Obsah (6)

§ 238§ 173§ 180§ 326§ 175§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3370 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaalasi Vaidlustatud

§-is 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS 2. Maakohus tunnistas Sergei Erstorfi süüdi KarS § 329 järgi ning karistas teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas Sergei Erstorfile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, 02.04.2021, s.o 1 päeva, kandmisele jäävaks luges 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 09.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1448 Sergei Erstorfile mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o 5 (viis) aastat vangistust, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks luges Sergei Erstorfi kahtlustatavana kinnipidamise aja, 03.04.2021. Kohaldas tõkendit vahistamine Sergei Erstorfi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkendi tühistas.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistis Sergei Erstorfilt välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 1382,40 eurot, mis

§ 180

lg 3 alusel kohustas tasuma 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 115,20 eurot. APELLATSIOONID 3. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga mõistetud karistuse liigi ja määra osas. 2 Kaitsja, esitades maakohtu otsuse põhjendusi, Riigikohtu lahendites ja KarS § 56 sedastatu leiab, et eelkõige tuleb silmas pidada, kuivõrd ohtlik oli isiku käitumine liikluses. Leiab, et nimetatud asjaolusid hinnates ei olnud Sergei Erstorfi süü suur. Oluline on silmas pidada, et Sergei Erstorf ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, süüdistatav läbis suhteliselt lühikese vahemaa. Nimetatud asjaolud on kahtlemata isiku süü suuruse näitajateks. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et Sergei Erstorf ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, kuivõrd oli mõlemal korral, nii 02.04.2021.a kui ka 03.04.2021.a, kaine. Sergei Erstorfi süüditunnistanud KarS § 329 järgi ei ole toodud esile muid kaalukaid asjaolusid, mida arvestades võiks tema süüd lugeda suureks. Lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine ei ole raske kuritegu, mille eest seadusandja on ette näinud suhteliselt leebed sanktsioonimäärad. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohus ei ole arvestanud, et Sergei Erstorf on töötanud kohusetundlikult Q OÜ-s ning süüdistataval on võimalus vabanemisel koheselt uuesti tööle asuda. Nimetatud asjaolusid arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt võiks selline karistus olla täidetav. Samuti on Sergei Erstorf kinnitanud valmisolekut rahalist karistust tasuda. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud, kuid tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga ning lubas käituda edaspidi õiguskuulekalt. Leiab, et kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ja pikk katseaeg võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Sergei Erstorfi käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Sergei Erstorf ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega Sergei Erstorfi osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Arvestades, et süüdistatav on 3 kuud viibinud vanglas, ei oleks rahaline karistus ja varasemalt mõistetud tingimuslik karistus Sergei Erstorfi liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Ka prokurör pidas käesoleval juhul põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Sergei Erstorfi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. 3 Juhindudes

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus Sergei Erstorf ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Sergei Erstorfile kergem – rahaline karistus.
3. Süüdistatav leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Taotleb kergemaliigilise, rahalise karistuse, mõistmist. Palub arvestada, et eelmiste kuritegude toimepanemine oli seotud narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamistega. Lubas 25.12.2019 aastal surnud isale, et muudab oma elu. Kohus kriminaalasjas 1- 21-448 toimus alles 09.03.
4. Süüdistatav annab ülevaate tema elus vahepeal toimunu kohta. On käinud tööl ja pidi saama just edutatud, kuid peab hoopis minema vanglasse. Murdus ja valis probleemide lahendamiseks vale tee. On ära kandnud kolme kuulis vangistuse ja teinud sellest endale järeldused. Palub kergemaliigilise, rahalise karistuse mõistmist. Selle tasumiseks on vahendid olemas ja nimelt kaine vaade ja mõistus ja kindel töötasu. Palub anda talle viimane võimalus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsioonidega. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.
6. Kaitsja on vaidlustanud mõistetud karistust ja taotlenud süüdistatavale kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse mõistmist. Kuigi apellatsiooni põhiosas ei nõustu kaitsja ka karistusmääraga, siis karistusmäära muutmise taotlust ega ka sellekohast sisulist põhjendust pole kaitsja esitanud vaid on siiski apellatsiooni läbivalt vaidlustanud vaid karistuse liigina vangistuse mõistmist. Samuti on vaidlustanud vangistuse mõistmist süüdistatav ja analoogselt kaitsjaga taotlenud kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja ja süüdistatava poolt apellatsioonis taotletut on maakohus oma otsuses kaalunud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et Sergei Erstorfi karistamine kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega, ei ole võimalik. Seega on ekslikud kaitsja väited, et maakohus on KarS § 56 põhimõtteid eirates jätnud kaalumata kergemaliigilise karistuse mõistmise võimalikkuse. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, 4 sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Kaitsja poolt KarS § 56 lg 1 põhimõtete ja sellekohaste Riigikohtu lahendite esitamine apellatsioonis ei anna alust tuvastada eelnimetatud rikkumisi ega tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja on leidnud, et antud juhul tuleb eelkõige arvestada kuivõrd ohtlik oli süüdistatava käitumine liikluses. Kolleegium leiab, et kaitsja sellekohane väide on ekslik kuna KarS § 329 ei ole liiklussüütegu ega kaitse õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist vaid tegemist on õigusemõistmisevastase süüteoga. Seega nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsiooni väited kainena auto juhtimisest ja liiklusohtlike olukordade mitteloomisest pole aluseks mõistetud karistuse muutmiseks. Eelnimetatud asjaolud oleksid kaasa toonud vaidlustatud kriminaalasjast erineva vastutuse ja ka karistuse. Maakohus on rahalise karistuse ebaotstarbekuse kõrval asjakohaselt põhjendanud kergemaliigilise karistuse mõistmata jätmist süüdistatava käitumisega ja kolleegiumi arvates selgelt üleoleva suhtumisega õiguskorda. On ju kriminaalasjas tuvastatud, et
7. märtsi 2021 otsusega oli süüdistatavalt lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Vähem kui 1 kuu möödumisel, so 02 aprillil 2021 juhtis süüdistatav juba mootorsõidukit ja kuigi ta nimetatud päeval kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, siis ka järgmisel päeval juhtis ta juba järgmist mootorsõidukit. Kolleegium täielikult nõustub maakohtuga, et selline käitumine näitab õiguskuulekuse puudumist, mis omakorda annab aluse rangemaliigilise karistuse mõistmiseks ja välistab rahalise karistuse mõistmise. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et S.Erstorfil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Apellatsioonides esitatud lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda ei anna alust tuvastada maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis annaks aluse maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Kolleegium peab siinkohal ka oluliseks, et kohus on juba eelneva otsusega andnud süüdistatavale võimaluse enamus mõistetud karistusest vabaduses viibides ära kanda, kuid süüdistatav jätkas kuritegeliku käitumist, mis näitab, et teda ei ole alust usaldada. Kaitsja viited prokuröri poolt tehtud karistusettepanekule pole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks kuivõrd poolte seisukoht karistuse osas pole kohtule siduv vaid kohus mõistab süüdlasele karistuse oma siseveendumuse järgi. Karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist on maakohus arvestanud ja ongi kõiki KarS § 56 esitatud põhimõtteid järgides mõistnud süüdlasele vaid 3 kuulise vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele ei ole apellatsioonides viidatud ega sellekohast põhjendust esitatud.
8. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid läbi vaatamata.

5 8. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 1 tund, kokku 64,80 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 64,80 eurot Sergei Erstorfi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6