ise. Nimetatu on sätestatud Siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 ”Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord” § 1 lg 1,

1. S. C. oli ajutise töötamise registreeringu saamiseks kõik endast oleneva teinud: esitanud tööandja esindajale passi ning muud vajalikud andmed, et registreering oleks teostatav. Ka kinnitus registreeringust väljastatakse tööandjale vastavalt eelnimetatud määrus § 7 lg
2. Kinnitus saadetakse küll ka välismaalasele endale. Menetlusalune isik kinnitaski, et ta on K OÜ töötaja. MENETLUSKULUD VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud kohtult „jätta kohtukulud riigi kanda“. Valitud kaitsjale makstud tasu suurust ei ole kaebuses nimetatud, samuti pole esitatud taotlust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. 14.07.2021 ennistas kohus kaebuse esitamise tähtaega, andes kaitsjale sellega teada, et kaebust hakatakse menetlema. 19.07.2021 andis kaitsja oma nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Ka siis ei olnud kohtule esitatud kaitsjatasu taotlust, samuti kinnitavaid dokumente. Seda ei olnud esitatud ka kohtuotsuse tegemise ajaks. Muid kulusid ei ole tekkinud. KOHTU MEETMED Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S. C. teos puuduvad väärteo koosseisu tunnused. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja lahendi ning lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7