3-21-1772/2

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1772 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.07.2021 ettekirjutusele Eestist lahkumiseks nr 1052244910 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, volitatud esindaja Fränk Valdmann Vastustaja (eeldatav) – Politsei- ja Piirivalveamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Võtta asja materjalide juurde Harju Maakohtu kriminaalasja nr XXXXXX kohtuistungi kirjalik protokoll.
3. Tagastada X kaebus.
4. Kaebaja menetluskulud kaebuse esitamisel jäävad kaebaja enda kanda.
5. Jõudnud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tallinna Halduskohtule saabus 03.08.2021 X kaebus, milles ta taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 23.07.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052244910 (edaspidi lahkumisettekirjutus) tühistamist osas, millega temale tehtud lahkumiskohustus määrati koheselt sundtäitmisele ja ei antud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks. Samuti taotleb kaebaja PPA kohustamist andma talle Eesti Vabariigist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtaeg ja jätta määramata Schengeni sissesõidukeeld või alternatiivselt jätta see humaansetel kaalutlustel kohaldamata või lühendada seda.
7. Enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist on kohus kohustatud välja selgitama võimalikud kaebuse tagastamise alused (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 120 lg 2). PPA lahkumisettekirjutus tugineb muu hulgas Harju Maakohtu 14.07.2021 kokkuleppemenetluses tehtud otsusele nr XXXXXX, mis jõustus edasi kaebamata 10.08.
8. Viidatud maakohtu otsusega määrati kaebajale karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 54 lg 1 kohaselt lisakaristusena riigist väljasaatmine ja 5-aastane sissesõidukeeld.
9. Kaebaja taotleb kohustamisnõude raames, et kohus kohustaks PPA-d jätma kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamata või alternatiivselt jätta määratud sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata või muuta selle kehtivust. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. HKMS § 61 lg 4 lubab halduskohtul ümber hinnata teise kohtuotsuse põhjendavas osas toodud asjaolusid, s.o mitte teise kohtuotsuse resolutsiooni. Sama põhimõte kehtib ka PPA-le ning PPA peab lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestama maakohtu otsuse resolutsiooniga. Ehkki lahkumisettekirjutuse tegemisel ei olnud Harju Maakohtu otsus nr XXXXXX jõustunud, siis oli tegemist asjaoluga, millega PPA pidi arvestama. Tegemist on osaga kaebajale määratud karistusest, mille täitmine on kohustuslik ning selle muutmine või asendamine ei ole PPA ja halduskohtu pädevuses. Jõustunud kohtulahendite õigusjõu murdmiseks on ettenähtud teistmismenetlus. Sel põhjusel ei ole koguulatuses vajalikud ka PPA lahkumisettekirjutuse põhjendused, kus kaalutakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramist või sissesõidukeelu asjaolusid. Et lisakaristus on osa põhikaristusest nähtub ka Riigikohtu väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt on väljasaatmine olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille võib mõista kuriteo eest lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 1-17-9941, punkt 12). Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul õigus kohustada PPA-d otsustama kas kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldada või mitte ning millise tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud. Sama kehtib ka sissesõidukeelu kohaldamata jätmisel humaansetel kaalutlustel. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul ei ole PPA-l pärast maakohtu otsust kriminaalasjas nr XXXXXX enam pädevust sissesõidukeelu kohaldamise ning vabatahtliku või koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise üle otsustamisel, mistõttu puudub kaebajal ka subjektiivne õigus seda nõuda. Kui kaebaja leidis, et lisakaristuse määramine humaansetel kaalutlustel ei ole lubatav, siis oleks see tulnud tuua välja kriminaalmenetluses kokkuleppe sõlmimisel. Sellised asjaolud kaebaja välja ei toonud ning humaanseks kaalutluseks ei saa pidada asjaolu, et kaebaja soovib töötada Schengeni ala riikides. Seega tuleb kaebus kohustamisnõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 1 ja HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Ent isegi kui halduskohtu pädevust ja kaebaja kaebeõigust jaatada, siis oleks selline nõue eesmärgipäratu ka kaebuse rahuldamisel, kuna kaebaja lisakaristus tuleb maakohtu otsusest ning tema väljasaatmine ja sissesõidukeelu kohaldamine on võimalik ka lahkumisettekirjutuseta (VSS § 14 lg 21).
10. Mis puudutab aga tühistamisnõuet, siis ka selle osas tuleb kaebus tagastada. Maakohtu otsuse resolutsioon sätestab ühemõtteliselt, et vanglast vabanedes tuleb kaebaja riigist välja saata ning kohaldada sissesõidukeeldu viieks aastaks. Seejuures on resolutsioonis ühemõtteliselt kirjas, et tegemist on kohese väljasaatmisega ning seda selgitas maakohtu kohtunik kaebajale ka kriminaalasja nr XXXXXX kohtuistungil. Seega on juba maakohtu otsusega otsustatud, et kaebaja väljasaatmine toimub vabatahtlikku lahkumistähtaega andmata. Sellega nõustus kaebaja ka kriminaalmenetluses. Kuna kohus ega PPA ei saa muuta maakohtu otsusega 2 määratud karistust (sh lisakaristus), siis on samuti tegemist nõudega, mis ei ole eesmärgipärane. Isegi kui kohus tühistaks ettekirjutuste ning rahuldaks selles osas kaebuse, siis ei muudaks see kuidagi jõustunud maakohtu 14.07.2021 kohtuotsuse resolutsiooni ega tooks kaasa kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist koos vabatahtliku lahkumistähtaja andmisega.
11. Nõuete lubatavust ei mõjuta ka kaebaja väited, et ta sai sissesõidukeelu ulatusest valesti aru või et kohus ei pidanud haldusasjas nr 3-21-1681 põhjendatuks anda PPA-le luba kaebaja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. PPA-le loa andmise menetluses hindab kohus VSS-is sätestatud kinnipidamisaluste esinemist, mitte aga lisakaristuse põhjendatust ega lahkumisettekirjutuse lubatavaust. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis piiranud sissesõidukeelu ulatust üksnes Eestiga ning Schengeni konventsiooni ja viisaeeskirjade kohaselt hõlmab ühe liikmesriigi kohaldatud sissesõidukeeld kogu Schengeni ala (Schengeni konventsiooni art 5 lg 1 p „d“ ja lg 2; VSS § 33 lg 5). Erandi sellest kehtestab VSS § 74 lg 41, mille kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet lahkumisettekirjutuses piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks. Selliseid asjaolusid lahkumisettekirjutuse kohaselt ei esine.
12. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas HKMS § 121 lg 1 punktiga 1 ning lg 2 punktidega 1 ja 2 tuleb kaebus tagastada.
13. Jõustunud lõpplahendi avaldamisel Riigi Teatas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3