4-19-3633/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-19-3633 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasi N L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.06.2019 otsusele väärteoasjas nr 2590,19,002137 Menetlusosalised Menetlusalune isik: N L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, töökoht: xxxx, e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON: Tühistada Viru Maakohtu 27.09.2019 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-19-3633 ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,
2. Lõpetada väärteomenetlus nr 2590,19,002137 N L’i süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte kohtuvälisele menetlejale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas 18.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,002137, milles määras KarS § 56 lg 1 alusel menetlusalusele isikule N Lile LS § 227 lg-s 3 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 02.07.2019 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.06.2019 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,19,
3. Viru Maakohus jättis 27.09.2019 otsusega N Li kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 1 18.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,002137 muutmata. Kohtuotsus on käesoleva ajani jõustumata, kuna otsust ei ole õnnestunud menetlusalusele isikule kätte toimetada. Kohus leiab, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-1-152-12; Riigikohtu 27.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-20-10). KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Liiklusseaduses ei ole § 227 lõikele 3 ettenähtud kolmeaastast aegumistähtaega. KarS § 81 lg 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise peatumise asjaolusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-78-10 märkinud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Samuti pelgalt fakti põhjal, et isik ei ela enda rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei saa järeldada, nagu hoiduks ta kriminaalmenetlusest kõrvale. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ei saa kuidagi pidada ka asjaolu, et isiku lähedased ei tea tema asukohast. Käesolevas asjas on N L’ile etteheidetav väärtegu pandud toime 26.05.2019, s.t teo toimepanemise lõpuleviimisest on praeguseks möödunud enam kui kaks aastat ning otsus väärteoasjas ei saa enam mingil moel enne aegumistähtaja lõppu jõustuda. Eelnevale tuginedes tuleb Viru Maakohtu 27.09.2019 kohtuotsus nr 4-19-3633 tühistada ning N L suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2590,19,002137 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro 2