Obsah (4)

§ 423§ 168§ 439§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-4131 Tsiviilasi OÜ Ortunc Fik

) § 177 lg 4 alusel. Uus hageja teatas, et ei võta seisukohta kostja menetluskulude taotluse osas. Esialgne hageja leidis, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. märtsi 2021 määrusega OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri hagi K. Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt kuulutati menetluse ajal tsiviilasjas nr 2-19-17760 23.01.2020 kohtumäärusega välja OÜ Ortunc Fikretbey pankrot. Kuna pankrotihaldur on teatanud, et ei soovi tsiviilasjas menetlust jätkata, esinevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423lg 3, TMS § 197 lg-te 1 ja 2 ning pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel.

2 Kuna asjas ei esine

§ 168

lg-test 3–5 tulenevaid aluseid, tuleks

§ 168lg 2 järgides jätta menetluskulud hageja PLACET GROUP OÜ kanda.

Kohtu hinnangul ei ole see aga mõistlik ega õiglane. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-154-09 leidnud, et olukorras, kus hagi läbivaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Nimetatud Riigikohtu lahendis on käsitletud olukorda, kus menetluskulude jätmine hageja kanda oleks asjaoludest tulenevalt ebaõiglane. Hagi on esitatud tuginedes TMS § 188 lg-le 1, mis sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Menetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et tehingu eest ei ole tõendatud ostuhinna ulatuses makse tegemine OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) arvelduskontole ega sularahas, laekumist ei nähtu ka OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) raamatupidamisest. Seega ei saanud makse hüpoteegipidajale toimuda kostja tasutud ostuhinna arvelt, kuivõrd vastav makse on teostatud OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) arvelduskontolt ja mitte selleks sinna kantud vahenditest. Arvestades, et tehing on sõlmitud kostja jaoks soodsatel ja võlausaldajaid kahjustavatel tingimustel vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, oleks tegemist tagasivõidetava tehinguga. Kuna menetlusliku olukorra tõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata, ei hinda kohus tagasivõitmise tingimusi sisuliselt. Seega hageja pöördus kohtu poole oma seadusest tulenevate õiguste kaitseks ning ta ei saanud mõjutada OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri otsust asja menetluse jätkamise osas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. K. Koemets esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. märtsi 2021 määruse tühistamist osaliselt ning menetluskulude jätmist (esialgse) hageja kanda, kohustades hagejat hüvitama kostjale menetluskulud summas 3416 eurot. Samuti kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Kohus on ka ise tõdenud, et asjas ei esine

§ 168

lg-test 3–5 tulenevaid aluseid, seega tuleks

§ 168lg 2 järgi menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohus leidis 16.04.2020 otsuses, et hagi on tõendamata. Kohus tuvastas, et täidetud ei ole eeldus, et hagejal ei õnnestu oma nõuet muul viisil rahuldada. Kohus leidis ka, et kuivõrd müügileping on sõlmitud turuhinnale vastavatel tingimustel ja kostja on müügihinna tasunud, ei saanud tehing kahjustada sissenõudja huvisid. Samuti tuvastas kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis tehingu tegemisel võimalikust kellegi huvide kahjustamisest. Asjaolud, et hageja esitas apellatsioonkaebuse ja esines kohtu menetluslik viga, kuna kohus jättis TMS § 197 järgi pankrotihalduri menetlusse kaasamata, ei ole kostja poolt mõjutatavad.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on asunud andma hinnangut hagi osas ja on teinud otsuse menetluskulude kohta, lähtudes hagi potentsiaalsest lahendusest. Kostja soetas heauskselt turuhinnaga kinnistu ja ta kaasati menetlusse vaid seetõttu, et ta tegi tehingu isikuga, kelle suhtes on pärast tehingu 3 tegemist välja kuulutatud pankrot. Kostjal on õigustatud ootus nõude läbivaatamata jätmisel kulude hüvitamisele. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE 6. PLACET GROUP OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on A.A. OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) ainuosaniku ja juhatuse liikmena võõrandanud OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) kinnistu tasuta oma lähikondsele, s.o kostjale. Seda kinnitab äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõte ning B.B. ja pankrotihalduri aruanne, millest nähtuvalt ei kajasta ei OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) raamatupidamine ega arvelduskontod, et vastav summa oleks OÜ-le Ortunc Fikretbey (pankrotis) laekunud. Arvestades, et OÜ-le Ortunc Fikretbey (pankrotis) ostuhinna tasumist toimunud ei ole, on tehingu osas esitatud kviitung kas võltsitud või on ostuhinna omastanud A.A.. Seega on A.A. ja/või kostja käitumine mitte üksnes pahatahtlik, vaid süüline karistusõiguse mõttes. Olukorras, kus hagi on jäetud läbivaatamata tulenevalt pankrotihalduri soovist esitada nõuded A.A. vastu kriminaalmenetluses, on täidetud

§ 162lg 4 kohaldamise eeldused.

Arvestades, et tagasivõidetava tehinguga on seotud niivõrd räiged rikkumised, et pankrotihaldur on pidanud vajalikuks esitada kriminaalasja algatamise avalduse, on menetluskulude endise hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
2. Asja materjalidest nähtuvalt esitas PLACET GROUP OÜ (esialgne hageja) maakohtule hagi OÜ Ortunc Fikretbey (kostja I) ja K. Koemetsa (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Menetluse kestel kuulutati välja kostja I pankrot ning nõude menetlemise õigus läks üle kostja I pankrotihaldurile. Kuna kostja I pankrotihaldur ei soovinud menetlust jätkata, jättis maakohus hagi läbi vaatamata (TMS § 197 lg-d 1 ja 2; PankrS § 43 lg 2;

§ 423lg 3).

Maakohus jätkas TMS § 197 lg 4 alusel menetlust menetluskulude osas ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. K. Koemets on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et tema menetluskulud peab hüvitama PLACET GROUP OÜ kui esialgne hageja. 9. Ringkonnakohtu arvates on määruskaebuse esitaja tõlgendanud

§ 168lg-s 2 märgitut liialt kitsendavalt ning seetõttu on põhjendamatu jätta K.

Koemetsa menetluskulud PLACET GROUP OÜ kui esialgse hageja kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel põhjendatult tuginenud Riigikohtu 06.01.2010 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09. Nimetatud määruses on Riigikohus märkinud, et hagi läbi vaatamata alused on sätestatud

§-s 423 ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, kas hageja sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada või mitte. Erinevalt

§ 423

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustest, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita ja kohaldub

§-s 168 sätestatu, on

§ 423

lg-s 3 sätestatud muud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks.

§ 423lg-s 3 sätestatud muu alusena on käsitletav ka Pankr

S § 43 lg-st 2 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Sellisel juhul on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning kui hagejalt kostja menetluskulude 4 väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane, on kohtu otsustada, kas kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt on põhjendatud. Maakohus on põhjendanud, miks on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses mitte esialgse hageja, vaid poolte endi kanda. Seejuures on maakohus rõhutanud, et hageja ei saanud mõjutada pankrotihalduri otsustust menetluse jätkamise või mittejätkamise osas. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et

§-s 168 sätestatud menetluskulude jaotusele kohaldub ka

§ 162

lg 4 (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12).

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega toetab ka

§ 162lg-s 4 sätestatu maakohtu põhjendatud seisukohta, et K.

Koemetsa kui kostja II menetluskulude väljamõistmine esialgselt hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. 10. Tartu Maakohtu 16.04.2020 otsus on Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2020 otsusega tühistatud ning määruskaebuse esitaja poolt sellele tuginemine (selles märgitud menetluskulude jaotusele) ei ole põhjendatud. Samuti on ebaõige määruskaebuses esitatud väide, justkui ületas maakohus

§-s 439 ettenähtud nõude piire. Maakohus on märkinud, et kuna menetlusliku olukorra tõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata, ei hinda kohus tagasivõitmise tingimusi sisuliselt. 11. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis sõltumata määruskaebuse rahuldamata jätmisest on ringkonnakohtu arvates õiglane jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et vastuses määruskaebusele ei ole PLACET GROUP OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas seisukohta avaldanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja