Obsah (9)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-111172 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi R.

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital (hageja) esitas 23.04.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnikule ei 2 õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas kohus 26.05.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1523,78 eurot, intresside 67,19 eurot, sissenõudekulude 35 eurot, viivise 270,61 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 250 eurot. Kohus võttis hagi 11.06.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. R. L.le toimetati hagiavaldus ja 11.06.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.06.
3. Swedbank AS omas võlgniku vastu nõuet Swedbank AS-i ja R. L. vahel 12.02.2016 autolaenu lepingust nr 16-012054-AL ja 07.11.2019 lepingu lisast. Kostja rikkus tagasimaksete osas lepingut ning pank ütles lepingu üles ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 03.03.
4. 27.10.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja R. L. vahel 12.02.2016 autolaenu lepingust nr 16-012054-AL ja 07.11.2019 lepingu lisast tulenevat põhinõuet 1523,78 eurot, intresse 67,19 eurot, viiviseid (perioodi 04.03.2020 - 10.06.2021 eest) summas 270,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,14 % aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid R. L.le kättetoimetatuks 30.06.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R. L. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.07.

1. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 7. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest, s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot 8.

Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 490 eurot (250 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 3 10.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, kostja on jätkuvalt tagaotsitav, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4