Obsah (4)

§ 121§ 44§ 37§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1142 Haldusasi Xi kaebus Terviseameti kohustamiseks vabandama ning

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tallinna Halduskohus registreeris 27.05.2021 Xi (edaspidi kaebaja) kaebuse, milles kaebaja soovib kohustada Terviseametit maksma kaebajale hüvitist ning vabandama kaebaja ees, samuti kõigi nende ees, kes on uurimise all või kohtu ees riikliku raadiojaama Raadio 4 pärast. Kaebaja märgib, et Terviseamet esitab valelikku infot seoses koroonaviirusesse surnute ja haigestunutega. Sellele infole tuginedes hirmutab meedia Baltikumis ja maalimas elanikkonda. Kaebaja esitas kaebuses taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest summas 750 eurot ning palub ühtlasi kohtul pidada temaga kirjavahetust ja menetlust vene keeles. 2.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule nähtub, et esiteks soovib kaebaja nõuda Terviseametilt kahju hüvitamist. Arvestades taotletava riigilõivu vabastuse suurust 750 eurot, järeldab kohus, et kaebaja soovib kahju hüvitamist vähemalt summas 25 000 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Kaebuse asjaoludest tulenevalt järeldab kohus, et kaebaja on kahju tekkimise seostanud Terviseameti poolt väidetavalt valeandmete või -statistika avaldamisega seonduvalt koroonaviiruse levikuga. Kaebaja sõnul hirmutatakse koroonaviirusesse surnud ja haigestunud inimeste kohta statistika avaldamisega inimesi. Esiteks märgib kohus, et kaebaja ei ole seostanud, kuidas väidetava (vale)statistika avaldamine on kaebajat mõjutanud ning talle kahju tekitanud. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Seega ei saa kaebaja teiste isikute (elanikkonna) huvides ning kaitseks kaebust esitada. Kui ka nentida, et koroonaviiruse leviku statistika avaldamine Terviseameti poolt kaebajale mõningat ebakindlust, teadmatust või hirmu tekitas, ei saa see olla sellise intensiivsusega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaudselt võiks hirmu tundmise paigutada tervise kahjustamise alla (eeldades, et hirmutunne on teatud määral seotud ka stressi tekkega), kuid ilmselgelt ei nähtu kaebuse asjaoludest, et kaebajale seetõttu olulist tervisekahju oleks tekkinud. Seega ei saa kaebaja õiguste riive olla suur. Kaebaja ei ole sisustanud, millisel muul moel sai Terviseameti poolt andmete avaldamine talle kahju tekitada. Liiatigi ei ole kaebaja põhistanud oma väidet eksitavate andmete või valestatistika avaldamise osas. Kaebaja sellsisuline väide on paljasõnaline ning ei ole kohtu hinnangul usutav. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse rahuldamine kahju hüvitamise osas on ebatõenäoline. Teiseks, vabandamine saab toimuda heastamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 5) raames.

Kaebaja ei ole ka selles osas selgitanud, kuidas Terviseameti poolt koroonaviiruse leviku andmete avaldamine saab kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda ning miks Terviseamet koroonaviiruse leviku statistika avaldamisega seonduvalt peaks kaebaja ees vabandama. Lisaks leiab kohus, et kaebaja etteheited seonduvad ka meedia, sh Raadio 4 tegevusega koroonaviiruse leviku andmete avaldamisel. Raadio 4 on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) programm. Juhul kui kaebaja leiab, et ERR-i programmi tegevus on olnud mingis osas õigusvastane ning kaebaja õiguseid kahjustav, tuleb kaebajal vastav kaebus esitada ning põhistada ERR-i vastu. Kohus märgib ka etteruttavalt, et üldine väide, et „meedia hirmutab elanikkonda“ ei seostu kaebaja enda subjektiivsete õiguste riivega. Nagu eespool viidatud, on kaebuse esitamine avalikes huvides lubatud vaid erandlikel seaduses sätestatud juhtudel. 3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

4. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kaebuses sisuliselt esitanud menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks vene keelde. Kuivõrd kohus on korduvalt jõudnud järeldusele, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal kohtumenetluses eesti keeles osaleda (vt nt Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrused asjades nr 3-21-223 ja 3-21-355, Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2021 määrus asjas nr 3-21-436), ei ole täidetud kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise tingimused. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmist ning jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3