lg 2 järgi ja karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 kohaselt arvati Peeter Kaminskas kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03-05.07.2019, so 3 päeva karistusaja hulka, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Peeter Kaminskasle 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 ja
lg 4 p 1 alusel kuulus kohesele ärakandmisele vangistus tähtajaga 27 päeva ning ülejäänud vangistus tähtajaga 5 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 18-kuuluse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati teda mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Samuti tuli tal
75 lg 4 alusel registreeruda 1 kuu jooksul vangistusest vabanemise järel riiklikku alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Lisakaristusena võeti talt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest
Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekus 15.09.2020 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus täitmisele, sest Peeter Kaminskas on katseajal rikkunud kohustusi: ei ilmu registreerimisele alates 15.05.2020, mistõttu ei täida ka kõiki teisi kohtu poolt määratud kohustusi. Viimane kontakt oli eriolukorra ajal 16.04.2020, kui süüdlane helistas ettenähtud korras, kuid uuel määratud ajal 15.05.2020 enam mitte. Lisaks on kriminaalhooldajani jõudnud ka info politseilt, et P.Kaminskase suhtes on 15.04.2020 alustatud uus kriminaalmenetlus 20261000346
02.10.2020 kohtuistungile süüdlane ei ilmunud, kohtule ei teatatud mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse oli edastatud P.Kamiskasele nii e-maili kui ka posti teel. Posti teel edastatud kutset polnud võimalik postitöötajal üle anda, kuna saajat ei viibinud kohal ning ta pole kutsele ka postiasutusse järgi läinud. Kohtuistungil viibinud kriminaalhooldaja ja prokurör taotlesid isiku tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. 02.10.2020 Tartu Maakohus kuulutas süüdlase tagaotsitavaks ja andis loa isiku vahistamiseks tabamisel. 20.08.2021 P.Kaminskas tabati politseitöötajate poolt ning 20.08.2021 küsitleti vahistatut eeluurimiskohtuniku poolt. 26.08.2021 kohtuistungil kriminaalhooldaja jäi esitatud taotluse juurde. Vahistatud P.Kaminskas avaldas, et juhtus veel üks apsakas ja seetõttu ta kadus ära, läks rännakule mööda Eestit. Apsakas oli uuesti vahelejäämine joobes juhtimisega. Selle rännakul oldud aja jooksul polnud kindlat eluega töökohta. Jooksus olemisest hakkas isu täis saama, tahtis esmaspäeval end üles anda, kuid ennem said politseinikud jaole. Kinni peeti kodutalust. Tagantjärele saab aru, et selline käitumine oli rumal. Tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kaitsja avaldab, et tegu on väga kahetsusväärse looga. Septembrist 2019 kuni maini 2020 kriminaalhooldus toimis ja kulges päris normaalselt. Uuele asjale rõhuda ei saa, kohtuotsust pole, vist pole veel kahtlustustki esitatud. Kahjuks on aga paos oldud aeg nii pikk, et asjakohaseid vastuväiteid kriminaalhooldaja taotlusele esitada pole. 2 Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.
lõikes 4 sätestatu kohaselt võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldaja, tutvunud asjas leiduvate tõenditega, leiab kohus, et paraku tuleb karistus pöörata täitmisele
Erakorralisest ettekandest ja Tartu Maakohtu 23.09.2019 kohtuotsusest nähtub, et Peeter Kaminskasele on mõistetud vangistus, milline on jäetud osaliselt tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Ja seda tingimusel, kui süüdlane ei pane toime uut kuritegu ja täidab kõiki
lg 1 ettenähtud kohustusi kui ka
Samuti tuli täita
75 lg 4 alusel kohustust registreeruda 1 kuu jooksul vangistusest vabanemise järel riiklikku alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Seega on antud süüdlasele võimalus kanda oma karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole aga P.Kaminskas hinnanud, kuna on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on juba esmase hoiatuse isikule teinud 04.12.2019 seetõttu, et 28.10.2019 kell 14.04 saabus isik karistust kandma ning joobeseisundi kontrollimisel fikseeriti alkoholi tarvitamine – 0,74 mg/l. Paraku polnud süüdlane edasi hoolas ja kohtuotsusest kinnipidav, mis põhjustaski nii erakorralise ettekande esitamise kui ka isiku vahistamise. Nimelt on leidnud tõendamist, et P.Kaminskas lahkus teadlikult oma elukohast ja hakkas kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidma. Kriminaalhooldust pole saadud teostada alates 15.maist 2020, s.o. rohkem kui aasta aega. Peeter Kaminskasele on kohus andnud võimaluse oma käitumise muutmiseks ning karistuse kandmiseks vabaduses, kuid süüdimõistetu on suhtunud antud võimalusse hoolimatult, asetades esikohale enese ja enda vajadused ning hoiakud. See näitab, et P.Kaminskas pole mõistetud karistusest järeldusi teinud ning jätkab ühiskonnas kehtestatud reeglite eiramist. P.Kaminskas ei võtnud end kokku ka pärast esimest rikkumist (alkoholi tarvitamine ), otsustus pakku minna oli täiesti tahtlik ja teadlik. Lisaks räägib tema vastu 15.04.2020 alustatud uus kriminaalmenetlus nr 20261000346
Kokkuvõtvalt, P.Kaminskase toimimisviisi ei ilmesta juhuslikkus, vaid tegu on juba kaalutletud otsusega rikkumistega jätkata. Kuna nimetatud asjaolud on kohtu hinnangul ka tõendamist leidnud ning kohus ei ole tuvastanud, et selliseks käitumiseks oleks süüdimõistetul esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi, siis tuleb sellest järeldada, et süüdimõistetu on tahtlikult temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi rikkunud. Kokkuvõtvalt, kohus leiab, et on igati alust süüdimõistetule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata ja kohus seda teebki. Käesolevaks ajaks ei viibi Peeter Kaminskas ka enam vabaduses, ta on 20.08.2021 kinni peetud Tartu Maakohtu 02.10.2020 määruse alusel. 3 Menetluskulud Peeter Kaminskas erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.08.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 26.08.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97.20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Peeter Kaminskaselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.