KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-856 Haldusasi XX kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 4 ei ole menetlusabi puudutavas osas edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 22.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Rahvusringhäälingult (ERR) mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõudes maksimaalses määras. Informatsioon koroonaviiruse kohta on võlts ja tühine, mõjub tervisele rusuvalt ja võimaldab sisse viia inimõiguseid rikkuvaid seaduseid. Vangla, kasutades seda teavet, rakendab vägivalda ja distsiplinaarkaristusi, sh kaebaja suhtes. Muu hulgas nõuab vangla maski kandmist. Selline teave võimaldab varjata tegelikke probleeme ühiskonnas, sh korruptsiooni ja kontrolli 3-21-856 ühiskonna üle interneti kaudu. Prokuratuur kriminaalasju ei algata. Kaebajal ei ole võimalik keelduda raadio kuulamisest, sest teised uudisteallikad puuduvad ja muidu on müra teistest kambritest kuulda. Kaebajale on kahju tekitatud pseudoepideemiaga. Teave tekitab ühiskonnas paanikat ja hirmu ning sellest lähtub ka riigipoolne vägivald. Teave koroonaviirusesse nakatunute, haigestunute ja surnute kohta on võltsitud; samuti on vale teave vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta. Kaebaja ei ole saanud kvaliteetset informatsiooni. Kaebajal on eeltoodust tulenevalt stress ja psüühikahäired; samuti on ta kaotanud usalduse raadio, riigi ning erinevate kogukondade vastu.
2. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 3) ja jättis kaebajale määruse tõlkimata (resolutsiooni p 4). Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 21 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebeõigust mööndes on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei vaidlusta ERR-i poolt konkreetselt kaebaja suhtes esitatud andmete ebakohasuse tuvastamist ega ümber lükkamist, mis kuuluks lahendamisele tsiviilkorras (vt VÕS §-d 10461047). Kaebust ei saa tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna ERR-i ülesanne on mh kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele, sh tagamaks igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise (Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4). Seega peab ERR nimetatud ülesannet täitma ka juhul, kui eraõiguslikud meediakanalid uudiste või muu vajaliku teabe edastamisest loobuvad. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda üldsusele suunatud informatsiooni edastamine iseenesest. Informatsiooni edastamisega ei piirata kaebaja õigusi ja olenemata info sisust on kaebaja enda vaba valik, millise tähenduse ta sellele annab. Kuigi vangla peab tagama kinnipeetavatele juurdepääsu avalikule informatsioonile (VangS § 30 lg 1 ja § 31 lg 1), ei ole kinnipeetaval kohustust infot vastu võtta, sellele olulist tähendust anda või selle järgi talitada. Kui uudised tekitavad kaebajale stressi, võib ta võimalusel raadio välja lülitada või kuulata mõnda muud kanalit, sh kanaleid, milles edastatavat teksti ta oma väidete kohaselt ei mõista. Kinnipidamisasutuses tuleb teataval määral leppida sellega, et palju isikuid viibivad ühes kohas lähestikku, millega kaasneb paratamatult teataval määral müra. Kaebaja ei ole väitnud müra sellist ülemäärasust, et see põhjustaks talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Ka siis, kui möönda, et kaebaja võib olla pidanud kuulama liigselt uudiseid koroonaviiruse kohta, sest tal ei ole muid viise müra summutamiseks vms, tuleb tal eelnevalt pöörduda vangla poole ja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Negatiivse olukorra – nakkushaiguse leviku, sõja, looduskatastroofi vms kohta ilmselgelt õige teabe edastamine ei saa rikkuda kaebaja õiguseid ega tekitada talle kahju. Kaebaja emotsionaalse heaolu säilitamine olenemata maailmas toimuvatest kaebajaga otseselt mitteseotud sündmustest ei ole kohtulikult kaitstav hüve. Arvestades koroonaviiruse levikut, on teatud määral vajalik ka kaebaja kursisolek kehtivate piirangute ja soovitustega, et kaebaja oskaks neid vabadusse saades järgida. Koroonaviiruse olemasolu ja laialdane levik maailmas on üldteada asjaolu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tegemist on väljamõeldiste või võltsitud andmetega. Sealhulgas ei tegele ERR vastava andmestiku loomisega, vaid ERR edastab ametiasutuste, sh Terviseameti, Vabariigi Valitsuse, teadusnõukoja, WHO jt esitatavat teavet. Ainuüksi kaebaja isiklik kogemus, et tema tutvusringkonnas ei ole keegi haigestunud ega surnud, ei kinnita vastupidist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ka teavet, milline konkreetne ERR-i Raadio 4 kaudu esitatud väide oleks vale, kuigi selline info on kaebajal enda väitel olemas. Seega puudub avaliku võimu 2

§ 204lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus XX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata (

§ 201lg 4). 3

§ 121lg 2 p 1).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ERR edastaks raadio kaudu vaid temale meelepärast infot. Nagu halduskohus on märkinud, ei ole kinnipeetaval kohustust tema jaoks ebameeldivat teavet vastu võtta. ERR-i tegevus ei riku kaebaja õigusi ka sellega, kui ta on väidetavalt sunnitud ERR-i edastatavat teavet kuulama vanglas oleva müra või selle tõttu, et teised, eestikeelsed kanalid on talle vastumeelsed. Isegi kui kaebaja on pidanud ERR-i edastatavaid saateid kuulama vangla müra summutamiseks, ei ole väidetavat kahju tekitanud ERR. Halduskohus on õigesti selgitanud, et häiriva müratasemega seoses tuleb kõigepealt pöörduda vangla poole ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on võimalik esitada kaebus kohtule. 7. Kuigi praegusel juhul sai halduskohus tagastada kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendustega, et kaebusega kaitstava õiguse riive oleks väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja väited tervisele tekitatud kahju kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Ebameeldivad sündmused ja nende teadasaamisest tekkiv meeleolu langus on elu paratamatu osa ja seda ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. 8. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest kaebuse tagastamisel ei ole selle rahuldamiseks alust (

§ 111lg 1).

Samal põhjusel jääb rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. 9. Samuti jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruse tõlkekuludest vabastamiseks.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Kui kaebaja ei suuda ise tõlke eest tasuda, saab kohus ta tõlke kuludest kandmisest vabastada, andes talle menetlusabi (

§ 110lg 1 p 1 ja § 111).

Isikul ei ole siiski absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui ta valdab kohtumenetluse keelt piisavalt, et tema menetluslikud õigused ja edasikaebeõigused oleksid tagatud. Arvestada tuleb ka menetlusabi andmisest tulenevat kulu riigile ja maksumaksjale (vt ringkonnakohtu 12.05.2021 määruse nr 3-21-359 p 14). Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-357 tuvastanud, et XX on omandanud keskhariduse vene keeles. Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 321-238, 3-21-662, 3-21-951, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-823) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. Ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Praegune kohtuvaidlus ei ole keerukas. Järeldust, et kaebaja eesti keele oskus on praeguses kohtumenetluses osalemiseks piisav, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 08.06.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus talle seda määrust ei tõlkinud. 10. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2021 määruse resolutsiooni punktid 2–4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4