2-21-6616/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-6616 Tsiviilasi OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OMEGA INVEST OÜ, registrikood 10866568; esindaja vandeadvokaat R. K.; Kostja I E. H., isikukood XXX; Kostja II K. H., isikukood XXX. Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
3. Lõpetada E. H. ja K. H. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr XXX ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv raha E. H. ja K. H. vahel võrdsetes osades.
4. Jätta OMEGA INVEST OÜ hagi E. H. ja K. H. vastu läbi vaatamata osas, milles OMEGA INVEST OÜ palub täita E. H. jäävate rahaliste vahendite arvel OMEGA INVEST OÜ nõuded E. H. vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 24.08.2020 maksekäsust tsiviilasjas nr XXX ja Pärnu Maakohtu 25.05.2020 maksekäsust tsiviilasjas nr XXX.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.
6. Jätta menetluskulud solidaarselt E. H. ja K. H. kanda. 4.
7. Mõista E. H. ja K. H. solidaarselt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulu 910 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot). 4.
8. Mõista E. H. ja K. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV OSA Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. PÕHJENDAV OSA
11. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.
12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on nii kostjale I kui ka kostjale II E-toimiku vahendusel kätte toimetatud 17.05.
13. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostjad ei esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjaid, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2
14. Sissenõudja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
15. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu 24.08.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 5491,14 eurot ja Pärnu Maakohtu 25.05.2020 määrusest tulenev nõue 5865,04 eurot. Nõuete sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused täiteasjades nr XXX ja XXX. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on kohtutäitur O. K. 15.04.2021 kinnitanud, et täiteasjades nr XXX ja XXX on täitmine kostja I lahusvara arvel võimatu. Võlgnik ei ole nõudeid vabatahtlikult täitnud, võlgniku suhtes on O. K. büroos täitmisel 10 täiteasja, töötasust laekuvad summad kantakse ajaliselt kõige varasema täiteasja katteks. Hageja nõuded on viiendal ja seitsmendal järjekohal. Võlgnikul on sõidukid, millele on seatud käsutamise keelumärked, muu vallasvara puudub.
16. Hagejal on seega kostja I vastu täitemenetluses täidetavad nõuded. Kostja I lahusvarast ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.
17. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX kuulub kostjate ühisvara hulka.
18. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteeki ega sel lasu muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.
19. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu 26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
20. Hageja on esitanud kolm alternatiivset nõuet: müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdselt, alternatiivselt jätta kinnistu K. H. ainuomandisse ning mõista K. H. E. H. kasuks välja hüvitis 50% kinnistu väärtusest või alternatiivselt jätta kinnistu E. H. ainuomandisse ja mõista E. H. K. H. kasuks 50% kinnistu väärtusest.
21. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lgle 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades. 3
22. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.
23. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr XXX, p 6). Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur.
24. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.
25. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
27. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 50 eurot ja esindajatasu 840 eurot käibemaksuta.
28. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi tasuda riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot jätta kostjate kanda. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 350 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
29. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud kuus tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast neli tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja kaks tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud 4 on seega vajalikud ja põhjendatud 560 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu 560 mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõuetega seotud esindajakulu 280 eurot hageja kanda.
30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 910 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 560 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
31. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5