1-21-4930 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-4930 (18730000515) Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud la

§ 209

lg 1 järgi selles, et tema saatis 06.10.2015 e-posti teel Q OÜ juhatuse liikmena XX-le kasvava metsa raieõiguse lepingu nr H-301015 XX-le kuuluval KKK (registriosa XXXXXX; katastritunnus XXX) 245 tihumetsa kasvava metsa raiumiseks. Lepingu kohaselt pidi Q OÜ tasuma pärast raie teostamist ja metsamaterjali väljavedu XX-le 20 tööpäeva jooksul, jättes mulje kavatsusest sõlmida kasvava metsa raieõiguse leping. XX allkirjastas lepingu digitaalselt 11.10.2015 ja edastas selle samal päeval YY-le, kes lepingut Q OÜ esindajana ei allkirjastanud. Samas organiseeris YY Q OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 11.10.2015 kuni

1. a XX-le kuuluval KKK kinnistul 245 tihumeetri kasvava metsa raie ja raiutud metsamaterjali väljaveo ning omandas raiutud ja väljaveetud metsamaterjali 9000 euro väärtuses, jättes XX-le omandatud metsamaterjali eest tasumata. Kuriteoga tekitati XX-le kahju 9000 eurot.
2. Uurimisasutus lõpetas 03.07.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluseks vajaliku aluse puudumise tõttu. Riigiprokuratuur tühistas selle 13.08.
3. a määrusega ning kohustas asjas tegema mitmeid menetlustoiminguid (koguma erinevaid kirjalikke tõendeid ja teostama täiendavaid ülekuulamisi).
4. Pärast täiendavate menetlustoimingute tegemist lõpetas uurimisasutus 14.04.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal menetluse KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu. 1

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 81lg 1 p 2 alusel aegunud.

Menetlejad tuvastasid, et YY saatis Q OÜ nimel XX-le allkirjastamiseks kasvava metsa raieõiguse lepingu 06.10.

1. XX allkirjastas lepingu 11.10.2015 ja edastas selle samal päeval Q OÜ-le e-postiga aadressile zzz. Q OÜ poolt allkirjastatud lepingut XX-le ei tagastatud, mistõttu kannatanu järeldas, et osaühing ei soovi temaga lepingut sõlmida ja raiet teostada. YY kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta ei tea, miks Q OÜ poolt allkirjastatud lepingut XX-le ei saadetud, sest saatmata jätmiseks põhjust ei olnud. Kahtlustatava sõnade kohaselt teostas Q OÜ raiet tavaliselt lepingu sõlmimisest 1 kuu jooksul. Kriminaalasja materjalidest saab sedastada, et Q OÜ organiseeris ja teostas
2. a täpselt tuvastamata ajal KKK kinnistul raie. Raiutud puidu eest jäeti XX-le täies ulatuses tasumata. Nendele asjaoludele tuginedes tuvastas menetleja, et KKK kinnistul toimus metsaraie hiljemalt
3. a lõpus ja vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole õnnestunud koguda. Seega on YY poolt

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu kannatanu eksimusse viimisega varalise kasu saamise eesmärgil viidud lõpule hiljemalt 31.12.2015.

§ 209

lg 1 puhul on

§ 4

lg 3 kohaselt tegemist teise astme kuriteoga, mis aegub 5 aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest. Kuna kuriteo aegumine ei ole katkenud ega peatunud, on YY poolt toime pandud kuritegu

§ 81lg 1 p 2 alusel aegunud.

1. XX esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš vaidlustas prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse 10.05.2021 Riigiprokuratuuris, paludes määrus tühistada ja kohustada kriminaalmenetlust jätkama.
2. Riigiprokuratuur jättis 10.06.
3. a määrusega XX esindaja kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel on olnud põhjendatud. Riigiprokurör ei pidanud vajalikuks kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistusi üle korrata, kuid täpsustas mõningaid alljärgnevaid aspekte.
4. Riigiprokuratuur ei tuvastanud

§ 81

lg-tes 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ega peatumist mõjutavaid asjaolusid.

§ 209

järgi on karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb kelmus lugeda lõpuleviiduks kannatanule kahju tekkimisega. Kahju all peetakse silmas olukorda, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halvenes.

1. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et teostas
2. a sügisel Q OÜ tellimusel raietöid XX-le kuuluval KKK kinnistul. YY kinnitas samuti ülekuulamisel, et metsaraie teostati KKK kinnistul
3. a lõpus. Kuigi Q OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi osaühing QQ-le viimase makse 01.04.2016, on ta tunnistajana ülekuulamisel öelnud, et viimane osamakse laekus raietöö tegemisest tunduvalt hiljem. Sellest tulenevalt ei saa tõsikindlat järeldada, et raie lõppes 01.04.2016, mil QQ-le viimane osamakse tehti. Kuivõrd täiendavate menetlustoimingute käigus ei ole õnnestunud kindlaks teha täpset metsaraie tegemise kuupäeva, siis in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt peab jaatama, et raie viidi lõpuni hiljemalt 31.12.
5. Kannatanule tekitatud varalise kahju tekkimist hinnatakse saldopõhimõtte järgi, mis tähendab, et kahjuga on tegemist siis, kui lõppsaldo ehk kontojääk on negatiivne – varakäsutusele järgnenud väljaminek (deebet) jääb suuremaks kui varakäsutusele järgnenud sissetulek (kreedit). Saldopõhimõttest tulenevalt tuleb järeldada, et hiljemalt 31.12.2015 oli KKK kinnistu raie tulemusel Q OÜ vara hulk suurenenud, mis väljendus selles, et Q OÜ sai 245 tihumeetri kasvava metsa raie tulemusel otsest varalist kasu ja kannatanu varalist kahju, kuivõrd tema kinnistu väärtus vähenes raie tulemusel ning samaväärne vastusooritus jäi saamata. Kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb kelmus lugeda lõpuleviiduks kannatanule kahju tekkimisega (RKKKo asjas nr 1-152

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt viie aasta pärast peale teo toimepanemist, aegus kõnealune YY tegu 31.12.

2. Riigiprokuratuuri 10.06.
3. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš, kes palub määrus tühistada ja kohustada uurimisasutust menetlust jätkama.
4. Kaebaja hinnangul on kriminaalasja lõpetamise määruses õigesti tuvastanud, et YY on

§ 209lg 1 teo toime pannud.

Samas on uurija ekslikult leidnud, et kelmus on

§ 81lg 1 p 2 kohaselt aegunud.

Erinevalt Riigiprokuratuurist leiab kaebaja, et kelmust ei viidud lõpuni metsa raiumisega, kuna sel hetkel ei tekkinud veel kannatanule kahju. Kahju tekkis XX-le sellest, et tema, olles viidud tegelikest asjaoludest eksimusse, ei esitanud õigeaegselt tasunõuet, kuna YY jättis kannatanu lepingu sõlmimisest, metsaraiest ja nõude tekkimisest teavitamata. Tegemist on tegevusetusega toime pandud vältava teoga, mille aegumise tähtaeg hakkab

§ 81lg 4 ls 2 kohaselt kulgema vältava teo lõppemisest.

Kannatanu jääb 10.05.2021. a kaebuses sedastatu juurde ja on jätkuvalt seisukohal, et menetlejate seisukoht kahju tekkimisest, aktiivsest tegutsemisest ja sellega seoses

§ 209lg 1 objektiivse koosseisu täitmisest ei ole õige.

13. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuratuuri määruse põhjendustega kannatanule kahju tekkimise ja menetletava teo lõpuleviimise aja osas. Määruse põhjendused saldopõhimõtte kohaldamisest ei ole antud juhul sellisel viisil kohaldatavad, kuna Riigiprokuratuur ei arvesta, et pärast metsa raiumist ei muutunud veel kannatanu n-ö lõppsaldo ehk kontojääk negatiivseks. Arvestamata on jäetud sellega, et pärast Q OÜ poolt 245 tihumeetri metsa raiet ei kandnud XX veel kahju, vaid tal tekkis Q OÜ suhtes vastavas ulatuses tasunõue. Lepingujärgse tasunõude tekkimine ei ole käsitletav

§ 209

lg 1 mõistes kahjuna, kuna kannatanu oli metsaraieks ja tasu saamiseks edastanud Q OÜ-le sellekohase tahteavalduse. Tasunõude aluseks ei olnud YY pettuslik tegu, vaid kannatanu tahteavaldus – soov müüa metsa ja saada selle eest tasu. Kannatanule tekkis

§ 209mõttes kahju siis, kui YY rikkus informeerimiskohustust (pettuslik tegu).

Selle tulemusena ei saanud XX õigeaegselt teada metsaraiest ega tasunõudest Q OÜ vastu, mistõttu minetas kannatanu võimaluse panna nõue osaühingu suhtes edukalt maksma. Kahju ei seisnenud seega metsa raiumises, vaid metsaraiest tuleneva tasunõude varjamise tulemusel selle nõude maksmapaneku võimaluse minetamises. Menetluses ei ole tuvastatud seda hetke, mil XX-le vastav kahju tekkida võis. Asjas kogutud andmetele tuginevalt tekkisid Q OÜ-l majanduslikud raskused 2017. a. YY astus juhatusest tagasi 2018. a maikuus. Eeltoodust tulenevalt võis XX-le kahju tekkida ca 2018. a või hiljemalt siis, kui kannatanu informeerimata jätmise tõttu tema nõue osaühingu suhtes ca 2018. a lõpus või 2019. 3

§ 209lg 1 mõistes pettuslikuks teoks.

Erinevalt riigiprokuratuurist leiab kaebaja, et YY pani temale etteheidetava teo toime tegevusetusega ja see on olnud vältav tegu, mistõttu ei ole kuritegu praeguseks aegunud. Pettusliku teo toimepanemine ei alanud antud juhul ühegi aktiivse pettusliku teoga, mistõttu ei leidnud aset ka aktiivse teoga kulgema pandud põhjuslikkusesse sekkumata jätmist, vaid kogu pettuslik tegu seisneski selles, et pärast XX-lt tahteavalduse saamist asus YY kujundama kannatanu ettekujutust sellest, et lepingut justkui ei sõlmitud ja metsaraiet justkui ei toimunudki. 15. Lepingu sõlmimisega tekib isikute vahel usaldussuhtest tulenev garandiseisund. Lepingu lisa 1 kohaselt oli ostjal kohustus koostada sortimentide väljaveo kohta mõõtmisakt ja ostjal oli kohustus tasuda lepingus fikseeritud tasu 20 tööpäeva jooksul. Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et kuni lepingu sõlmimiseni oleks YY loonud XX ebaõige ettekujutuse sellest, et viimasega tegelikult ei soovita lepingut sõlmida ja pärast tahteavalduse saamist kannatanut metsaraiest mitte teavitada ning jätta tasu maksmata. Seega kuni XX poolt Q OÜ-le allkirjastatud lepingu edastamist ei olnud toimunud ühtegi pettuslikku tegu (aktiivset ega passiivset). YY-le etteheidetav pettuslik tegu seisnes tegevusetuses, mis algas hetkest, mil pärast XX-lt tahteavalduse saamist ei edastanud ta allkirjastatud lepingut kannatanule, ei teavitanud raietöödega alustamisest ega esitanud nõuetekohast akti, mis oli XX tasunõude aluseks ning sellega minetas kannatanu võimaluse panna oma tasunõue Q OÜ vastu maksma. Metsaraie ei saa olla YY-le etteheidetavaks pettuslikuks teoks, kuna sellega ei loodud XX ees tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Kahtlustatav jäi pärast kannatanu poolset lepingu allkirjastamist viimase suhtes passiivseks, jättes mulje, et lepingut ei sõlmitud, raiet ei toimu ja tasunõuet ei teki, kuigi tegelikkuses metsaraiega alustati. Seega hakkas YY

§ 209

lg-s 1 sätestatud tegu toime panema alates hetkest, mil ta sai XX-lt allkirjastatud lepingu ning otsustas jätta kannatanu lepingu sõlmimisest, metsaraiest ja tasunõudest teavitamata. 16. Kannatanu rõhutab, et antud juhul on YY tegu algusest peale toime pandud tegevusetusega, mistõttu ei saa tugineda Riigikohtu seisukohale, kus algselt on tegemist aktiivse teoga. Riigiprokuratuuri viidatud lahendites nr 3-1-1-72-10 ja 1-15-2666 oli tegemist võltsitud dokumentide esitamisega, millega loodi ebaõige ettekujutus tegelikkusest. Antud juhul ei esinenud YY poolt XX-le allkirjastamiseks edastatud müügilepingus valeandmeid ega ole tuvastatud, et kahtlustatav oleks tegutsenud enne kannatanult allkirjastatud lepingut saades sooviga tekitada viimases ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettuslik tegu algas hetkest, kui süüdlane jäi tegevusetuks, st jättis omapoolse allkirjaga lepingu edastamata, metsaraiest teavitamata ja akti esitamata. XX sattus seega eksimusse hetkest, mil YY jäi tegevusetuks. Kahtlustatav oli Q OÜ juhatuse liige kuni 10.05.2018 ning selle hetkeni oli YY-l aktiivne kohustus teavitada XX metsaraie teostamisest ja kannatanu nõudeõiguse olemasolust. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebaja hinnangul käsitleda YY tegu tegevusetusega toime pandud vältava teona, mille puhul tuleb

§ 81

lg 4 teise lause kohaselt arvestada kuriteo aegumist alates vältava teo lõppemisest. YY suhtes hakkas kuriteo aegumise tähtaeg kulgema mitte hiljem kui 11.05.2018, mil ta ei olnud enam Q OÜ juhatuse liige. YY tegu aegub alles 11.05.2023, mistõttu on Riigiprokuratuuri määrus ilmselgelt põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjaga, leiab, et kaebuse rahuldamiseks, Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks menetlust jätkama ei ole alust. 4

§ 209

lg 1 kohaselt tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus (st petetakse teda) ja tekitatakse sellega kahju. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb kelmus lugeda lõpuleviiduks kannatanule kahju tekkimisega. Kahju all peetakse silmas olukorda, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halvenes. Kuigi nii uurija kui ka Riigiprokuratuuri abiprokurör on asunud oma määrustes seisukohale, et YY pani oma ülalkirjeldatud tegevusega toime kelmuse, mis oli lõpule viidud raie teostamisega hiljemalt 31.12.2015, ei ole menetlejad välja toonud seda, milles seisnes XX-le kahju tekitanud YY pettuslik tegu. Ka kaebaja on väljendanud kaebuses seisukohta, et kahtlustatava poolt XX-le allkirjastamiseks edastatud müügileping ei sisaldanud valeandmeid, ei ole tuvastatud, et YY oleks tegutsenud kannatanule lepingut edastades sooviga tekitada viimases ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning metsaraie iseenesest ei saa olla YY-le etteheidetavaks pettuslikuks teoks. Selles osas nõustub ringkonnakohus kaebajaga.

1. Asjas puudub vaidlus, et XX allkirjastas 11.10.2015 raieõiguse võõrandajana (müüjana) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu H-301015, kuid raieõiguse omandaja (ostja) Q OÜ lepingut ei allkirjastanud ega saatnud lepingut kannatanule tagasi. Nii on XX ülekuulamistel kinnitanud, et tema YY poolt allkirjastatud lepingut ei saanud ning YY on omakorda kahtlustatavana ülekuulamisel märkinud, et ta ei oska vastata küsimusele, miks XX-le ei saadetud Q OÜ poolt allkirjastatud lepingut tagasi, sest põhjust mittesaatmiseks ei olnud. Tõendeid selle kohta, et Q OÜ poolt oleks leping allkirjastatud, kohtule teadaolevalt asjas ei ole. Viidatud raielepingu kohaselt pidid lepingu allkirjastamata nii müüja kui ostja, kuid viimane seda ei teinud, mistõttu ei saa lugeda lepingut sõlmituks.
2. Samas sai YY lepingus sisalduva informatsiooni tõttu teadlikuks, kus ja millisel kinnistul XX-le kuuluv kasvav mets asub ning mis on metsa hinnanguline raiutav maht. Kuna kõnealune leping ei omanud Q OÜ allkirjastamata jätmise tõttu juriidilist jõudu, saab asuda seisukohale, et XX metsa näol oli YY-le ja Q OÜ-le tegemist võõra vallasasjaga, mille äravõtmiseks puudus tal seaduslik alus.
3. Ringkonnakohus ei suuda toimikust, kriminaalasja lõpetamise määruse põhistustest ega ka 10.06.2021 Riigiprokuratuuri määrusest sedastada mingil jälgitaval ega loogilisel moel

§ 209ehk kelmuse tunnuseid.

Neis tekstides ja toimikus üldse puuduvad ringkonnakohtu hinnangul andmed, mis viitaks sellele, et oleks kasutatud pettust konkreetselt vara (metsa) äravõtmise hõlbustamiseks; samuti polnud tegu ka olukorraga, kus kannatanu oleks ise vara reaalselt loovutanud ostu-müügi lepingu sõlmimise tulemusena ja pettuse mõjul.

§ 209

konstruktsioon mõjub kunstlikuna ega leia sisulist tuge Riigiprokuratuuri määruses, lõpetamise määruses ega määruskaebuses. Küll aga on võimalik väita, et YY-le kelmusena omistatud tegu vastab hoopis

§-s 199 sätestatud varguse süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil). 22.

§ 199

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on

§ 4

lg 3 kohaselt tegemist teise astme kuriteoga, mis aegub

§ 81lg 1 p-st 2 tulenevalt viie aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest.

23. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, justkui tuleks olukorras, kus süüdlane ei teavitanud kannatanut viimase suhtes toime pandud õigusvastasest teost ja kannatanu nõudeõiguse olemasolust, käsitleda õigusvastast tegu tegevusetusega toime pandud vältava teona ajani, mil kannatanu informeerimata jätmise tõttu kannatanu süüdlase vastu aegus. Varguse puhul on asja valdus kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on 5

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu pandi toime hiljemalt 31.12.2015, hakkas sellest kuupäevast kulgema ka

§ 81lg 1 p-s 2 sätestatud viie aasta pikkune kuriteo aegumistähtaeg.

Asjas ei ole tuvastatud

§ 81

lg-tes 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ega peatumist mõjutavaid asjaolusid, mistõttu aegus ringkonnakohtu hinnangul väidetavalt toime pandud

§ 199lg-s 1 sätestatud teise astme kuritegu 31.12.2020.

Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tegemist on olukorraga, kus kriminaalasi kuuluks obligatoorselt lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel. KrMS § 208 lg 6 kohaselt võib ringkonnakohtu kohtunik tühistada Riigiprokuratuuri määruse ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust vaid siis, kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse jätkamiseks on alust. Praegusel juhul leiab kohtunik, et KrMS § 199 lg 1 p 2 sellise aluse välistab.

1. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei ilmne põhjendatud kahtlust ühegi sellise kuriteo toimepanemise kohta, mis oleks täna veel aegumata. Seega isegi kui kohus ei nõustu osade prokuratuuri põhjendustega, on ta nõus, et uuritav kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetlus on seaduslikult ja põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetatud. Menetluse jätkamiseks alust pole.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 10.06.
3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 6