KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-108945 Kohtuas

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus veel lahendamata taotlused. Ringkonnakohus jätab alates 05.03.2021 esitatud hageja taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.

§ 238

lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja esitatud tõendid ei oma tähtsust, sest neist ei nähtu asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. 9.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Apellant on kaebuses enamuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud.
2. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, et täitmine oli täielik ja kohustus täideti kohaselt. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise 5 ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 214-61484, p 18; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).
3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja vahetas sõidukil Hyndai i40, reg.märgiga XXXXXX mootori ja turbiini 2018 augustis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja andis oma nõusoleku kasutatud varuosade hankimiseks ja et kostja soetas müügikuulutuse kaudu sõidukile mootori, olles eelnevalt hoiatanud hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võib olla seotud riskiga ja mõjutada töö tulemust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale üleandmist kontrolliti mootori käivitust, hageja vaatas töö üle ja puudusi ega pretensioone polnud. Lisaks on tõendatud, et sõiduki üleandmisel palus hageja kostjal kontrollida kord iga teise päeva järel õli ja jahutusvedeliku taset. Hageja võttis 21.08.2018 kostjalt töö vastu. 14.05.2019 esitatud hagiavalduses on hageja nõude aluseks asjaolu, et tema sõidukit ei remonditud kvaliteetselt ja ta palus tagastada osaliselt remondi eest tasutud 1600 eurot.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus tõendamiskoormise õigesti ja hageja ülesandeks oli töö vastuvõtmise korral tõendada, et kokkulepitud töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, st ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on tõendamiskoormist menetluse kestel pooltele selgitanud. Hageja on tuginenud tööde mittevastavusele, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et hageja nõue lepingu esemeks olevate tööde maksumuse 1600 euro tagasinõudmiseks ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 4 kohaselt ei korda neid.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Metluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 3).

Kostja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 1 929,60 eurot (16,05 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis käibemaksuta). Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud osaliselt 13 tunni ulatuses arvestades vaidluse sisu ja kaebuse ulatust ning menetluse käiku. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus ei olnud keeruline, kuid hageja esitas apellatsioonimenetluses hulgalisi seisukohti ja taotlusi, mis tegid asja tavapärasest mahukamas ja sellega põhjustas hageja kostja menetluskulude suurenemise. Samas ei olnud kostja ajakulu vastaspoole esitatuga tutvumiseks kõikide toimingute puhul menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnang kostja kuludele on järgmine: − − − − − − − − apellatsioonkaebusega tutvus ja analüüs (2 t) – põhjendatud ja vajalik 2 tundi; 15.06.2020 taotluse koostamine (1,5 t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund 30 minutit; apellandi 22.06.2020 seisukohaga tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine

§ 175

lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot käibemaksuta. Kokku on kostja esindajakulud põhjendatud 1 560 eurot (13 tundi x 120 eurot). Kostja taotlus menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata 369,60 euro osas. Ringkonnakohus kohustas 30.06.2020 määrusega tasuma hagejat kostja menetluskulude katteks ettemaksu 900 eurot. Kohus maksab otsuse jõustumisel menetluskulud kostjale välja tagatise arvelt. Hagejal tuleb täiendavalt hüvitada menetluskulude katteks kostjale 660 eurot (1560-900). Kohus rahuldab

§ 177lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 7