← Eesti

2-20-6981/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6981 Kohtuasi XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning suhtluskorra määramiseks YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.12.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (lapse ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas Avaldaja (lapse isa): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Angela Kase Puudutatud isik (laps): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus: Kohila vald (vallavalitsuse kaudu) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata YY poolt 04.03.2021 esitatud tõend (ekirjavahetus).
  2. Pärnu Maakohtu 21.12.2020 määrus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-i 4.1 osas, milles maakohus määras, et lapse ema viib lapse pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 järgi. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.
  4. Rahuldada XX (ema) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 2-20-6981 3.
  5. Lõpetada XX ja YY (isa) (edaspidi koos vanemad) ühine hooldusõigus nende lapse QQ (laps) viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse küsimustes. Anda lapse emale lapse viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse küsimustes ainuhooldusõigus. Muus osas säilib vanematel ühine hooldusõigus. 3.
  6. Jätta rahuldamata lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 3.
  7. Rahuldada lapse ema avaldus lapse ja isa suhtlemise korra määramiseks ja määrata alates käesoleva määruse jõustumisest isale lapsega suhtlemiseks järgmine kord: 3.4.
  8. Isa viibib koos lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse lasteaiast või kodust neljapäeval kell 17.00 ja lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 järgi. 3.4.
  9. Isal on õigus veeta lapsega kaks korda aastas järjest 14 päeva. Isa annab emale teada vähemalt 30 päeva ette, millal ta soovib lapsega 14 päeva järjest veeta. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet, on isal õigus veeta lapsega 14 päeva järjest veebruaris ja juulis. 3.4.
  10. Lapse sünnipäeva on vanematel õigus veeta lapsega. Kummalgi vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud isa või ema poolt või vanemate poolt ühiselt. 3.4.
  11. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva veedab laps isaga. 3.4.
  12. Jõulude ajal veedab laps
  13. ja
  14. detsembri paaritutel aastatel isaga ning
  15. ja
  16. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi. 3.4.
  17. Aastavahetuse (
  18. detsembri ja
  19. jaanuari) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. 3.4.
  20. Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lapsega ka muul ajal kui on määratud käesolevas suhtlemise korras. 3.4.
  21. Kokkulepitud olukordade muutustest teavitavad vanemad teineteist esimesel võimalusel. 3.4.
  22. Ärajäänud isa kohtumine lapsega asendatakse, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 3.4.
  23. Kui laps on koos isaga, helistab ema soovi korral lapsele õhtuti kella 19.00 ajal ning kui laps on koos emaga, helistab isa soovi korral lapsele õhtuti kella 19.00 ajal. Teine vanem ei tohi selleks takistusi teha. 3.4.
  24. Vanematel on keelatud lapse juuresolekul teineteist halvustada ja kritiseerida. 3.4.
  25. Suhtlemiskorras nimetamata lapsega suhtlemist puudutavates küsimuses lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimad huve. 3.4.
  26. Elumuutused, mis kokkulepitud suhtluskorda oluliselt muudavad, arutavad vanemad esmalt omavahel läbi ning vajadusel viivad sisse muudatused ja täiendused. Erimeelsuste tekkimise korral pöörduvad vanemad lastekaitsespetsialisti poole. 3.
  27. Jätta lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu riigi kanda, muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
  28. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  29. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud, millised jätta riigi kanda.
  30. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Lapse esindaja tasu määratakse kindlaks eraldi kohtumäärusega. 2 2-20-6981 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  31. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 13.05.2020 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks QQ (laps) suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elukoha ja haridust puudutavates küsimustes ja YY (lapse isa) ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks järgmiselt: 1) Laps viibib igal teisel nädalavahetusel isaga alates määruse jõustumisest. Ema toob lapse isa elukohta reedel 18.30 ja isa toob lapse tagasi ema elukohta pühapäeval kell 17.00; 2) Isal on õigus veeta lapsega kaks korda aastas järjest 14 päeva. Isa annab emale teada vähemalt 30 päeva ette, millal soovib lapsega 14 päeva järjest veeta. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet, on isal õigus veeta lapsega 14 päeva järjest veebruari ja juuli kuus; 3) Lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega. Kummalgi vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud isa või ema poolt või vanemate poolt ühiselt; 4) Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva veedab laps isaga; 5) Jõulude ajal veedab laps
  32. ja
  33. detsembri paaritutel aastatel isaga ning
  34. ja
  35. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi; 6) Aastavahetuse (
  36. detsembri ja
  37. jaanuari) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga.
  38. Esitatud avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu
  39. aasta detsembris ning vanemad lahutasid abielu 20.02.
  40. Ema kolis
  41. aasta detsembris perekonna juurest üürikorterisse, sest ei talunud abikaasa vaimset vägivalda. Lapse jättis ema esialgu isa juurde elama, kuna ei tahtnud elukoha vahetusega rikkuda lapse turvatunnet. Isa asus 12.01.2020 ilma ema teavitamata koos lapsega elama Kohilasse oma vanemate juurde, arvestamata ema seisukohaga lapse äraviimise osas, ning pani lapse ilma emaga kooskõlastamata X lasteaeda. Isa andis lasteaeda lapse ema kohta ebaõiget ja halvustavat informatsiooni ning takistas ema ja lapse kohtumisi. Vanemad allkirjastasid 18.02.2020 ajutise lapsega suhtlemise korra, kuid laps viibis ema juures selle alusel ainult kahel korral. 25.03.2020 lapsele Kohilasse järele sõites ei õnnestunud emal isaga kontakti saada – maja uksed olid lukustatud ja isa ei vastanud ema ega lastekaitsespetsialisti kõnedele. Hiljem kirjutas isa emale sõnumi, et viimane tuleks lapsele 08.04.2020 järele. Nimetatud päeval aga eksitas isa ema, saates ta last aiamaale otsima, ja lahkus ise samal ajal koos lapsega Kohilast. Ema ootas last üle 2 tunni ja oli sunnitud jälle lahkuma. Hiljem väitis isa, et oli käinud tütrega rabas. Uuesti üritas ema lapsega kohtuda 15.04.2020 ja sõitis selleks koos elukaaslasega Kohilasse. Sellel korral ründas lapse isa ema füüsiliselt, tõugates ema elamu trepist alla. Seejärel ründas isa ka emale appi tulnud ema elukaaslast. Ema kutsus kohale politsei, kes fikseeris sündmuse, kuid keeldus 3 2-20-6981 kriminaalmenetluse alustamisest. Kui ema helistab lapsele, on isa telefon avatud mikrofoniga ja isa viibib alati lapse juures. Laps ei saa emaga avameelselt rääkida.
  42. Laps ja ema on väga lähedased, laps naudib emaga koos veedetud aega. Emaga koos elamine ja lähedase suhte hoidmine on lapsele äärmiselt vajalik, eriti kuna tegemist on tüdrukuga. Ema elukohas on loodud kõik võimalused lapsele elamiseks ja normaalseks arenguks. Emal on töökoht ja elukoht. Menetluse käigus (
  43. aasta augustis) hakkas laps käima emaga veedetud nädalatel lasteaias, kus ema töötab. Arvestades lapse isa ja tema lähikondsete senist tegevust lapse ja ema suhtlemise takistamisel, on ilmne, et sideme säilimine lapse ja ema vahel on lapse huvisid kahjustavalt ohus. Kuna vanemate vahel on ületamatu erimeelsus, kumma vanema juures laps elama peaks ja kus lasteaias käima, siis on põhjendatud hooldusõiguse lõpetamine nendes küsimustes ja emale üleandmine ning lapse ja isa suhtlemise korra määramine.
  44. Isa on kogu kohtumenetluse aja keskendunud lapse ema kritiseerimisele, aga mitte lapse huvidest lähtuvalt ühise hooldusõiguse teostamisel tekkinud probleemide lahendamisele. Vaatamata perelepituses osalemisele ei ole taastunud vanemate vaheline kommunikatsioon. Vanemad ei ole hetkel suutelised ka elementaarsel tasemel suhtlema ja seda eelkõige lapse isa emasse halvustava suhtumise tõttu. Lapse huvides on, et lapsega seotud otsused saaksid õigel ajal vastu võetud ja vanemad arvestaksid tema arvamusega samuti. Lapse huvides on elada vanema juures, kellega on lapsel usalduslikud suhted ja kes suudab aktsepteerida teist vanemat. Lapse isa seda ei tee. Eriti kujukalt ilmestab kirjeldatut isa reaktsioon psühhoterapeudi analüüsile. Vastukaaluks eeldatavale enesekriitikale sisaldab isa täiendav seisukoht massiivset eneseõigustust ja täiesti alusetut kriitikat hoopis analüüsi esitanud psühhoterapeudi aadressil.
  45. Lapse ema ei nõustu isa avaldusega ja palub jätta see rahuldamata. Lapse isa avaldus ja seisukohad
  46. Lapse isa esitas 03.06.2020 avalduse ja 28.08.2020 avalduse täpsustuse, milles palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt määrates lapse elukoha, tervise ja hariduse küsimustes hooldusõigus isale. Isa palub jätta vanemate menetluskulud nende endi kanda.
  47. Isa avalduse kohaselt olid vanemad koos alates
  48. aastast. Mingisugust vaimset või füüsilist vägivalda kooselu ega abielu ajal ei olnud. Laps sündis
  49. aasta oktoobris kaasasündinud mediaalse suulaelõhega, mis korrigeeriti kirurgiliselt 29.07.
  50. Lapse imikuiga oli lapse terviserikke tõttu keeruline nii isale kui emale. Kuigi lapse emapoolne vanaema elas lapsega samas majas, siis tuli emale ja isale appi lapse isapoolne vanaema Kohilast, kes elas ema ja isa juures 1.04 kuni 29.06.2018 ning aitas last hooldada ja võimaldas emale ja isale vajalikku puhkust ja und. Lapsega seotud mured vanemate omavahelisi suhteid ei mõjutanud. Suhted muutusid
  51. aasta suvel, mil ema hakkas koju isa ja lapse juurde jõudma alles hilisõhtul või järgmisel päeval. Ema hakkas suitsetama ja alkoholi tarbima ning tal tekkis kõrvalsuhe. Ema teatas isale, et tal ei ole enam ei isa ega lapse vastu tundeid ning 24.07.2019 otsustasid ema ja isa lahku minna. Siiski sama päeva õhtul pakkus ema, et vanemad võiksid lihtsalt aja maha võtta. Isa nõustus sellega ja palus, et ema otsiks abi. Perearst soovitas emal psühhiaatri poole pöörduda. Ema kinnitas isale, et saab tänu tema ja teiste toetusele hakkama.
  52. aasta sügisel hakkas ema jällegi õhtuti ja mõnikord öösiti kodust ära olema, seejuures ka ajal, mil laps oli haige. 07.11.2019 otsustasid vanemad lahku minna. Emal tekkis uus abieluväline suhe ja ema kolis vanemate ja lapse ühisest kodust ära 11.12.2019, jättes lapse isaga. Pärast ema kodust väljakolimist laps haigestus, kuid ema ei tulnud last vaatama. Pärast kodust väljakolimist tuli ema detsembris last vaatama kokku vaid kuuel korral.
  54. aasta detsembri lõpus otsustasid ema ja isa, et abielu on mõistlik lahutada. Isa küsis emalt, kas isa võib lapsega Kohilasse oma vanemate koju kolida ja emal ei olnud midagi selle vastu. Ema avaldas selgelt, et isa võib lapsega Kohilasse minna. Ema huvi lapse vastu oli üsna 4 2-20-6981 jahe, mis pani lapse klammerduma isa külge. 12.01.2020 kolis isa lapsega Kohilasse. Eelnevalt oli isa suhelnud Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse osakonna töötaja MT-ga, sest isa tahtis olla kindel, et tema plaan lapsega Kohilasse kolida on lapse huvides ja ei kahjusta last. Pärast Kohilasse kolimist tegi isa avalduse lapsele Kohilasse X lasteaeda koha saamiseks ja lapse elukoha registreerimiseks. Lisaks lasteaiakoha saamisele võimaldati lapsel isa avalduse alusel käia ka mänguteraapias. Laps kohanes Kohila kodus ja lasteaias väga hästi.
  55. Isa ei ole takistanud ema ja lapse kohtumist, kuid ema taotleb, et laps temaga elaks. Ema ei suuda lapsele tagada püsivalt stabiilset ja turvalist keskkonda. Isa soov on, et kui ema lapsega kohtub või telefonis suhtleb, et ema ei annaks siis lapsele lubadusi, mida ema täita ei kavatse, kuna see traumeerib last. Ema ignoreerib vajadust kaasata erapooletut asjatundlikku abi, seda nii lastekaitse, perelepitaja kui ka lapse mänguteraapia osas. Tänu isale sõlmiti 18.02.2020 Kohila lastekaitsetöötaja ja sotsiaaltööspetsialistiga kokkulepe lapsega suhtlemiseks kaheks kuuks. Ema pidi kokkuleppe järgi perelepituse teenuse osutaja otsima, kuid ta ei teinud seda. Kui riigis kehtestati eriolukord, siis isa püüdis ema veenda, et ta lapsele järgi ei tuleks, sest laps ja isa on koroona riskigrupis, kuid ema ei kuulanud. Isa keeldus last emale andmast ja kinnitas, et peale riikliku eriolukorra lõppu saab ema lapsega pikemalt aega veeta. Üllatuslikult sisenes ema koos oma uue elukaaslasega 15.04.2020 õhtul lapse Kohila koju ning nõudis last. Selle tulemusena tekkis isa ja ema elukaaslase vahel füüsiline konflikt, isa kutsus välja politsei ja politsei fikseeris olukorra. On kurb, et laps nägi konflikti pealt ja väljendas oma tundeid hüsteerilise nutuga. Isa ei tarvitanud ema kallal füüsilist vägivalda. Ema käitumine oli manipuleeriv. Ema viskas ise ennast ilma igasuguse isa poolse vägivallata hetkeks pikali.
  56. Isa palus jätta ema avalduse rahuldamata. Ema avalduses toodud asjaolud on tegelikku olukorda moonutavad. Isa ei ole olnud vaimselt vägivaldne. Isa soovis abielu päästa ja tagada lapsele terviklik perekond. Eriolukorra ajal lapse ja ema kohtumiste takistamine ei olnud isa poolt ettekavatsetud ja pahatahtlik. Isale oli läbi ema endiste töökaaslaste teada, et ema ei pea kinni kehtestatud piirangutest. Last jõuga ära viia üritades tekitas ema lapsele hingelise trauma. Isa ei nõustu, et emal on stabiilne töökoht ja elukoht. Ema on viimase aasta jooksul kolm korda elukohta vahetanud (kodu, üürikorter ja elukaaslase korter). Ema on korduvalt ka töökohta vahetanud ja vahepeal oli töötu. Ka praegu töötab ema lasteaias asenduskohal.
  57. Isa suudab tagada lapsele püsivalt stabiilsuse ja turvatunde. Ema käitumine näitab selgelt ükskõiksust lapse suhtes. Ema on möönnud, et tal puuduvad lapse vastu tunded ja isaga on lapsel turvalisem. Ema peab ise esmalt saavutama vaimse ja materiaalse stabiilsuse. Isal on püsiv töökoht juba 01.10.2012 ja ta on oma alal hinnatud ning tänu sellele on isal võimalik väga paindlik töögraafik koostada. Laps on harjunud Kohilas ja tal on isapoolse vanaemaga väga turvaline. Kohila kodu on eramaja rohelise aiaga. Seal on lapsel ka lemmikloomad: kass ja koer. Laps on Kohilas lasteaiaga kohanenud ja see asub naaberkrundil. Ema elab uue elukaaslasega väikeses kahetoalises korteris. Viimase aasta jooksul (alates
  58. aasta suvest) on isa roll lapse kasvatamisel suurem olnud kui emal. Ema roll lapse eest hoolitsemisel on olnud heitlik ja ettearvamatu. Lapse tervis vajab kaasasündinud terviserikke tõttu kõrgendatud tähelepanu. Ema käitumine on näidanud, et tema arusaam sellest ei ole lapse huvidega kooskõlas.
  59. Kohila Vallavalitsuse seisukohad ei ole asjatundlikud ja ei vasta tõele. Arusaamatu on, kuidas psühhoterapeut sai
  60. aasta kevadel nii väheste kohtumiste põhjal sellised laiaulatuslikud ja tõde moonutavad järeldused teha. Mänguterapeut EL arvamusest nähtub, et laps suhtub mõlemasse vanemasse ühtemoodi. Asjakohane ei ole Kohila Vallavalitsuse seisukoht, et isa on pärast eriolukorra lõppu takistanud emal ja lapsel kohtuda. 26.05.2020 avaldas ema, et isa võiks lapsega Kohilasse sõita. Alates
  61. aasta juunist on laps veetnud ühe nädala emaga, teise isaga. Ema hinnang, et isa õõnestab tema vanemlikku rolli, on selgelt pahatahtlik. Hoopis ema manipuleerib lapsega, tekitades tahtlikult olukordi, et lapsel tekiks isaga negatiivne tunne (nt lubab lapsega vahetult enne lapse isale üleandmist mänguväljakule 5 2-20-6981 minna). Meelevaldne on väide, et isa sisendab lapsele, et ema pea on haige. Isal on tekkinud kahtlus, et lapse jutt on tingitud ema alkoholi tarvitamisest.
  62. Vanemate perelepitus oli kahjuks tulemusetu. Ema ei püüdnudki mingisugustele kokkulepetele jõuda, vaid oli oma muutumatul seisukohal, et laps peab temaga elama, kuna ta on lapse sünnitanud.
  63. Lisaks sai isa ootamatult 04.12.2020 teada, et ema on lapse senisest lasteaiast Z 01.08.2020 seisuga ära võtnud ja pannud ta Kohtla-Järve W lasteaeda. Selline ema käitumine näitab taas, et ema jaoks ei ole oluline lapsele stabiilse keskkonna säilitamine. Ema manipuleerivat käitumist lapse suhtes kinnitab ka see, et lapse sõnavarasse on tekkinud isa sugulaste ja ema õe perekonnaga suhtlemise ja koosviibimisega seoses väljendid: „emme ei luba“ ja „emme ütles nii“. Lisaks kahjustab ema aktiivselt isa emotsionaalselt, tehes politseile avaldusi väitega, et isa kriibib ema autot.
  64. Psühhoterapeudi seisukoht on erapoolik ja ühekülgne. Psühhoterapeut, ilmselt tulenevalt oma spetsialiseerumisest naistevastasele vägivallale ja tegutsemisest naiste kriisikeskustes, on varjamatult asunud eelistama ema positsiooni ning võtnud isa suhtes süüdistava ja halvustava hoiaku. Isa hinnangul loob see isa ja lapse suhtest vale, ebaõiglase ja eksitava pildi. Terapeut oli isa suhtes vaenulik, tema küsimused olid provotseerivad ja suunavad. Kuna terapeut oli emaga kohtunud juba
  65. aasta kevadel, siis oli tal tekkinud isa suhtes eelarvamus ning kahe kohtumise eesmärk oli läbi teravate ja suunatud küsimuste otsida oma eelarvamusele meeleheitlikult kinnitust. Eriti meelevaldne on psühhoterapeudi järeldus, et isa kasutab ema suhtes vaimse vägivalla taktikat. Psühhoterapeut on ebaprofessionaalselt sekkunud isa privaatsfääri kuuluvatesse küsimustesse ilma vastavasisulist korraldust saamata. Lapse isa õe ja ema õe kirjalikud ütlused kinnitavad, et lapsel on isaga hea ja turvaline. Lapse esindaja seisukoht
  66. Lapse esindaja toetab ema avalduse rahuldamist, st anda emale elu- ja viibimiskoha määramise õigus, piirates seda vanemate ja lapse elukohariigiga, s.o Eesti Vabariigiga. Isa käitumises on ilmnenud vaimse vägivalla taktikaid ja see ei ole lapse huvidega kooskõlas. Isale tuleks võimaldada hea vanemluse programmis osalemist, et ta saaks kasvatada endas teadlikkust sellest, kuidas olla oma lapsele toetavaks, mitte kahjustavaks vanemaks. Laps vajab oma elus mõlemat lapsevanemat, kuid kuna distantsid on niivõrd suured on seda keeruline tagada. Lapse huvides on see, et suhtlus lahuselava vanemaga oleks regulaarne, nt võiks laps viibida isa juures üle nädala neljapäevast pühapäevani.
  67. Mõlemad vanemad on esindajale möönnud, et kahe kodu vahet käimine ja kahes lasteaias käimine on lapsele liigselt kurnav. Mõlemad vanemad näeksid lapse peamist elukohta enda elukohas. Kui emal ei ole isa suhtes olulisi pretensioone, siis isa on ema suhtes süüdistav. Isa hinnangul ema hülgas lapse, kui vanemate kooselu lõppes ja ema lahkus isa ja lapse kodust. Lisaks on isa arvamusel, et ema on ebastabiilne ja lapsele stabiilset elukorraldust tagada ei suuda. Kohila Vallavalitsus on kinnitanud, et ema ebastabiilsust ei ole nad senises suhtlemises täheldanud. Küll on ka lastekaitsele jäänud mulje, et isa kipub ema asjatult süüdistama ja on ka 3-aastasele lapsele ema kohta sobimatut infot andnud (ema on haige jne). Isa takistas lapse ja ema suhtlust ja lapse ning ema kohtumiste korraldamine oli
  68. aasta kevadel väga keeruline. Perelepituses on vanemad käinud, kuid kokkuleppele ei jõutud. Seega tuleb lahendada vaidlus kohtul.
  69. Mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe, mõlemal vanemal on olemas lapsele sobiv kodu ja mõlemal vanemal on stabiilne töö. Perekonnaseaduse järgi on lapsega koos elav vanem kohustatud võimaldama teisel lahuselaval vanemal lapsega suhelda ja hoiduma teise vanema halvustamisest. Isa ei ole varasemalt soosinud ema ja lapse suhtlust. Kohus peab kindlasti silmas pidama, et kui lapse viibimiskoha otsustusõigus antakse isale, siis ei ole välistatud sama 6 2-20-6981 tegevuse jätkumine. Kuna lapsel on lähedane side mõlema vanemaga, siis on lapse huvides tagada lahuselava vanemaga piisav suhtlus kohtu määratava suhtluskorra alusel. Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu) seisukoht
  70. Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu) seisukoha järgselt oleks mõistlik vanematel määrata kindlaks lapsega suhtlemiskord kohtumenetluse ajaks ja vanematel saavutada kompromiss hooldusõiguse osas. Eestkosteasutus palub kohtul määrata vanematele perenõustamine, mille käigus võiks selguda parim suhtlemiskord lapsega. Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) seisukoht
  71. Kohila valla (vallavalitsuse kaudu) seisukoha järgi on lapse parimaid huve silmas pidades oluline leida vanemate vahel kompromiss lapse elukoha küsimustes, haridusküsimustes ning seejärel sätestada lapse ja tema vanemate vaheline suhtluskord. Eestkosteasutus palub, et kohus suunaks vanemad enne suhtluskorra sätestamist perelepitusse. Kokkuvõtlikult leiab vallavalitsus, et esimesel võimalusel tuleks sätestada püsiv kohtumäärus, mis lähtub lapse igakülgsest heaolust ja vajadustest.
  72. 18.02.2020 sõlmiti vallavalitsuse abiga vanemate ja lapse kohtuväline suhtluskord. 23.03.2020 pöördus lapse isa e-kirja teel lastekaitsespetsialisti poole soovides nõu, kuidas toimida Covid-19 leviku ja suhtluskorra kokkulepete täitmise osas. Vanematele selgitati, et kõigi eelduste kohaselt lähtuvad vanemad oma lapse parimatest huvidest ja kui vanemad tagavad eriolukorrast tingitud ohutusreeglite täitmise, tagades sellega nende ühise lapse turvalisuse ja heaolu, võiksid lapse ja ema kohtumised jätkuda. Lapse ema teatas 25.03.2020, et soovib lapsega koos olla, kuid emale seda ei võimaldatud. Ema selgitas, et lapse külastuse perioodiks võttis ta töölt vabad päevad. Ema kinnitas, et on valmis rakendama kõiki eriolukorra meetmeid ja on korraldanud vastavad ettevalmistused. 25.03.2020 helistas valda ka lapse isa ema VV, kes teatas, et tema keeldub last emale üle andmast. VV tõi eraldi välja lapse ema vaimse tervise probleemid. VV-le selgitati, et lapse suhtlust tema emaga ei saa ega tohi keelata ning lapsel on õigus kohtuda emaga Covid-19 leviku ajal, kui tagatud on kõik vajalikud ohutusmeetmed. Lapse ja ema kohtumisi ei võimaldatud kuni 23.05.2020, mille järgselt sai laps emaga lühiajaliselt koos aega veeta ajavahemikus
  73. maist
  74. maini
  75. Eriolukorra vältel jõudsid vanemad kokkuleppele, et olukorra leevenedes saab laps emaga pikemalt koos aega veeta.
  76. 28.05.2020 kohtus lastekaitsespetsialist koos psühhoterapeut KT-ga lapsega Kohila X lasteaias lapse arvamuse välja selgitamiseks läbi mänguliste elementide. Läbi eri mängude ja joonistuste ilmnes korduvalt lapse igatsus ema järele. Lapse esimeseks eelistuseks oli ema ja suur soov olla koos temaga tuli selgelt esile. Mängudes oli esindatud ka isa roll, kuid laps valis esmajärjekorras eri mänguliste situatsioonide puhul ema tähelepanu, läheduse ja toetuse ning isa paigutas ta endast veidi kaugemale passiivsemasse rolli. Peitusemängus puges laps ’’isa kuju’’ eest mingil põhjusel sügavale oavanni peitu. Samas oli ilmselge, et laps hoolib väga mõlemast vanemast ning on põhjustatud elukorraldusest tingituna segaduses. Kõige selgemalt ilmnes lapse arvamus oma elukoha osas joonistustelt, milles paluti el joonistada kaks maja, ema maja roosa värviga ja isa maja sinise värviga. Laps paigutas end elama ema juurde. Isa majja paigutas ta isa kõrvale suurt kasvu sõbra, et isa jaoks oleks keegi olemas. Lapsel võib olla jäänud mulje, et tema isa on ilma temata üksik ja kurb ning laps püüab omal moel isa eest hoolitseda.
  77. 02.06.2020 kohtusid lastekaitsespetsialist ja psühhoterapeut lapse emaga. Kohtumisel oli kaasas ka laps. Kohtumise eesmärgiks oli hinnata lapse ja tema ema omavahelist suhet. Vestluse tulemusel ilmnes, et lapse ja ema vahel esineb turvaline kiindumussuhe. Laps suhtles emaga vabalt, hoidis tema lähedusse, ent samas tundis end nii turvaliselt, et oli valmis tegelema rahulikult oma mängudega kuniks emaga vesteldi. Vestluse ajal voolis laps emast pilte ja 7 2-20-6981 pakkus emale voolitud toitu süüa, millele ema vastas tähelepanu ja huviga. Laps oli emaga viisakas ja sõbralik. Ema ja tütre vahel oli selgelt hooliv ja hoidev soe suhe ning suhtlus. Emaga vesteldes ilmnes, et ta on lapse isa vanemliku rolli osas toetav ning soosiv, saades aru, et lapsele on olulised mõlemad vanemad. Ema teeb murelikuks, et isa samavõrra tema vanemlikku rolli ei toeta, vaid seda hoopiski õõnestab, mis ilmneb peaasjalikult lapse üleandmiste saboteerimises ja piirangute seadmises. Psühhoterapeudi hinnangul on lapse isa käitumises viiteid lapse emast võõrandamise taktikatele, mis on lapse psüühika ja arengu seisukohalt väga ohtlik tegevus. Selle ilminguks on näiteks lapse arvamus, et ema on haige. Laps ei suutnud täpsustada, miks ta nii arvab ja mida ta sellega silmas peab. Lapse sõnul oli tema emal hommikul ’’pea haige’’ (osutas sõrmega pea suunas), kuigi see ei olnud tõsi. Käesolevat arvamust lapsesse kultiveerides (või on laps seda kõrvalt vestlustest kuulnud ja teadmise kinnistanud) langeb aja jooksul lapse õlgadele raske murekoorem ning ühtlasi võib käesolev õõnestada sel moel ema autoriteeti lapse silmis, mis pikas plaanis võib viia selleni, et laps hakkab ema põlgama. Kohtumisel lapse emaga ei tekkinud psühhoterapeudil kordagi tunnet, et isa poolt edastatud informatsioonil oleks mingitki alust. Tegu oli tasakaaluka, viisaka ja hooliva emaga, kes püüab lahkumineku järgselt uut elukorraldust toimima saada.
  78. Mõlemad vanemad töötavad, omades stabiilset sissetulekut. Samuti on mõlema vanema elukohas tagatud lapsele kõik täisväärtuslikuks kasvamiseks vajaminev. Mõlema vanema elukoha piirkonnas on tagatud lapsele lasteaiakoht.
  79. Kohtumäärusega menetluse ajaks kehtestatud suhtluskord on toiminud, kuid arusaamatusi on esinenud lapse lasteaiaga seoses. On näha, et lapse heaolu on häiritud nii mitmes keskkonnas viibimise järgselt nagu praegune suhtluskord seda sätestab. Antut on varasemalt kinnitanud ka mõlemad vanemad. See ei viita halvale vanemlusele, vaid asjaolule, et lapsel on 2 kodu ning 2 lasteaeda, millest lähtuvalt puudub lapsel püsiv kasvukeskkond. Nii mitu eri keskkonda ning keerulised vanemate vahelised suhted ei ole kooskõlas lapse parimate huvidega. Kui lapse esmataseme vajadused on rahuldamata, siis on lapsel keeruline jõuda ja püsida oma eakohasel arengutasemel. Kohe kui laps harjub ühe vanema juures on aeg juba lahkuda teise vanema juurde ja teise lasteaeda. Laps vajab stabiilset ja toetavat keskkonda. Praeguses olukorras oleks mõistlik kohtul sätestada lapsele üks kindel kodu ja lasteaed. Laps vajab oma elus mõlemat vanemat, kuid kuna distantsid on niivõrd suured, jääb tahes-tahtmata üks vanematest ebasoodsasse olukorda. Üksteise alusetu laimamine ja lõputute süüdistuste esitamine raskendab niigi keerulist olukorda lapse jaoks veel enam. Maakohtu määrus ja põhjendused
  80. Pärnu Maakohtu 21.12.2020 määrusega rahuldati lapse ema avaldus ja lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse küsimustes, anti lapse emale lapse viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse küsimustes ainuhooldusõigus. Muus osas on säilib vanematel ühine hooldusõigus. Maakohus jättis lapse isa avalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse lapse ja isa suhtlemise korra määramiseks ja määras alates määruse jõustumisest isa ja lapse suhtlemiseks järgmise korra: 1) Isa viibib koos lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse lasteaiast või kodust neljapäeval kell 17.00 ja lapse ema viib lapse pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00; 2) Isal on õigus veeta lapsega kaks korda aastas järjest 14 päeva. Isa annab emale teada vähemalt 30 päeva ette, millal ta soovib lapsega 14 päeva järjest veeta. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet, on isal õigus veeta lapsega 14 päeva järjest veebruaris ja juulis; 3) Lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta aega koos lapsega. Kummalgi vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud isa või ema poolt või vanemate poolt ühiselt; 4) Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva veedab laps isaga; 8 2-20-6981 5) Jõulude ajal veedab laps
  81. ja
  82. detsembri paaritutel aastatel isaga ning
  83. ja
  84. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi; 6) Aastavahetuse (
  85. detsembri ja
  86. jaanuari) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga; 7) Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lapsega ka muul ajal kui on määratud käesolevas suhtlemise korras; 8) Kokkulepitud olukordade muutustest teavitavad vanemad üksteist esimesel võimalusel; 9) Ärajäänud isa kohtumine lapsega asendatakse, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; 10) Kui laps on koos isaga, helistab ema soovi korral lapsele õhtuti kella 19.00 ajal ning kui laps on koos emaga, helistab isa soovi korral lapsele õhtuti kella 19.00 ajal. Teine vanem ei tohi selleks takistusi teha; 11) Vanematel on keelatud lapse juuresolekul teineteist halvustada ja kritiseerida; 12) Suhtlemiskorras nimetamata lapsega suhtlemist puudutavates küsimuses lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimad huve; 13) Elumuutused, mis kokkulepitud suhtluskorda oluliselt muudavad arutavad vanemad esmalt omavahel läbi ning vajadusel viivad sisse muudatused ja täiendused. Erimeelsuste tekkimise korral pöörduvad vanemad lastekaitsespetsialisti poole. Maakohus jättis lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu riigi kanda, ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  87. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2, perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 118 lg-le 1, § 116 lg-le 2, § 124 lg-le 1, § 137 lg-tele 1 ja
  89. Kuigi mõlemad vanemad hoolivad oma lapsest väga, valitsevad nende suhetes kohtu hinnangul sellised ületamatud vastuolud, mis takistavad neil oma last kasvatada nii, et see vastaks lapse huvidele. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes on põhjendatud ja lapse huvides lapse viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse küsimustes, kuivõrd asja materjalid ei anna alust kahelda vanemate suutmatuses selles osas ühist hooldusõigust teostada. Vanemad on mitmel korral üritanud käia perelepitaja juures, kuid perelepitus luhtus. Vanemad on sõlminud lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltöötaja juures 18.02.2020 ajutise vabatahtliku lapsega suhtlemise korra, kuid kokkulepped ei toiminud. Vanematel on teineteise suunas etteheited ja on selge, et vanematevaheline konflikt on ulatuslik. Eelduslikult ei suuda nad tulevikus ühist hooldusõigust viidatud osas teostada.
  90. Lapse huvides ei ole see, kui vanemad ei suuda lapse viibimiskohas ja elukohas ega sellest tulenevalt ka lasteaia valikus kokku leppida, samuti kui üks vanem teeb teisele järjepidevalt kõikvõimalikke etteheiteid lapse kasvatamise osas. Praegusel juhul on lapsel kaks kodu ning kaks lasteaeda, mis tähendab, et äsja 4-aastaseks saanud lapsel puudub püsiv kasvukeskkond. Nii mitu eri keskkonda, väga pikk vahemaa (2,5 tundi autosõitu) vanemate elukohtade vahel ning väga keerulised vanemate vahelised suhted ei ole kooskõlas lapse parimate huvidega. Kui lapse esmataseme vajadused on rahuldamata, siis on lapsel keeruline jõuda ning püsida ka oma eakohasel arengutasemel. Kohe, kui laps harjub ühe vanema juures, on aeg juba lahkuda teise vanema juurde ja teise lasteaeda. Ka mõlemad vanemad tunnistavad, et selline vahelduv suhtluskord ei toimi hästi. Vahelduva elukoha aluseks on koostöö ja mõlema vanema hea tahe panustada igakülgselt lapse kasvatamisse. Selline olukord puudub.
  91. Samas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vanematel on ületamatud erimeelsused lapse tervist puudutavates küsimustes. Kuigi isa on toonud välja mitmeid arvamusi, et ema ei saa aru lapse kaasasündinud terviserikke tõsidusest ja ema käis põhjendamatult haige lapsega kodunt väljas, siis kohtu arvates ei ole sellisteks kahtlusteks alust. Ema selgitas, et konsulteeris arstiga lapsega väljamineku osas. Emal isale lapse tervise küsimustes suuri etteheiteid ei ole (ema on küll märkinud liigset magusa söömist). Kuna tervise küsimustes sedavõrd suured lahkhelid puuduvad, et vanemad ei saaks lapse huvides vajalikke 9 2-20-6981 otsuseid ühiselt teha, siis ei ole tervist puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine hetkel põhjendatud.
  92. Kohtu hinnangul ei erine vanemate majanduslik valmisolek (elustandard) suurel määral, samuti on sarnasel tasemel lapse elamistingimused mõlema vanema juures. Ema ja tema elukaaslase praegune korter oli küll väiksem elamispind kui isa vanemate maja, kuid mõlemas elukohas on lapse jaoks omad eelised ja puudused ning mõlemas elukohas elavad peale lapse ja tema vanema teised inimesed. Lapsest hoolimist ja temas turvatunde tekitamist ei saa mõõta elamispinna suurusega või aia olemasoluga. Laps tundis ennast silmnähtavalt hästi ema uue elukaaslase ja tema tütrega ning samuti oli laps elav ja rõõmus isa ja vanaema juures. Mõlema vanema elukohas on lastekaitsetöötajate hinnangul kõik lapse eluks vajalik olemas. Vaadeldes vanemate senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, leiab kohus, et ajalisel skaalal hinnates on lapse isa küll 2019 suvest kuni 2020 suveni, kui hakkas kehtima nädal ja nädal suhtluskord, kauem väidetavalt lapse eest hoolitsenud, kuid sel kevadel oli see suuresti tingitud sellest, et isa ise tegi otsuse Kohilasse kolida lapsega ja isa ise otsustas, et ema ei tohi eriolukorra ajal lapsega kohtuda. Eelmise sügise osas on lapse ema selgitanud, et ta käis tööl ja koolis korraga ning ilmselt oligi isal sel poolaastal suurem koormus. Kohtul puudub teave, kumb vanem veetis lapsega kodus rohkem aega 2016 oktoobrist kuni 2019 suveni, kuid ilmselt viibis laps ka palju aega koos oma emaga, muidu ei oleks tal emaga pärast 2020 kevadist pikka lahusolekut nii kiiresti emotsionaalne side taastunud. Eeltoodud kriteeriumite (hingeline seotus lapsega, majanduslik valmisolek last kasvatada, senine pühendumine ajaliselt lapse eest hoolitsemisele, lapse tulevased elamistingimused) põhjal puudub alus kummagi vanema otseseks eelistamiseks ühise hooldusõiguse üleandmisel.
  93. Samas hinnates kummagi vanema vaimset valmisolekut last kasvatada leiab kohus, et ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse küsimustes tuleb anda lapse emale ja seda järgmistel põhjendustel.
  94. Asja materjalide põhjal puudub kohtul kahtlus, et ema saab lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Seda kinnitavad Kohila lastekaitsespetsialisti seisukoht, lapse esindaja arvamus ja psühhoterapeudi esitatud kokkuvõte, mille kohaselt on ema ja lapse vahel turvaline kiindumussuhe. Lapse isa vastupidine hinnang ei ole tõendamist leidnud. Kohtule jääb arusaamatuks lapse isa väide kõikide tõendite, mis tema tehtud järeldusi ema suhtes ei arvesta, erapoolikuse kohta. Seejuures on peaaegu kõik isa hinnangud (lastekaitsespetsialisti, lapse ema, psühhoterapeudi kohta) asja materjalide hulgas negatiivsed ja süüdistavad. Asjaolu, et tõendis esitatu ja mh lastekaitsespetsialisti poolt soovitatu isale ei meeldi, ei tähenda, et lastekaitsespetsialisti seisukohad oleksid asjatundmatud või psühhoterapeut oleks eelarvamusega isa suhtes. Mõlemad spetsialistid on menetluses erapooletud lapse huvide eest seisvad oma ala eksperdid. Kohus samuti erapooletu kolmanda isikuna ei näe lastekaitsespetsialisti ja psühhoterapeudi arvamustega tutvumise järel, et kumbki eelistaks meelevaldselt ja põhjendamatult lapse ema ning üritaks seeläbi isa halvustada. Lapse isa seisukohad ema hoolimatusele lapse kasvatamisel kohtu arvates ema kohta esitatud positiivset hinnangut lastekaitsespetsialisti ja psühhoterapeudi poolt ümber ei lükka.
  95. Kohtu hinnangul ei ole lapse isa lapse huvidest lähtuvalt usutavalt põhjendanud, miks ta ühepoolselt otsustas riikliku eriolukorra ajal, et laps peab olema 15.03 kuni 23.05.2020 temaga. Kui vanem ei luba lapsel põhjendamatult teise vanemaga kohtuda, siis kuritarvitab ta oma vanema õigusi ning käitub lapse huvide vastaselt ja karistab sellega last. Kohus märgib, et isegi kui vanemate omavaheline kooselu lõpeb ja reeglina lõpebki see erimeelsuste tõttu, siis ei ole ühise hooldusõiguse omamisel üks vanem õigustatud ilma teise vanema nõusolekuta last tema harjumuspärasest kodust ära kuhugi teise Eesti piirkonda kolima. Kõik asjas käsitletavad ja käsitlemata isa väited selle kohta, miks ja kuidas nende abielu lõppes, ei oma tulevikku suunatud lapse hooldusõigusevaidluse puhul määravat tähendust 10 2-20-6981
  96. Asjas on kindlasti olulise tähtsusega (kuid mitte ainumääravaks) tõendiks psühhoterapeudi arvamus (tl 167-169), kes uuris lapsega toimunud neljal sügisesel kohtumisel (sh arvestas võrdlusena 2020 mai ja juuni kahte kohtumist) seda, milline on lapse suhe kummagi vanemaga, kuidas suhtuvad vanemad üksteise vanemlikku rolli ja kuidas mõjutab praegune olukord last. Kohus ei nõustu isa paljasõnalise ja põhjendamatu väitega justkui oleks psühhoterapeudi hinnang kallutatud ja lapse ema soosiv, kuna terapeut on spetsialiseerunud naistevastasele vägivallale ja tegutseb naiste kriisikeskustes. Samuti ei saa nõustuda isa arvamusega, et psühhoterapeut oleks pidanud oma töös samu tehnikaid kasutama (viima seansid samamoodi läbi) kui mänguterapeut EL. Viimane on selgitanud oma kirjelduses, et mänguteraapias ei interpreteeri terapeut lapse mängu ning ei anna hinnanguid (vastupidiselt psühhoterapeudile). See, et isa ei nõustu psühhoterapeudi hinnangutega, ei tähenda, et terapeudi arvamus ei arvesta lapse huvidega. Seega hindab kohus psühhoterapeudi arvamust kogumis teiste tõenditega.
  97. Tõendis on põhjalikult ja detailselt kirjeldatud psühhoterapeudi mõttekäik ja nende alusel toodud järeldused, millest järgnevalt on nimetatud vaid olulisemad. Psühhoterapeudi sõnul ilmnes ema ja lapse vahel terapeudile turvaline kiindumussuhe ning isa ja lapse vahel vältiv kiindumussuhe. Lapsel on emaga turvaline, ta saab kontakti, kui ta seda soovib, laps julgeb ema poole pöörduda. Lapsel tekib loomulik igatsus vanema järele, kellega tal on turvaline. Laps suhtles isaga oluliselt vähem kui emaga. Vältiva kiindumussuhte korral jätab vanem lapse vajadustele (nii füüsilistele kui emotsionaalsetele) reageerimata või on nende suhtes tõrjuv ja pime. Suureneb risk erinevate psüühilise ja käitumuslike probleemide kujunemiseks. On oluline, et mõlemad vanemad tunnustaksid ja toetaksid teise poole vanemliku rolli täitmist ka olukorras, kui nende omavaheline suhe on lõppenud. Lapse ema nimetab lapse isa heaks isaks ega sea kahtluse alla tema vanemliku rolli olulisust. Lapse isa väljendused ema vanemluse aadressil olid aga kriitilised ning korduvalt viitas isa sellele, nagu oleks ema ebastabiilne ja ohtlik. Lapse kuuldes ütles isa korduvalt, et ema ei hoolinud lapsest. Isa käitumises ja jutus ilmnes soov domineerida ning ema ja lapse vahelist suhtlust dikteerida. Isa on seadnud piiranguid ema vanemluse teostamisele ning lapse õigusele vabale suhtluse oma emaga. Näiteks kevadise karantiini ajal piiras isa lapse ja ema kohtumisi ning dikteeris, mis kell saab teha videokõne.
  98. Terapeudile ei tekkinud kordagi kahtlust, et lapse ema oleks ebaadekvaatne inimene. Sama võib kinnitada kohus emaga tema kodus toimunud vestluse pinnalt ning on kinnitanud ka eestkosteasutus lapse esindajale. Kui emal oli eelmine aasta raske aeg, ei tähenda see, et tal lapsega soe ja turvaline suhe ei saaks olla ning ei ta ei suudaks lapsele stabiilsust ja turvatunnet pakkuda. Isa õõnestab teadlikult valetades ja tegelikkust moonutades ema vanemlikku autoriteeti lapse kuuldes.
  99. Kohus märgib, et vestlus lapse isaga seisnes peamiselt lapse ema kritiseerimises või tema tegevuse negatiivses võtmes kommenteerimises. Emal isa suhtes etteheited peaaegu puudusid, v.a see, et isa omavoliliselt kolis Kohilasse ning takistas kevadel ema ja lapse kohtumisi üle kahe kuu. Asja materjalidest nähtub kohtule, et isa takistas ema ja lapse kohtumist ka emadepäeval (tl 17-18) ja 25.06.2020 istungi järgselt, kui ema soovis hetkeks lapsega pika sõidu järel kohtuda. Kuigi 25.06.2020 istungipäeval oli lapse kord olla isa juures ning võib ka spekuleerida, et emaga hetkeks kohtumine võib last traumeerida, siis ilmestab isa keeldumine ühe näitena tema suhtumist teise vanema ja lapse suhte toetamisse. Selliste eelviidatud vestluste järel vanematega tuli nii psühhoterapeudil kui kohtunikul paratamatult küsida lapse emalt selgitusi, kuidas tema antud süüdistusi kommenteerib, et mõista, kas nendel võib tõepõhi all olla.
  100. Lapse ema suudab pakkuda oma lapsele praegusel hetkel toetavamat keskkonda igapäevaks eluks ning tal on parem vaimne valmisolek last kasvatada. Eelkõige põhjusel, et lapse huvides on elada vanema juures, kellega on lapsel usalduslikud suhted ja kes suudab aktsepteerida teist vanemat ning toetab lapse suhet teise vanemaga. 11 2-20-6981
  101. Kokkuvõttes on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimis- ja elukoha määramisel ja haridusküsimustes põhjendatud ning põhjendatud on selles osas anda ainuhooldusõigus lapse emale. Muus osas jääb vanematele ühine hooldusõigus.
  102. Maakohus viitas PKS § 143 lg-tele 1 ja lg
  103. Kuivõrd lapse viibimis- ja elukoha ning hariduse küsimuses rahuldas kohus ema avalduse ja andis ainuhooldusõiguse lapse emale, määrab kohus lapsele tema isaga suhtlemise korra alates määruse jõustumisest, arvestades vanemate omavahelisi suhteid, lapse ema avalduses toodut ning lapse esindaja ja lastekaitse soovitusi. Isa ei ole ema poolt nimetatud suhtluskorra osas oma ettepanekuid esitanud. Kohus proovib arvestada võimaluste piires esitatud ettepanekutega, mh nõustudes lapse esindaja hinnanguga selles osas, et isal võiks olla võimalus lapsega koos olla üle nädala neljapäevast pühapäevani. Määruskaebus
  104. Lapse isa esitas 05.01.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega rahuldada lapse isa avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemiskord selliselt, et laps elab nädal isa ja nädal ema juures, ning jätta lapse ema avaldus rahuldamata. Lapse isa palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  105. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus on jõudnud järeldusele, et senisel pühendumisel lapse eest hoolitsemisele puudub alus kummagi vanema eelistamiseks. Isa käitumine on lapse huve selgelt arvestavam. Kohus on ebaõigesti hinnanud ema ja isa senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Kohus tugineb oletusele ja seab ema läbi selle hüpoteetilise oletuse soodsamasse olukorda. Kohus seab isa senise panuse lapse eest hoolitsemisele negatiivsesse valgusesse põhjendusega, et isa on justkui ise tekitanud olukorra, et ta saaks lapse eest ainuisikuliselt hoolitseda. Isa on last praktiliselt üksinda kasvatanud ja teda ülal pidanud peaaegu terve aasta ning laps on olnud sel ajal hästi hoolitsetud. Isa hinnangul ei ole kohus olnud erapooletu, vaid on selgelt ema poolel ja alahindab isa panust. Kohus otsib emale põhjendamatult vabandusi. Ema on enda huve püsivalt lapse omadest olulisemaks pidanud. Arusaamatu on kohtu etteheide isale, kes ei võimaldanud riikliku eriolukorra ajal emal lapsega vahetult kohtuda (ema ja laps kohtusid virtuaalselt ja seda päevasel ajal mistahes kellaajal, sest isa töötas riikliku eriolukorra ajal kodukontoris), tegemist ei olnud põhjendamatu takistamisega. Kuna isa ise ja ilmselt ka laps kuulusid tervisest lähtuvalt riskigruppi ja isale teadaolevalt ei pidanud Ida-Virumaal elav ema kinni riikliku eriolukorraga sätestatud piirangutest, siis leidis isa lapse huve silmas pidades, et ohutum on vältida otsekontakte.
  106. Kohus on alusetult pidanud olulise tähtsusega tõendiks psühhoterapeut KT hinnangut. KT hinnang ei ole objektiivne ega tõendina usaldusväärne.
  107. Erinevalt emast on isa pidanud perelepituse toimumist ja jätkumist vajalikuks ning lisaks suudab isa lapsele pakkuda soodsamaid elamistingimusi kui ema. Isa suudab pakkuda lapsele stabiilse elukeskkonna ja kodu. Pikemaajalises perspektiivis suudab isa lapsele pakkuda toetavamat keskkonda igapäevaeluks. Lisaks on isa kandnud järjepidevalt hoolt selle eest, et lapsel säiliks suhe oma lähisugulastega. Ema seda teinud ei ole ja see ei ole lapse huvides.
  108. Ema ja isa elukoha lastekaitsetöötajad ei ole menetluse käigus näinud ka olulist probleemi selles, kui lapsel on kummaski omavalitsuses lasteaiakoht, lisaks on X lasteaed, kus laps juba ligi aasta on käinud, kinnitanud, et laps saab seal väga kenasti hakkama ja on loonud kindlad sõprussuhted. Laps on juba enam kui pool aastat elanud viisil, kus ta on üle nädala kummagi vanema juures. Laps on sellega harjunud ja see ei valmista talle raskusi, seda kinnitab ka kohus, kes lapse ärakuulamisel leidis nii ema kui ka isa kodust rõõmsa ja ennast silmnähtavalt hästi tundva lapse. Lapse huve kõige enam arvestav on lahendus, mis on toiminud juba enam kui pool aastat ja mille näilisest komplitseeritusest hoolimata on laps „rõõmus“ ja „tunneb ennast 12 2-20-6981 silmnähtavalt hästi“. Järelikult on lapse huve kõige enam arvestav suhtluskord, mis on toiminud juba enam kui pool aastat. See lahendus tagab ka mõlemale vanemale võrdsemad võimalused oma last kasvatada.
  109. Määruse resolutsiooni punkt 4.1 ei ole täidetav. Lisaks ei ole määrusega kehtestatud suhtluskord lapse huvides. Isaga suhtlemise sedavõrd oluline piiramine on lapse huve kahjustav. Menetlusosaliste seisukohad
  110. Lapse ema, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu) palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
  111. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  112. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus määras, et lapse ema viib lapse pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 järgi (s.o resolutsiooni p 4.1). Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud, maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt teinud põhjendatud ja lapse huvidest lähtuva lahendi ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  113. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
  114. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine lapse suhtes ja selle üleandmine emale oli põhjendatud.
  115. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel ja selle emale üleandmisel diskretsioonipiire ja kaebaja väited ei anna seetõttu alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda. Asjaolu, et lapse isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus on põhjalikult põhjendanud oma otsustust anda lapse ainuhooldusõigus viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse osas üle lapse emale ning on igakülgselt ja väga põhjalikult analüüsinud kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid. Maakohus on lähtunud lahendit tehes eelkõige lapse huvidest ning arvestanud ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja seisukohaga. Lisaks on maakohus kuulanud ära kahel korral menetlusosalised ning ka mõlemad vanemad ja lapse nii lapse isa kui ema kodus. Maakohtule ei saa ette heita ei erapoolikust ega tõendite ebaõiget hindamist. Maakohus on lahendit tehes hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
  116. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Maakohus leidis õigesti, et täidetud on PKS § 137 lg 1 kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus 13 2-20-6981 nõustub maakohtuga, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha ja hariduse küsimuses annavad käesolevas asjas alust asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada, lisaks ei ole perelepitus ja eelnevad kokkulepped tulemust andnud (vt ka RKTKm nr 2-16-5794, p 17). Seega ei pruugi vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine olla lapse huvides (RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 20).
  117. TsMS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
  118. Maakohus hindas sisuliselt vanemate hingelist seotust lapsega, majanduslikku valmisolekut last kasvatada, senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, lapse tulevasi elamistingimusi ning märkis, et eeltoodu põhjal puudub alus kummagi vanema otseseks eelistamiseks ühise hooldusõiguse üleandmisel. Ringkonnakohus nõustub sellise maakohtu järeldusega.
  119. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ümber hinnata maakohtu seisukohta lapse tulevaste elamistingimuste osas. Lapse tulevaste elamistingimuste puhul on oluline hinnata, kas lapsele on vanema juures tagatud kõik eluks vajalik. Toimiku materjalidest nähtuvalt see mõlema vanema juures nii on ning seega ei saa selles osas ühte vanemat eelistada. Seoses mõlema vanema pühendumisega last kasvatada leiab lapse isa, et tema panus lapse eest hoolitsemisse on märkimisväärselt suurem. Lapse isa toob välja, et ta hoolitses ainuisikuliselt lapse eest
  120. aasta suvest kuni
  121. aasta suveni. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lapse isa panus lapse eest hoolitsemisel oli teatud perioodil mõnevõrra suurem, ei anna see käesoleval juhul alust maakohtu määruse muutmiseks. Lapse ema on selgitanud, et vanematevahelise suhte lõppemisel kolis lapse ema vanemate ühisest elukohast välja ja jättis lapse esialgu isa juurde elama, kuna ei tahtnud elukoha vahetusega rikkuda lapse turvatunnet (dtl 4). Maakohus on selgitanud, et
  122. aasta kevadel oli isa suurem pühendumine lapse kasvatamisel suuresti tingitud sellest, et isa ise tegi otsuse Kohilasse kolida lapsega ja isa ise otsustas, et ema ei tohi eriolukorra ajal lapsega kohtuda.
  123. aasta sügise osas on lapse ema selgitanud, et ta käis tööl ja koolis korraga ning ilmselt oligi isal sel poolaastal suurem koormus. Lapse isa ei ole välja toonud, et enne
  124. aasta suve saaks eristada vanemate pühendumist lapse eest hoolitsemisel.
  125. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse emal esineb parem vaimne valmisolek last kasvatada ning lapse huvid on paremini tagatud, kui ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes kuulub lapse emale. Lapse ema suudab käesoleval juhul lapsele tagada turvalise ja lapse arengut toetava elukorralduse. Lapse huvides on elada vanema juures, kellega on lapsel usalduslikud suhted ja kes suudab aktsepteerida teist vanemat ning toetab lapse suhet teise vanemaga. Lapse huvides ei ole elada vanemaga, kes teeb teisele vanemale järjepidevalt etteheiteid lapse kasvatamise osas ning takistab lapse ja teise vanema suhtlust. Lapse isa viited lapse ema vanemlusele on olnud kriitilised ning isa on korduvalt viidanud sellele, nagu oleks ema ebastabiilne ja ohtlik. Menetluses sellised lapse isa väited kinnitust ei ole leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalide pinnalt saab asuda järeldusele, et lapse ema saab lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Asja materjalide pinnalt ei teki ringkonnakohtul tõsikindlat kahtlust nagu ei lähtuks lapse ema lapse eest hoolitsemisel lapse parimatest huvidest, mh ei hoolitseks selle eest, et lapsel säiliks suhe oma lähisugulastega. Ka see, et lapse ema ei pidanud vajalikuks perelepituse jätkumist, ei anna alust jõuda vastupidisele seisukohale. Lapse ema on 24.08.2020 istungil selgitanud, et kuivõrd mõlemad vanemad soovivad, et lapse alaline elukoht oleks nende juures, siis perelepituses nad kokkuleppeni ei jõua (dtl 291). Perelepituse teenuse edukaks läbimiseks on vajalik mõlema lapsevanema motivatsioon perelepitusel osalemiseks ning kokkulepete sõlmimiseks. Asjaolu, et lapse ema perelepituses rohkem osaleda ei soovinud, ei tähenda, et ta ei prooviks teha teise vanemaga koostööd ja ei lähtuks lapse parimatest huvidest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on lapse ema 14 2-20-6981 lapse isa vanemliku rolli osas toetav ning soosiv, saades aru, et lapsele on olulised mõlemad vanemad.
  126. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isaga, et psühhoterapeudi koostatud arvamuse puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et psühhoterapeut ei oleks arvamust andes olnud erapooletu. Asjaolu, et psühhoterapeudi poolt avaldatu isale ei meeldi, ei tähenda, et psühhoterapeut oleks eelarvamusega isa suhtes. Lisaks on maakohus lahendit tehes hinnanud tõendeid kogumis ning ei ole lahendit tehes tuginenud üksnes psühhoterapeudi arvamusele.
  127. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu suhtluskorra kindlaksmääramisele.
  128. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Kohtul on vanema ja lapse suhtluskorda määrates avar kaalumisruum. Kõrgema astme kohus sekkub sellisesse kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohtu lahendis on kaalumisviga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Küll aga on maakohus eksinud resolutsiooni p-i 4.1 sõnastuse märkimisel ning selles osas tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada.
  129. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust osas, milles maakohus määras resolutsiooni ps 4.1, et lapse ema viib lapse pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 ning teeb tühistatud osas uue määrus, millega määrab, et lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 järele. Maakohus on määranud kindlaks lapse ja isa suhtlemise korra neljapäevast pühapäevani, kuid on ekslikult jätnud märkimata, et lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa elukohta järele. Lapse ema on välja toonud, et varasemalt on suhtlemise korraldamisel vanemate vahel olnud kokkulepe, et see, kes lapse enda juurde võtab, tuleb lapsele järele (dtl 230). Lisaks nähtub selline põhimõte ka käesolevas asjas tehtud 26.06.2020 esialgse õiguskaitse määrusest. Resolutsiooni p-i 4.1 õige terviksõnastus on seega järgnev: Isa viibib koos lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse lasteaiast või kodust neljapäeval kell 17.00 ja lapse ema tuleb lapsele pühapäeval isa juurde Kohilasse kell 17.00 järele.
  130. Muus osas suhtluskorra muutmiseks alus puudub. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtunud lapse ema avalduses toodust ning arvestanud seejuures ka lapse esindaja ja lastekaitse soovitusi.
  131. Ringkonnakohtu hinnangul tagab kindlaks määratud suhtluskord isa ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning võimaldab tagada ja säilitada lapse ja isa isiklikud suhted ja kontakti ka vanemate lahuselu korral (vt RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 21). Hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest, ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapse isa palub määruskaebuses määrata suhtluskorra kindlaks selliselt, et laps viibib ühe nädala ühe vanema juures ja teise nädala teise vanema juures. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline suhtluskord ei ole lapse huvides. Lapse isa poolt nõutud suhtluskorra kehtestamine nõuab vanematelt tihedat ja toimivat koostööd ja suhtlust, et tagada lapsele mõlemas kodus stabiilne elukorraldus ja rutiin. Olukorras, kus vanematevahelised suhted on konfliktsed ning vanemate elukohtade vahel on pikk vahemaa (2,5 h autosõitu), ei ole selline suhtluskord igapäevaselt ei lapse huvides ega ka reaalselt teostatav. Kolleegiumi hinnangul tagab maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord lapse huvidele vastava stabiilse ja rutiinse elukorralduse ning kodu- ja turvatunde. 15 2-20-6981
  132. Menetluse jooksul on laps viibinud võrdselt mõlema vanema juures (nädal ja nädal suhtluskord). Lapsele määratud esindaja on avaldanud, et selline suhtluskord on lapsele liigselt koormav (dtl 223, 231). Kohila Vallavalitsus on avaldanud, et olukorras, kus lapsel on kaks kodu ja kaks lasteaeda, puudub lapsel püsiv kasvukeskkond, mis ei ole lapse huvides. Kohe kui laps harjub ühe vanema juures on aeg juba lahkuda teise vanema juurde ja teise lasteaeda. Käesoleval juhul on lapse huvides see, et lapsel on üks kindel kodu ja lasteaed (dtl 369). Lapsele määratud esindaja ja psühhoterapeut KT on välja toonud, et mõlemad vanemad on neile möönnud, et lapsele on selline kahe kodu vahel liikumine ja kahes lasteaias käimine liigselt kurnav ning on tekitanud lapses teataval määral segadust ja kohanemisraskusi (dtl 288, 306). Seega on menetluses korduvalt avaldatud, et lapse isa poolt soovitud suhtluskord ei ole lapse huvides ega lapsele parim. See, et X lasteaed on avaldanud, et laps saab lasteaias kenasti hakkama ja on loonud kindlad sõprussuhted ning et kohus on lapse ärakuulamisel leidnud, et laps on rõõmus ja tunneb ennast hästi, ei anna alust jõuda vastupidisele seisukohale.
  133. Lapse isa on 04.03.2021 esitanud ringkonnakohtule uue tõendi (e-kirjavahetus), mis puudutab vanemate vara jagamist. Kuivõrd käesolevas asjas lahendab kohus hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise küsimusi, siis ei ole esitatud tõend asjakohane. Seetõttu jätab ringkonnakohus tõendi TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde võtmata. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  134. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt (s.o resolutsiooni p-i 4.1 osas) maakohtupoolse sõnastusliku eksimuse tõttu ning jätab ülejäänud osas maakohtu määruse muumata, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.