← Eesti

3-21-1944/10

Obsah (8)§ 23§ 15§ 264§ 68§ 10§ 2§ 18§ 26

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse avalikult teatavaks- 25. august 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-21-1944 Haldusasi

) § 15 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48 tunniks kinni aadressil Merelahe tee 4, Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudusid piisavalt rahalised vahendid Eestis viibimiseks ning päritoluriiki tagasi pöördumiseks. Isikul puudus kindel elukoht Eestis. Isik keeldus koostööst politseiga (keeldus alla kirjutamisest kinnipidamise protokollile ning teatisele viisavaba viibimisaja lühendamisest). Menetlustoimingute läbiviimise ajal avastasid PPA ametnikud, et isiku valduses on vaktsineerimise tõend „International Certificate of vaccination or prophylaxis“. Isik tunnistas, et olles Ukrainas ostis ta vaktsineerimise tõendi 50 eurot eest. Isiku sõnul ta vaktsineeritud ei ole. Puudutatud isikuga viidi 24.08.2021 läbi vestlus. Isiku ütluste kohaselt saabus ta Eestisse 27.07.2021 töötamise eesmärgil ning töötas Eestis umbes kuu aega, kuid ei soovinud täpsemalt selgitada. PPA andmetel ei ole tema lühiajaline töötamine Eestis registreeritud (vt VMS § 104 lg-d 1 ja 2). Isiku ütluste kohaselt visati ta hostelist välja, kuivõrd oli alkoholijoobes. 5. PPA esitas 24.08.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kümneks

(10)päevaks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. PPA hinnangul ei nähtu isiku tegudes piisavat järjepidevust ja vastutustundlikkust kaasaaitamiskohustuse täitmiseks. Isik on vastavalt

§ 264

kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud lahkumiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. Isiku käitumine näitab, et ta soovib jääda Eestisse (

§ 68p 6).

PPA-l on alust arvata, et viibides vabaduses võib isik oma käitumisega raskendada enda väljasaatmist. Isiku käitumine seisneb selles, et ta on varasemalt end ohtu seadnud alkoholi kuritarvitamise ja asotsiaalse eluviisiga, ta on tugeva joobeseisundi tõttu lamanud väljas, mille tagajärjel on ta politsei poolt toimetatud kainenema. Alkohoolse joobe tõttu on teda hostelist välja visatus. Isikul puuduvad temaga ühenduse saamiseks vajalikud vahendid – ta ei oma mobiiltelefoni, kindlat elukohta ega kontaktisikut, kelle kaudu temaga oleks võimalik ühendust võtta. Samuti on isikul kalduvus tarvitada alkoholi takistuseks tema väljasaatmisel, sest lennuki peale alkoholijoobes isikuid ei lubata. Kuigi isikul on olemas reisimiseks vajalik reisidokument ja PPA poolt soetatud lennupilet 27.08.2021 toimuvale lennule Tallinn-Kiiev, siiski võivad vabaduses viibides isiku asotsiaalse eluviisi tõttu dokumendid hävineda või need võidakse temalt varastada. PPA ei saa isiku varasema käitumise põhjal usaldada isiku kätte ostetud lennupiletit ega passi. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kuna isikul puuduvad rahalised vahendid iseseisvalt tagasipöördumiseks koduriiki ning tal puudub Eestis kindel elukoht. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmetega (

§ 10lg 2). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub 2

(6)3-21-1944 usaldusel ja isiku järjepideval vastutustundlikul käitumisel. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellist usaldust ega arusaama, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isikul puuduvad Eestis kindel elu- ja töökoht ning perekonnaliikmed. Isiku ütlustest selgus, et tal pole ka Eestis lähedasi, kelle juures viibida ning kes saaksid teda aidata. Samuti on isik asotsiaalse eluviisiga ning temaga pole võimalik ühendust saada. Lahkumisettekirjutuse täitmise tulemuslikkust ei tagaks ka mitme järelevalvemeetme kohaldamine samaaegselt.
  1. Puudutatud isik on 25.08.2021 istungil selgitanud, et soovib võimalikult kiiresti naasta koduriiki. Samas märkis isik, et kuni planeeritud lennuni võiks ta hoopis Eestis töötada ja raha teenida, mitte olla kinnipidamiskeskuses. Isikul küll töökoht Eestis puudub, aga ta teab isikut, kellega ühendust võtta ja küsida tööd. Lisaks selgitas puudutatud isik, et ei vaidle PPA taotlusele vastu; tal puuduvad rahalised vahendid, kuid hostelis, kus ta varem elas on tal makstud ühe kuu eest ette ning ta võiks kuni lennuni hoopis seal olla.
  2. PPA on 25.08.2021 istungil selgitanud, et isik on rikkunud kaasaaitamiskohustust sellega, et ta ei ole saanud muretseda väljasaatmiseks vajalikke dokumente (lennupiletit), kuivõrd isikul puuduvad rahalised vahendid. Lisaks on isik asotsiaalse eluviisiga, mistõttu võivad dokumendid tema käes olles kaduma minna ning kuivõrd isikul puudub ka telefon, siis ei saaks temaga ühendust, et väljasaatmine lõpuni viia. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada (

§ 23lg 11, § 282 lg 6, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1).

Kohus põhjendab seda järgmiselt. 9.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. 10. Puudutatud isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mida isik ei ole käesoleva ajani vabatahtlikult täitnud. Samuti ei ole lahkumisettekirjutus oma kehtivust kaotanud või muul viisil peatunud selle täitmine või õiguslik toime. Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (

§ 23

lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. 11.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Puudutatud isik peeti kinni 23.08.2021 kell 22.30 ning 24.08.2021 koostas PPA isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestis lahkumiseks nr

  1. Vaidlust ei ole selles, et lahkumisettekirjutust isik vabatahtlikult täitnud ei ole, kuivõrd tal puuduvad rahalised vahendid lennupileti ostmiseks. Seetõttu on PPA soetanud puudutatud isikule lennupiletid 27.08.2021 toimuvale lennule Tallinn-Kiiev. Eelnevast on ilmne, et isiku väljasaatmist pole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia.
  2. Direktiivi 2008/115 artikli 15 lg 1 p b kohaselt kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust 3

(6)3-21-1944 tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui asjaomase kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Olukorras, kus tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtlikuks lahkumiseks määratud tähtaja jooksul täidetud, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõigetest 1 ja 4, et tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse tagamiseks panevad need sätted liikmesriigile, kes on teinud riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse, kohustuse läbi viia väljasaatmine, võttes kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral sunnimeetmeid, ning tehes need proportsionaalselt ja eelkõige põhiõigusi austades (Euroopa Kohtu otsus asjas C-61/11, p 38). 13.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht või 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. 14. PPA hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks

§ 15lg 1 p-s 2 sätestatud alus – välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.

Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh: 1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; 2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust; 3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele; 4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele (

§ 264

). PPA hinnangul on

§ 15

lg 2 p 2 eeldused täidetud, kuivõrd isiku käitumine näitab, et ta soovib jääda Eestisse ning arvestades isiku varasemat käitumist võib eeldada, et vabaduses viibides asuks isik raskendama oma väljasaatmist. 15. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.04.2018 määruse nr 3-18-658 punktis 13 märkinud, et

§ 15

lg 2 p 2 kohaldamise aluseks peaks olema mõne muu kaasaaitamiskohustuse (st

§ 26

.4 lg 1 p-de 1, 2 või 4) mittetäitmine, kusjuures vastav kohustus peaks olema piisavalt konkreetselt piiritletud. Kohtupraktikas on kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks peetud ka asjaolu, kus isiku ütlustest nähtub, et isik võib asuda vältima enda väljasaatmist (Tartu Halduskohtu 21.06.2021 määrus nr 3-21-1343, p 7). Käesoleval juhul on PPA piisavalt põhistanud oma taotluses asjaolu, et isiku varasem käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides võib isiku väljasaatmine osutuda raskendatuks või lausa võimatuks. Esmalt pole vaidlust selles, et isikul puudub Eestis kindel elukoht, samuti puuduvad isikul rahalised vahendid ning isikul on alkoholi probleemid. Kohtuistungil on isiku ütlused olnud vastuolulised. Kord on isik nõustunud PPA taotlusega paigutada ta kinnipidamiskeskusesse, kuid hiljem on avaldanud soovi jätkata ebaseaduslikku töötamist Eestis ning viibida kuni 27.08.2021 toimuva lennuni hostelis, kust ta varasemalt oli välja visatud alkoholijoobe tõttu. Seejuures on isik kinnitanud, et rahalised vahendid tal puuduvad, töökohta tal Eestis ei ole, kuid ta sooviks siiski siin töötada. Ühtlasi poleks võimalik isikuna enam ühendust saada, kuivõrd tal puudub mobiiltelefon või kontaktisik. Ebausaldusväärne on seejuures isiku kinnitus, et ta viibib nimetatud hostelis kuni planeeritud lennuni, kuivõrd varasemalt on ta alkoholijoobe tõttu sealt välja visatud. Seejuures puudub info, et isik jätkuvalt saaks ettemaksu alusel viidatud hostelis kuni 27.08.2021 viibida. Kuigi isiku meelsus koostöö osas on kinnipidamiskeskuses viibimise ajal muutunud, siiski nähtub PPA poolt esitatud materjalidest, et esialgsel kinnipidamisel isik koostööaldis ei olnud. Nii näiteks ei allkirjastanud isik kinnipidamise protokolli ega teatis oma viibimisaja lühendamisest (PPA taotluse lisad 23). Kuigi isik väitis 25.08.2021 istungil, et ta on PPA-ga koostööd teinud ning tahab võimalikult 4

(6)3-21-1944 kiiresti naasta koju, siiski annavad kahtluse isiku kaasaaitamiskohustuse täitmiseks asjaolud, et isik soovib jätkata ebaseaduslikku töötamist Eestist. Arvestades, et isiku väitel on tal vastavad kontaktid olemas, kelle kaudu tööd leida ning lisaks on isik varasemalt ka ebaseaduslikult käitunud (ostnud võltsitud vaktsineerimistunnistuse), ei saa isiku väiteid väljasaatmisele kaasaaitamisest pidada usutavaks. 16. Põgenemise ohu olemasolu hindamisel peavad liikmesriigid võtma aluseks siseriiklikes õigusaktides kindlaks määratud objektiivsed kriteeriumid 1 . Sellised kriteeriumid on toodud

§-s 68, mille punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Lisaks võib põgenemisohu tuvastamiseks arvesse võtta ka muid asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasem käitumine (st põgenemine)

  1. Käesoleval juhul suurendavad isiku põgenemisoht justnimelt elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumine. Isiku viidatud hostel ei ole usaldusväärne aadress, kuivõrd varasemalt on isik sealt alkoholiprobleemi tõttu välja visatud ning veelgi enam, pole kindlust, et isikul lubatakse seal ettemaksu alusel kuni 27.08.2021 viibida. Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et isik ei ole varasemalt õiguskuulekalt käitunud (nt jätnud Eestis töötamise registreerimata ja hankinud võltsitud vaktsineerimissertifikaadi) ning on vabadusse saades valmis jätkama varasemat eluviisi (soovib Eestis ebaseaduslikult töötada).
  2. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus PPA-ga, et isiku kinnipidamiseks esineb õiguslik alus (

§ 15lg 2 p-d 1 ja 2).

  1. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et väljasaatmise tulemuslikkust pole võimalik tõhusalt tagada leebemate järelevalvemeetmetega.
  2. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema „piisavad“ ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes „tulemuslikult“ kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise alternatiivid, millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine, vältida seda, et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda), kasutades vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise käsiraamat, lk 58).
  3. Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10

lg 2) kohaldamine põhjendatud, kuna eelduslikult ei aita need tagada kaasaaitamiskohustuse täitmist. Isikul puudub elukoht Eestis ning rahalised vahendid. Samas on isikul alkoholiprobleemid, mille tõttu on varasemalt paigutatud kainestusmajja ja visatud hostelist välja. Lisaks on taotlusest nähtuvalt isikul asotsiaalne eluviis. Isikul puudub ka telefon, mistõttu tema kättesaamine vabaduses viibides oleks komplitseeritud või lausa võimatu.

  1. Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega; kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115 preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse 1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni
  2. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.
  3. 2 Samas. 5

(6)3-21-1944 paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem riivavaid, sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puudutavad. Kohtu hinnangul on kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni 10 päevaks proportsionaalne meede. 22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 24.08.2021 taotluse ning annab loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.09.2021 (k.a.). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.