Obsah (10)

§ 51§ 2§ 37§ 62§ 165§ 41§ 108§ 109§ 181§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud s

) § 132 lg 1 alusel määrab kohus kirjaliku menetluse puhul eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente.

§ 51

lg 4 ütleb, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 2

lg 6 järgi peab kohus tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ei saanud ta uusi asjaolusid esitada tähtaegselt. Kui anda teistele menetlusosalistele võimalus kaebaja uutele väidetele vastata, siis põhjustaks see menetluse venimist. Lisaks ei puutu praeguses vaidluses asjasse kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta ehitamise käigus ja selle kohta esitatud tõendid. Tegemist ei ole asjaoludega, mida vastustajal tuli arvestada või oli võimalik arvestada ehitusõiguse andmise ajal. 19. Kaebajal oli õigus esitada 20.05.2021 muid seisukohti, sh vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Valdavas osas ongi kaebaja üksnes korranud varem välja toodud asjaolusid ja seisukohti - ehitamine toimub mälestise kaitsevööndis, on vastuolus üldplaneeringuga, ehitis ei sobi miljööpiirkonda, kaalutud ei ole alternatiivseid variante ehitamiseks, ehitis kujutab endast tuleohtu kaebaja varale ja mälestisele, kolmandate isikute huvidele on antud eesõigus, kaebaja huve (sh kaebaja soovi ehitada pesuköök-puukuuri) ei ole piisavalt arvestatud. Kaebaja ei olnud küll varem viidanud võimalikule vastuolule projekteerimistingimustega, kuid oli tuginenud sellele, et ehitamine vajas tema nõusolekut või kooskõlastust ja kaebaja väitel tuleneb see nõue projekteerimistingimustest. Neid kaebaja avaldusi ei ole põhjust hilinemise tõttu tagasi lükata. Kaebaja sõnastas 20.05.2021.a avalduses oma nõude nii, et lisaks vaidlustatud otsuse tühistamisele tuleks asjas teha uus otsus, milles arvestatakse arhitektuurse lahenduse osas proportsionaalselt kaebaja ja kolmandate isikute huve. Kohus tõlgendab seda ühe kaebaja 8 argumendina, mitte kohustamisnõudena

§ 37lg 2 p 2 tähenduses.

Sellise kohustamisnõude esitamiseks ei oleks kaebajal ka õigust, kuna ehitusõigust soovivad saada ja asja uut otsustamist saavad nõuda kolmandad isikud, mitte kaebaja.

1. Kokkuvõttes lahendab kohus nõuet tühistada vaidlustatud otsus. Tegemist on haldusaktiga, mis hõlmab ka ehitusteatist nr 2011201/
2. Kohus ei arvesta kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta ehitamise käigus ja seoses tulemüüri asukohaga ning 20.05.2021 esitatud tõendeid (II kd tl 15-24). Asjaolude arvestamata jätmine ei nõua kajastamist otsuse resolutsioonis, tõendite puhul tuleb seda teha

§ 62lg 5 alusel. Nõude lahendamine 21. Eh

S § 35 lõigete 1–3 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele või muule pädevale asutusele esitada ehitusteatis EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone laiendamisel kuni 33% on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. EhS § 44 sätestab alused ehitusloa andmisest keeldumiseks, EhS § 36 lg 6 alusel kohalduvad need ka praeguses vaidluses. Kohtuasja asjaoludel võivad ehitusloast keeldumise alustena kõne alla tulla: - kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele (EhS § 44 p 1); - ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4); - asutus, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega, on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata (EhS § 44 p 6). 22. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused vaidlustatud otsuses ja vastuses kaebusele väga põhjalikud ning käsitlevad igakülgselt ehitamise lubatavust vaidlustatud otsuse tegemise seisuga. Kohus nõustub eelnimetatud seisukohtadega ja ei korda neid otsuses (

§ 165lg 2).

Kohus käsitleb allpool lühidalt kaebaja põhilisi väiteid. Kaebaja märkis vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud haldusmenetluses läbivalt, et ta ei anna ehitamisele kooskõlastust. See ei ole ehitamist takistav asjaolu. Ükski õigusnorm ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul arvestama piirinaabri esitatud vastuväidetega. EhS § 44 p 4 alusel oli vastustajal kohustus hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja eksib selles, et projekteerimistingimustest tulenes kolmandatele isikutele kohustus kooskõlastada ehitamine kaebajaga. Ehitamise aluseks olevad 04.09.2017.a projekteerimistingimused (I kd tl 41-42) niisugust nõuet ei sisalda. Projekteerimistingimustes on üksnes nõue, et projekti tuleb naaberkrundi omanikule tutvustada, seda on haldusmenetluses ka tehtud.

1. Kaebaja hinnangul võib ehitusteatise alusel ehitamine olla vastuolus seadusega, kuna reaalne laiendamise protsent võib olla üle 33%. Missuguste arvandmete võrdlemisel kaebajal selline kahtlus tekkis, ei ole täpsemalt selgitatud. Vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks olnud ehitusprojekti (seletuskiri II kd tl 33-46, edaspidi 9 ka 03.01.2019 projekt) põhjal oli hoonete maht enne ümberehitust 1021 m3 ja pärast ümberehitust 1261 m
2. See kattub ehitisregistri andmetega, mille järgi on olemasoleva A. Kitzbergi tn 1a hoone maht 387 m3 ja A. Kitzbergi tn 1b hoone maht 616 m3, kokku 1003 m3, lisaks neile hoonetele paikneb kinnisasjal kuur. Parandustega ehitusprojekti (seletuskiri I kd tl 172-175, edaspidi ka 16.10.2020 projekt) järgi on hoonete maht pärast ümberehitust 1228 m3 ehk 03.01.2019 projektist väiksem. Hoonete maht suurenes ehitusõiguse andmise seisuga tõepoolest 24 % võrra, ehitusprojekti muudatusi arvestades veelgi vähem. See, et haldusmenetluse käigus kaebajale esitatud andmetes oli ehitise mahu ühikuks ekslikult märgitud ruutmeetrid, on ilmne viga, mille põhjal ei saa ka ehitusteadmisteta isikul tekkida kahtlust juurdeehituse mahus.
3. Kaebaja üheks olulisemaks argumendiks on, et tema kinnisasjal paikneb muinsuskaitse all olev kinnismälestis ning kavandatav ehitamine ohustab seda mitmel erineval viisil. Vaidlus puudub selles, nii kaebaja kui ka kolmandate isikute kinnisasjad paiknevad Karlova miljööväärtuslikul alal, kaebaja kinnisasjal asub ehitis- ja ajaloomälestis ehk puitelamu 19071914, kus aastail 1912-1927 elas August Kitzberg1 ning ehitamine toimub mälestise kaitsevööndis. Samuti selles, et alal puudub detailplaneering ja kehtib 14.09.2017 kehtestatud Tartu linna üldplaneering
4. Seda on kajastatud nii projekteerimistingimustes kui ka ehitusprojektide seletuskirjades. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses jätnud mälestise ja sellega kaasnevate nõuetega arvestamata. Kohus nõustub vastustajaga, et ehitis või ehitamine ei saa kahjustada mälestist ja ei ole vastuolus muinsuskaitse nõuetega. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti kõigi kaebaja välja toodud võimalike kahjulike mõjude osas mälestisele, s.h seoses vaadeldavuse ja säilimisega. Vaidlusalust ehitamist on arutatud 26.09.2018.a muinsuskaitse komisjoni koosolekul (I kd tl 156-157). Komisjon leidis, et A. Kitzbergi tn 1a //1b hoone ümberehitamine ei ohusta mälestise säilimist, mälestise vaadeldavust või ruumilist konteksti. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei tulnud muinsuskaitse komisjoni koosoleku protokolli eraldi tutvustada. Komisjoni seisukohad on üks osa vastustaja põhjendustest vaidlustatud otsuses, selle kaudu said need kaebajale teatavaks ja kaebajal oli võimalus neile vastuväiteid esitada.
5. Kohtu hinnangul puudub kaebajal õigus nõuda, et ehitamisel kasutataks teatud materjale, s.h viimistlusmaterjale, arhitektuurseid detaile vms, kuna nende kasutamine või mittekasutamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Riigikohus on asunud seisukohale, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (Riigikohtu lahend 3-3-1-29-10, p 22). Küll aga on kohtupraktikas tunnustatud õigust vaidlustada hoone sobivust ümbritseva keskkonnaga (Riigikohtu lahend 3-3-1-4-12, p 23). Kehtiva EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Riigikohus leidis, et selle nõude eesmärgiga on hõlmatud ka naaberkinnistute omanike omandiõiguse kaitse ja selgitas, et „hea ehitustava“ on küll määratlemata õigusmõiste, kuid muuhulgas hõlmab hea ehitustava nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Kaebaja väitel on kavandatav ehitis massiivne ja selle arhitektuurne lahendus erineb ümbritsevast sel määral, et vastustajal tuli analüüsida ja põhjendada kavandatava 1 2 Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4305 Tartu Linna üldplaneering. Kättesaadav: https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/UP-14-003 10 ehitustegevuse vastavust heale ehitustavale. Vastustaja ongi seda teinud (vaidlustatud otsuse punktid 7.1 – 7.7): vastustaja on põhjendanud, et renoveeritav hoone on ümbritseva keskkonnaga sobiv ning sobitub piirkonna hoonestuslaadi ja teiste, s.h kaebajale kuuluva hoone mahtudega. Olemasolevad hooned taastatakse peaaegu algupärastena. Kahe maja ühendamine galeriiga ei ole küll olemasolevate hoonete iseloomulik laiendamine, vaid moodsa arhitektuuriga juurdeehitus, kuid lisanduv galerii on arhitektuurselt sobiv (võtab eeskujuks tüüpilist „kuuriarhitektuuri“), on viimistluses tagasihoidlik ning ei varjuta miljööväärtuslikke hooneid. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega.
6. Ehitustegevuse nõuetekohasuse üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus. 03.01.2019 projekti seletuskirja punktis 1.3.1 on just kaebajale kuuluva ehitismälestise kaitsevööndit arvestades selgitatud, et ehitustöid planeerides tuleb arvestada olemasolevate hoonetega ja nende tehnilise seisundiga. Kui ehitustööde, s.h lammutus- ja kaevetööde käigus kasutatakse töövõtteid, mis võivad kaebaja omandit või ehitismälestist (s.h selle struktuurielemente) rikkuda, on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega järelevalvemenetluse algatamiseks. Vastustajal ei olnud kohustust ehitusteatise menetluses analüüsida kõikvõimalikke alternatiivseid ehitusmeetodeid. Kaebajal puudub õigus nõuda, et ehitamine toimuks talle meelepärasel viisil. Asjaolu, et kaebaja kinnismälestise kõrval tuleb kasutada ehitusvõtteid, mis on olemasolevate hoonete suhtes säästvad, on vastustaja arvesse võtnud. Kaebajale ehitustööde käigus tekkinud kahju hüvitamist on tööde teostajalt või tellijalt võimalik nõuda tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega.
7. Vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks olnud dokumentidest ei nähtu, et ehitamise tõttu võiksid halveneda valgustingimused kaebaja kinnisasjal või et kavandatav hoone varjaks päikesevalguse (I kd tl 57-62, 115-116). Arvestades, et ehitamisel lammutatakse tänavapoolse hoone kahekordne puitosa (I kd tl 69 pöördel, 112-113, 115), võivad valgustustingimused kaebaja kinnistul pigem paraneda. Kahe hoone vahele rajatav ühekorruseline ühendav osa ei varja päikesevalgust tõenäoliselt enam kui samale kohale rajatud kaebaja hekk (I kd tl 67 ja pöördel, tl 113). Arvestades kaebaja huvi on tulemüür projekteeritud nii madalaks kui võimalik. Eelnev puudutab kohtu hinnangul ka kaebaja hoonest ja hoonele avanevaid vaateid. Kohus ei nõustu sellega, et insolatsioonianalüüs oli ebapiisav, kuna seda ei ole koostatud kaebaja elamu suunast või kaugemal asuva veranda osas. Vaidluse all on kolmandate isikute kinnisasjalt kaebaja kinnisasjale langevad varjud.
8. Kaebaja tugines sellele, et väheneb tema kinnisasja väärtus, kuna piirkonda ehitatakse sobimatu hoone, halvenevad valgustingimused ning kaob ajalooline vaade Tartu Kõrgema Kunstikooli suunas. Kohtu hinnangul ei ole ehitus- ja planeerimisnormide esmaseks eesmärgiks tagada kaebaja omandi väärtuse säilimine. Omandiõiguse esemelist kaitseala pole põhjendatud tõlgendada niivõrd laialt, et see kaitseks kaebaja vara väärtuse säilimist sellega, et ümbruskond püsiks muutumatuna. Riigikohus on selgitanud, et isik ei saa linnas elades eeldada, et linnakeskkond püsib ajas ja ruumis muutumatuna (Riigikohtu lahendid 3-3-1-25-02, p 21 ja 3-3-1-29-10, p 20). Vara väärtus kujuneb eeskätt turureeglite alusel lähtuvalt nõudlusest ja pakkumisest, arvestades kinnisvaraobjekti enese seisukorda, aga ka arvukalt erinevaid muid tegureid, s.h ostja subjektiivset hinnangut ja emotsioone. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et just tema nimetatud tegurid viivad tema kinnisasja väärtuse vältimatu vähenemiseni. Pigem on tõenäoline, et lagunenud hoonete (I kd tl 93 pöördel) naabrusest kadumisega kaebaja kinnisasja väärtus hoopis tõuseb. 11
9. Kaebaja on seisukohal, et planeeritav ehitustegevus, eriti kahte maja ühendav osa, seab ohtu talle kuuluva hoone tuleohutuse. 29.
10. Ehitisregistrist nähtuvalt kooskõlastas Päästeamet 18.03.2019.a ehitusteatise märkusega, et autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis. Kuigi kaebaja väitel ei ole talle Päästeameti kooskõlastust esitatud, ei ole kohtul põhjust ehitisregistrist nähtuva kooskõlastuse olemasolus kahelda. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust esitada ehitisregistrist nähtavaid ehitamisele antud kooskõlastusi täiendavalt kaebajale kui ehitusteatise menetlusse kaasatud isikule. 29.
11. Kaebaja väitel ei ole hoonete vaheline kaugus (kuja) piisav ja võib olla alla 6 meetri. Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on kaebaja tõenäoliselt silmas pidanud A. Kitzbergi tn 1 elamu ja olemasoleva A. Kitzbergi tn 1a, s.o tänavapoolse hoone vahelist vahemaad ning see võib tõesti nii ka olla. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg 2 kohaselt peab hoonete vaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui kuja on väiksem, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Seega ei ole nõuded kujale jäigad, lisaks kujale on lubatud ka muud abinõud tule leviku piiramiseks. Linnas on tavaline, et hoonete vaheline kaugus on 8 meetrist väiksem. Kaebaja kinnisasjal ja naaberkinnisasjal asuvate hoonete vaheline kaugus on alati olnud selline nagu praegu ja ei muutu ka pärast vaidlusalust ehitustegevust, sest hooned renoveeritakse samas asukohas (I kd tl 201). Hooneid jääb eraldama tulemüür, mille funktsiooniks on eelkõige tule leviku piiramine ühelt ehitiselt teisele olukorras, kus hoonete vaheline kuja on väike. Lisaks nähtub vaidlustatud otsusest, et haldusmenetluse käigus suurendati nõudeid hooneid ühendava osa katuse tulepüsivusele, milleks nüüd on EI
12. Kohtul puudub põhjus arvata, et eeltoodud abinõud ei ole piisavad vältimaks tule levikut kaebaja kinnisasjale. 29.
13. Kaebaja on seoses tuleohutuse ja planeeritava tulemüüriga välja toonud asjaolu, et ta soovib tulevikus taastada oma kinnistul oleva ühekorruselise kuuri ajalooliselt kahekorruseliseks puukuur-pesuköögiks. Sama on kaebaja väitnud ka ehitusteatise menetluses (I kd tl 120, tl 141 pöördel) ja vaidemenetluses (I kd tl 147 pöördel). Vastustaja on vaidlustatud otsuses (otsuse p 7.21) kaebajale selgitanud, et kui kaebaja soovib olemasolevat kuuri seadustada või ümber ehitada, tuleb esitada selleks vajalikud dokumendid koos hoone tuleohutuse lahendusega ning kaebaja kavatsuste tõttu ei ole põhjendatud nõuda kolmandatelt isikutelt tulemüüri kõrgemaks ehitamist. Lisaks kaebaja küll avaldas soovi kuur ümber ehitada, kuid selleks vajalikke tegevusi ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks tehtud. Kaebaja taotles puukuuri laiendamiseks projekteerimistingimusi pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja talle on 26.09.2019 väljastatud juhis ehitusprojekti koostamiseks nr 7-12.1/PTH-19-090 (I kd tl 159-160). Kohus nõustub, et kaebaja seisukohad tulemüüri osas on vastuolulised. Ühelt poolt nähtub vaidlustatud otsusest, et tulemüür on projekteeritud võimalikult madal, et tagada parimad valgustingimused kaebaja kinnisasjal. Teiselt poolt määrab tulemüüri kõrguse kaebaja kinnisasjal paikneva kuuri kõrgus ning kaebaja soovib kuuri ehitada oluliselt kõrgemaks.
14. Ehitusteatis nr 2011201/24455 erineb eelmisest ehitusteatisest muuhulgas selle osas, et idapoolse osa esimesel korrusel ehitatakse kamin ja puupliit ning säilitatakse korstnad ning läänepoolse osa mõlemale korrusele ehitatakse kamin ja säilitatakse korsten (I kd tl 174 ja pöördel). See tähendab, et enam ei ole kohased vaidlustatud otsuse põhjendused, mille järgi hoonesse ei ole kavandatud tulekoldeid ja korstnad säilitatakse hoonete algse välisilme autentsuse säilitamise soovi tõttu. 12 Kohus kaalus tõsiselt võimalust tühistada vaidlustatud otsus eeltoodud muudatuse tõttu, arvestades seejuures ka asjaolu, et ehitusprojekti muutmisel ja ehitusteatise uuega asendamisel kaebaja seisukohta ei küsitud. Kohus ei pea seda lõpptulemusena siiski õigeks järgmistel põhjustel. Määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ei eristata elamuid kütte liigi järgi, välja arvatud nõue, et tahkekütusel töötava küttesüsteemi korral tuleb hoonesse, hoone osasse või korterisse paigaldada vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur (määruse § 29 lg 4). Muud nõuded, sh tule leviku takistamise (määruse § 22) ja tulekahjusignalisatsioonianduri (määruse § 29 lg 1 p 1) osas kehtivad ühtviisi olenemata kütte liigist. See tähendab, et tuleohutusnõuded olid kaebajale võimalikku mõju avaldavas osas samad nii 03.01.2019 kui ka 16.10.2020 projekti järgi. Endiselt on kohased ja arvestatavad vastustaja põhjendused, mille järgi hoonete vahelise tuleohutuse tagab kinnistute piirile ehitatav tulemüür ning see, et ühekorruselise uusehituse katusekonstruktsioon peab vastama tuleohutusnõudele EI
15. Kaebuse alus tuleb välja tuua kaebajal ning kohus ei saa kaebuse aluseid ehk asjaolusid, mida kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks, omal algatusel välja tuua või lisada (

§ 41lg 1 ja 2).

Kohus tegi 16.10.2020 projekti kaebajale e-toimikus kättesaadavaks ning kaebajal oli võimalus esitada oma vastuväited, lähtudes muudetud projektist ja uuest ehitusteatisest. Kaebaja tehtud muudatustele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

1. Kaebaja märkis, et ta ei ole renoveerimise vastu, kui see toimub ilma hoonete ühendamise ja tulemüüri ehitamiseta. Ehitusprojekti põhjal on kolmandate isikute eesmärk ehitada kaks endist korterelamut ümber üheks elamuks, mida hakkavad kasutama ühe pere erinevad põlvkonnad. Elamus on ruumid kolmele erinevale leibkonnale. Kohtu hinnangul ei saa väita, et vastustaja on õigusvastaselt eelistanud kolmandate isikute huve. Ehitusõiguse vaidluses on ehitada sooviv kinnisasja omanik paratamatult mõnevõrra eelistatud seisundis. Nagu kohus eespool märkis, saab ehitusõiguse andmisest keelduda üksnes siis, kui sellega kaasneb naaberkinnisasjale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastutaja leidis vaidlustatud otsuses, et kolmandate isikute huvi hoone parendamisel ja kasutamisel kaalub üles selle võimalikud mõjud kaebajale. Kohtule ei ole nähtav, et eriti kaht olemas olevat hoonet ühendav ühekorruseline osa (16.10.2020 projekti järgi veranda) põhjustaks kaebajale negatiivseid mõjutusi, veel enam rikuks kaebaja õigusi sellise intensiivsusega, et vastustaja peaks ehitamise keelama. Kohus märgib, et kinnistusraamatust nähtuvalt jagati A. Kitzbergi tn 1a//1b kinnisasi neljaks korteriomandiks
2. aastal.
3. Kohus ei jaga kaebaja arvamust, et vastustaja on ehitusloa menetluses jätnud täitmata hoolsuskohustuse. Kohtuasja dokumentidest nähtub vastupidi, et vastustaja on läbi viinud põhjaliku haldusmenetluse. A. Kitzbergi tn 1a ja 1b elamute kohta on muuhulgas koostatud ajalooline õiend (I kd tl 63-79), ehitustehniline ekspertiis (I kd tl 80-104) ja kaebaja vastuväiteid silmas pidades insolatsioonianalüüs (I kd tl 57-62). Projekteerija on kaebaja vastuväited arvestades koostanud illustratiivse materjali (I kd tl 112-116). Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud kõiki kaebaja vastuväiteid ja esitanud põhjendused erinevate huvide kaalumisel. Vastustaja seisukohad on igakülgsed ja arvestavad kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid. See, et kaebaja lõpptulemusena vastustajaga ei nõustu, ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja on jätnud kaalutlusõiguse teostamata või teostanud seda puudulikult. 13
4. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 alusel peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on osalenud vaidlustatud korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses: - vastustaja kaasas kaebaja menetlusse 10.04.2018 ning edastas seejuures kaebajale väljavõtte ehitusprojektist ja selgituse ehitusprojektiga tutvumise võimaluse kohta; - kaebaja esitas 23.04.2018 oma vastuväited; - vastustaja edastas 03.05.2018 kaebajale ehitusprojekti koostanud arhitekti selgitused koos näitlikustavate piltidega kavandatavast tulemüürist ja kavandatavate hoonete varjudest (I kd tl 110-116). Kaebajale saadeti ka täismahus ehitusprojekt; - kaebaja esitas vastuväited 14.05.2018 (I kd tl 118-120); - vastustaja edastas 06.07.2018 täiendatud ehitusprojekti koos valgusanalüüsiga ja andis kaebajale tähtaja motiveeritud vastuväidete või nõusoleku andmiseks (I kd tl 122-134, 136); - kaebaja esitas vastuväited 15.08.2018 (I kd tl 138-143); - vaidlustatud otsusest nähtub (otsuse VI peatükk), et vastustaja on küsinud projekteerija ja ehitusteatise esitaja selgitusi kaebaja 15.08.
5. a vastuväidetele. Kohus kahtleb vastustaja seisukohas, et kaebajat ei olnud vaja kaasata ehitusprojekti muudatuste menetlemisel (vt otsuse punkti 30). See ei ole aga piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaebajal oli võimalus esitada oma vastuväited kohtumenetluses, kuid kaebaja seda ei teinud. Sel juhul ei saa väita, et kaebaja kaasamine oleks ehitusprojekti muudatuste menetlemise tulemust kuidagi muutnud.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 35.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Seega on vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. 36.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg 11 kohaselt on esindaja kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, kuid kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamine on vajalik. 37. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ja märkis vastuses kaebusele, et tal ei ole tekkinud menetluskulusid (I kd tl 39). Kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

38. Kolmandad isikud esitasid menetluskulude nimekirja (II kd tl 7), kuid ei ole esitanud kuludokumente, s.t ei ole tõendanud seda, et neil on tekkinud kulude kandmise kohustus. Seda saaks tõendada näiteks kolmandatele isikutele esitatud arve. Kaebaja vaidles menetluskuludele vastu muuhulgas põhjusel, et puuduvad kuludokumendid. Menetluskulude väljamõistmine kolmandate isikute kasuks ei ole

§ 109lg 1 alusel võimalik.

14

1. Kohus teatas menetlusosalistele otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 02.06.
2. Kuna otsust sellel päeval teatavaks ei tehtud, siis algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättetoimetamisega (

§ 181lg 1).

40.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh kohaliku omavalitsuse asutuse, riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 15