2-19-10498/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10498 Kohtuasi XX avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Puudutatud isik XXXXXXXXXXX), Tšerednik (ema) YY (isikukood lepinguline esindaja Andrei Puudutatud isik (laps) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Eestkosteasutus Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik Linnvalitsus (Lasnamäe Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a määruse resolutsiooni p 1 koos selle punkti alapunktidega ja menetluskulude jaotuse osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks.
7. Jätta muutmata Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a määrus resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus kohaldada esialgset õiguskaitset.
10. Rahuldada osaliselt YY määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. XX (avaldaja, lapse isa) esitas
12. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu
13. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud suhtluskorda. Lapse isa leiab, et suhtluskorda tuleb muuta ja suurendada lapsega suhtlemise aega kolmandate isikute ja ema juuresolekuta. Laps tunneb oma isa ning enam ei ole vajalik, et suhtluse juures viibiks teised isikud. Uues suhtluskorras ei ole võimalik lapse emaga kokku leppida. Avaldaja elab Eestis ja Horvaatias ning töötab kruiisilaeva vanemohvitserina, mistõttu ei viibi ta pidevalt oma elukohtades. Isa leiab, et lapse huvides on vähemalt 10 päeva jooksul aastas suhelda isaga Horvaatias. Lapsel on Horvaatias ka palju sugulasi.
14. YY (lapse ema) ei nõustu uue suhtluskorra määramisega. Lapse ema leiab, et suhtluskorra muutmiseks alust ei esine. Isa ei ole lapsega usaldusväärset suhet loonud. Laps ei soovi isaga koos olla ega isaga suhelda. Laps ei saa isast aru ja isa ei saa lapsest aru. Isa ei valda eesti ega vene keelt. Isa suhtleb lapsega horvaatia ja inglise keeles. Laps ei soovi vastu võtta isa Skype`i kõnesid. Isa soov suhelda lapsega kolmandate isikute juuresolekuta on etteruttav samm. Isal ja lapsel on keelebarjäär ja neil puudub usalduslik suhe.
15. Eestkosteasutus Tallinna Linnvalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis
16. septembril 2019 esitatud vastuses, et kohtu poolt määratud suhtluskord traumeerib last. Kokkusaamised isaga paindliku ajakava järgi mõjuksid lapsele paremini. Laps ei ole siiani isaga harjunud, on kartlik, ei taha temaga suhelda, neil puudub emotsionaalne side ning esineb keelebarjäär. Lapsel on õigus oma vanemaga suhelda, kuid selline kohustus lapsel puudub. Sunniviisiline lapse suunamine ei ole lapse huvides ja tema heaolu arvestav, pigem on sund last traumeeriv. Oluline on arvestada lapse soovide ja arvamusega, seda nii suhtlusõiguse kui ka elukorralduse osas. Kui lapsega suhete taastamine on isa eesmärk, siis on isal võimalik planeerida kohtumist lapsega, arvestades lapse soovide ja arvamusega. Eestkosteasutus leidis
17. detsembri 2020 vastuses, et lapse ja isa suhete taastamiseks tuleb jätkata lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise teenust Tallina Perekeskuses ja perelepitaja nõustamist isa Eestis viibimise ajal. Kui isa Eestis ei viibi, siis peab ema tagama isa ja lapse isiklike suhete tekkimise ja jätkumise Skype-i vahendusel.
18. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis
19. oktoobri 2019 vastuses, et isa avaldus määrata lapsega senisest tihedam suhtlusgraafik tuleb jätta rahuldamata. Esindaja vestles lapsega. Laps ei soovinud vastata isa kohta esitatud küsimustele. Vestlusest isaga selgus, et isa hinnangul ei ole ta saanud lapsega küllaldast kontakti ja ta soovib lapsega rohkem suhelda, kui ema seda võimaldab. Isa esitas avalduse kohtule seetõttu, et
20. oktoobril 2018 sõlmitud kompromissi ei ole olnud väga tihti võimalik ellu viia, sest isa hinnangul takistab ema seda erinevate ettekäänetega. Kontaktid lapsega on praegu minimaalsed, sest nendele nädalapäevadele ja aegadele, mis olid kompromissi kohaselt ette nähtud isaga suhtlemiseks, on ema sättinud eelkooli ja balletitreeningu. Isa saab lapsega suhelda ainult last eelkooli viies ja sealt tuues, samuti enne ja pärast balletikooli. Isa soovib lapsega suhelda ilma ema juuresolekuta, sest ema juuresolek segab lapsega kontakti saavutamast. Esindaja leidis, et kontakti taastamiseks lapsega tuleb isal asuda lapsega suhtlema temale arusaadavas keeles ning esialgu vältida kehalist kontakti lapsega, mille suhtes laps on väljendanud 2 vastumeelsust. Tihedam ja pikemaaegsem suhtlusgraafik ei ole kohane vahend lapse usalduse taastamiseks, sest laps võib seda tõlgendada vastumeelse kohustusena. Seetõttu leiab esindaja, et isa avaldus määrata senisest tihedam suhtlusgraafik, tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
21. Maakohus määras
22. aprilli 2021 määrusega lapse ja isa suhtlemise korra. Maakohus selgitas, et muudab Harju Maakohtu
23. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-1812324 kindlaks määratud suhtluskorda. Maakohus märkis, et asjas kogutud tõendid kinnitavad, et isa pingutab lapsega suhtlemise nimel – isa kohtub lapsega perekeskuses, osaleb perelepituses, osaleb kohtumenetluses, viibib Eestis selleks, et lapsega suhelda, kuid isal on raskusi lapsega kontakti loomisel. Isa poolt esitatud videosalvestustest, mis on tehtud Tallinna Perekeskuses ja Tallinna Botaanikaaias, ei ilmne midagi sellist, mille tõttu peaks isa ja lapse suhtlemist piirama. Ema
24. aprilli 2021 esitatud videosalvestustest kohtumistest mänguväljakul ja jalutuskäigul, ei ilmne samuti midagi lapsele kahjulikku. Tallinna Perekeskuse info põhjal sujusid kohtumised piisavalt hästi ja kui tekkisid tõrked, siis sotsiaaltöötajate ja isa pingutuste abil kontakti loomine siiski õnnestus. Lapse ja isa suhtlemine Tallinna Perekeskuses saab jätkuda, kui haiguse levikust põhjustatud piirangud lõppevad. Kohus ei saa määrata kohtumisi Tallinna Perekeskuses isa poolt taotletud ulatuses. Kohtumised Tallinna Perekeskuses on Tallinna linna poolt osutatav teenus ning teenust osutatakse vastavalt teenuseosutaja võimalustele, mitte vastavalt teenusel osaleja soovile. Lapse ja isa suhtlemise korras on eristatavad kaks perioodi: esiteks aeg, kus kohtumised on peamiselt perekeskuses või teenuse ajutise peatamise tõttu avalikus kohas nt mänguväljakul; teiseks periood, kus kohtumised perekeskuses on lõppenud ja suhtlus enam sotsiaaltöötajate toetamist ei vaja. Sel ajal peaksid isa ja laps omavahel vabalt suhtlema, viibima koos isa valitud kohtades, sh isa kodus. Kuna isa elab Horvaatias ja ka seal mitte alaliselt, vaid ta töötab meremehena ja viibib sageli merel, siis on lapse ja isa suhtlemine Skype`i teel äärmiselt oluline. Kuna isa elab teises riigis ja töötab merel ning viibib seetõttu Eestis harva, peaksid lapse ja isa kohtumised ajal, kui isa on Eestis, toimuma sagedamini. Kohus määrab seega, et isa Eestis viibimise ajal kohtub laps isaga kolm korda nädalas, kahel korral tööpäeva õhtutel ja ühel korral igal nädalavahetusel terve päeva. Lapsel tuleb hakata oma teist päritoluriiki, Horvaatiat, külastama võimalikult kiiresti. Kohus ei määra Horvaatia külastamist käesolevaks suveks, kuna isa ja laps ei ole veel saanud piisavalt omaette olla, sh laps ja isa pole olnud olukorras, kus isa ainuisikuliselt lapse eest hoolitseb. Lisaks on suvi kohe käes, kogu maailmas on piirangud ja olukord on ebaselge. Lapse isa avaldas, et laps võiks Horvaatias viibida kord üle aasta ja vähemalt 10 päeva järjest. Kohtu arvates on seda liiga vähe. Horvaatia on lapse teine päritoluriik, laps on seal sündinud ja elanud elu esimese aasta ja 10 kuud. Laps võiks Horvaatias viibida igal aastal ja vähemalt kuu aega, näiteks ühe terve lühikese koolivaheaja ja suvel kolm nädalat. Isa soovib, et kohtumistel viibib laps ka tema Tallinna korteris, kui isa Eestis viibib ning isal on õigus lapsega kohtuda lapse sünnipäeval, enda sünnipäeval, jõulude ajal ja uuel aastal. Lapse huvides on, et ta viibib isa Eestis asuvas elukohas enne, kui läheb isa juurde Horvaatiasse. Seda selleks, et tekiks olukord, kus isa ja laps on kahekesi kodustes oludes ja isa hoolitseks lapse eest üksi. Hiljemalt alates järgmise aasta aprillist peaks laps isa Eestis viibimise ajal, ööbima kord nädalas isa elukohas. 3 Kohus määras, et ema viibib lapse ja isa suhtlemise ja kohtumiste juures ainult juhul, kui see on vajalik. Kui laps enam ema toetust ei vaja, siis puudub vajadus, et ema oleks lapse ja isa suhtlemise juures. Kohus määras esialgse õiguskaitse korras, et laps ja isa kohtuvad ajutiselt ajal, kui Tallinna Perekeskuse kohtumisi ei toimu ning isa viibib Eestis, kolm korda nädalas. Kohtumised toimuvad avalikus kohas vähemalt 1,5 tundi korraga. Maakohus selgitas, et haiguse levikust tulenevate riiklike piirangute tõttu ei ole käesoleval ajal võimalik täita
25. detsembri 2019 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. Kohtumised Tallinna Perekeskuses on peatatud. Lapse ja isa juba saavutatud kontakti hoidmine on väga oluline, seega peavad kohtumised toimuma ka siis, kui kohtumised perekeskuses ei ole ajutiselt võimalikud. Määruskaebus
26. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määrata teistsuguse suhtluskorra või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja lõpetada menetlus. Lapse ema ei nõustu sellega, et maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Lapse ema leiab, et maakohus on ekslikult isa avalduse menetlusse võtnud. Lapse ema viitab TsMS 371 lg 2 p-le
27. Kompromissi muutmiseks ei esine alust. Isa viibib 99% ajast välismaal ning tegelikult ei ole isa lapsega suhelnud ega loonud lapsega usaldusväärset kontakti. Laps ei soovi isaga suhelda, sest laps ei saa isast aru. Isa ei oska lapsega suhelda, isa lihtsalt viibib lapse lähedal. Maakohtu määrust ei ole võimalik täita ja see ei ole kooskõlas lapse huvidega. Selleks, et isa saaks lapsega Skype teel suhelda, tuleb ära teenida lapse usaldus. Emal puudub võimalus kogu aeg töölt ära minna, et laps Perekeskusesse viia. Kohus ei ole arvestanud lapse graafiku ja eluga, lapsel on huviringid ja kool. Kohus sunnib last minema isa juurde lapse tahte vastaselt. Lapse suhtluskorrajärgne sõit Horvaatiasse kohtu määratud viisil ei ole võimalik. Laps ei lähe Horvatiasse nii kaua, kuni ta ise seda ei soovi või isa ei ole suuteline lapsega usaldusväärset kontakti saavutama. Miks on kohus leidnud, et laps on huvitatud minema igal suvel Horvaatiasse. Mille alusel on ema kohustatud kulutama oma isikliku aega ja raha Horvatiasse minekuks, et isa saaks lapsega suhelda. Emal on oma isiklik elu, millesse ei tohi sekkuda. Jääb arusaamatu, millal siis ema saab lapsega puhkama minna ja millise raha eest, kui laps peab kord aastas Horvaatias viibima. Menetluse edasine käik
28. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu. Ema ei ole määruskaebuses toodud suhtluskorda maakohtule esitanud.
29. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatas vastuses määruskaebusele, et lastekaitsespetsialist ei saanud isaga ühendust. Seetõttu on keeruline seisukohta esitada. Üldjuhul on lapse huvides tagada lähisuhted nii mõlema vanema kui ka teiste lähedaste isikutega ning mõlemal vanemal on võimalus teha jõupingutusi lapse ja isa suhte taastamiseks ja säilimiseks.
30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
31. Lapsele määratud esindaja leidis
32. augusti 2021 vastuses, et kohtumisi isaga ei peaks jätma lapse otsustada. Lapse ja isa kohtumisi Perekeskuses tuleb jätkata. Määruskaebuse võiks 4 rahuldada osas, milles lapse ema taotleb suhtlusgraafiku määramist selliselt, et kohtumised pärast Perekeskuses pakutavate kohtumiste lõppu toimuksid nädalavahetustel üle nädala. Kohtumised lisaks pikale nädalavahetusele ka tööpäevadel ei oleks praktiliselt teostatavad ajal, mil isa seoses tööülesannete täitmisega ei saa Eestis viibida. Samuti koormaks sage graafik last, kellel koolis käiva isikuna on palju vajalikke üritusi ja toimetusi väljaspool koolitunde ja tööpäevade õhtupoolikutel.
33. Lapse isa esitas
34. augustil 2021 ringkonnakohtule täiendava vastuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada resolutsiooni p 1 osas koos selle punkti alapunktidega ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata (resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset). Lapse ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
36. Lapse ema on määruskaebuses tuginenud sellele, et Harju Maakohtu
37. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud suhtluskorra muutmiseks alust ei esinenud. Kolleegium selgitab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. PKS § 123 lg 2 sätestab, et kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Seetõttu tuleb kohtul avalduse läbivaatamisel hinnata, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra. Maakohus tõi välja, et isa esitas avalduse varasema suhtlemise korra muutmiseks, sest soovib lapsega suhelda rohkem, kui kompromissis on kokku lepitud. Kolleegium märgib, et see ei ole piisavaks asjaoluks lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb kohtul analüüsida, kas lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra.
38. Lapse isa selgitas menetluse ajal lisaks, et lapse ema püüab oma käitumisega isa lapse elust kõrvaldada. Lapse ema rikub isa õigust suhelda isiklikult oma lapsega ja tegeleda lapse kasvatamisega. Ema meelestab last isa vastu. Peale kohtu poole pöördumist lühendas lapse ema oma äranägemisel lapse ja isa vahelist suhtlemist, hirmutab last ja meelestab last isa vastu.
39. oktoobril 2019 toimunud istungil avaldas isa mh, et ema püüab kogu aeg vähendada lapsega viibimise aega (isa kirjeldas mitmeid sündmusi, kuidas ema takistab isal lapsega suhelda). Isa väljatoodud asjaoludest nähtuvalt soovib isa suhtluskorda muuta ka seetõttu, et senine suhtluskord ei võimalda isal lapsega piisavalt suhelda lapse ema tegevuse tõttu ning isa väljatoodud asjaolude kohaselt ei soodusta ema kohalolek isal lapsega lähedaste suhete teket. Samuti on isa menetluse ajal välja toonud asjaolud, mille kohaselt ei ole ema võimaldanud isal lapsega suhelda kompromissi kinnitavas kohtumääruses toodud korra kohaselt. Kolleegium 5 selgitab, et nendel asjaoludel võib esineda alus lepitusmenetluse algatamiseks TsMS § 563 alusel. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul otsustada, kas esineb alus lepitusmenetluse algatamiseks TsMS § 563 alusel. Kolleegium selgitab, et lepitusmenetlus on võimalik algatada TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui üks vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab kohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja vähemalt ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest. TsMS § 563 lg 7 järgi saab kohus määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (üheks selliseks sunnivahendiks on vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine täitemenetluses kohtumäärust rikkuva isiku suhtes jõudu kasutades TMS § 179 lg 4 alusel); 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohus võib TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemise korra. Samuti saab kohus anda TsMS § 563 lg 7 p 1 järgi loa jõu kasutamiseks suhtluskorra lahendi täitmiseks. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanemad taotlevad kohtus vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramist eelkõige seetõttu, et nad ei jõua omavahel suhtlemise korras, sh suhtlemise aegades ja lapse üleandmise kohas kokkuleppele. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle ja lapse üleandmise koha üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade ja lapse üleandmise koha osas täpne (vt nt Riigikohtu
40. novembri
41. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 22).
42. Kolleegium leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Lapse ema leiab määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele; lapsel on õigus elada oma elu; tegeleda oma asjadega; suhelda, kellega soovib ja puhkama. Samuti on rikutud lapse ema õigusi. Maakohus leidis, et lapse ja isa juba saavutatud kontakti hoidmine on väga oluline, seega peavad kohtumised toimuma ka siis, kui kohtumised perekeskuses ei ole ajutiselt võimalikud. TsMS § 378 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema suhtlemist lapsega. Kolleegium selgitab, et PKS § 143 lg 1 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada loomupärast suhet teise vanemaga. 6 On oluline, et laps saaks menetluse ajal suhelda mõlema vanemaga. Seetõttu oli vajalik reguleerida lapse suhtlemist isaga.
43. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 7