Obsah (9)

§ 162§ 174§ 4511§ 637§ 631§ 634§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11728 Kohtua

§ 162lg 1, 2 alusel jätta kostja kanda.

Kuna kohtul ei olnud andmeid, et kostjale oleks õnnestunud hageja menetluskulude nimekirja kätte toimetada, siis otsustas kohus lahendada menetluskulude rahalise suuruse küsimuse pärast kohtulahendi jõustumist vastavalt

§ 174lg-le 4, § 177 lg 1 p-le 2, lg-le 2.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

1. XX pankrotihaldur Andres Tootsman esitas
2. juunil
3. a Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse, mis edastati Tallinna Ringkonnakohtule
4. juunil
5. a. Kostja taotles apellatsioonkaebuses jätta hagiavaldus läbi vaatamata, menetlus tsiviilasjas lõpetada ning Harju maakohtu
6. mai
7. a otsus tühistada viidates seejuures PankrS § 43 lg-le
8. Harju maakohus kuulutas
9. aprilli
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4686 välja XX pankroti. Võlgnik käesolevast tsiviilasjast pankrotiasja lahendavale kohtule ja haldurile teada ei andnud. 3 2-20-11728
11. Lisaks esitas XX pankrotihaldur Andres Tootsman
12. juunil
13. a Harju Maakohtule avalduse jätta hagiavaldus läbi vaatamata ja menetlus tsiviilasjas lõpetada ning tühistada Harju Maakohtu
14. mai
15. a otsus tuginedes PankrS § 43 lg-le 2 ja asjaolule, et Harju Maakohtu
16. aprilli
17. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4686 kuulutati välja XX pankrot.
18. Harju Maakohus küsis
19. juuni
20. a kirjaga hagejalt seisukohta pankrotihalduri esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele. Hageja teatas
21. juuni
22. a avalduses, et toetab pankrotihalduri taotlust.
23. Harju Maakohus saatis
24. juuni
25. a kirjaga

§ 4511lg-le 1 ja 2 alusel taotluse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus juhtis
2. juuli
3. a e-kirjas menetlusosaliste tähelepanu sellele, et kuivõrd käesoleval juhul on asjas otsus tehtud, ei ole alust PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Teisalt, kuna pooltel on hagimenetluses õigus oma menetlusõigusi käsutada, palus kohus juhul, kui hageja tahe on suunatud menetluse lõpetamisele hagejal täpsustada, kas hageja soovib hagi tagasi võtta või teha muu asjas menetluse lõpetamisele suunatud avalduse. Ringkonnakohus määras võimaliku taotluse esitamise tähtpäevaks
4. juuli
5. a (tl 74). Hageja ringkonnakohtule midagi ei avaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et kostja pankrotihalduri
7. juuni
8. a avaldus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

15.

§ 4511

lg 1 alusel kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus.

§ 4511

lg 2 kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist

§ 4511

lg-s 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Kuivõrd praegusel juhul esitas kostja pankrotihaldur Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsusele apellatsioonkaebuse, on
3. juuni
4. a hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotlust pädev lahendama Tallinna Ringkonnakohus.
5. XX pankrotihaldur Andres Tootsman tugines
6. juunil
7. a hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotluses PankrS § 43 lg-le 2, mis sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 5
8. lause kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale ja selles asjas tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur.
9. Käesolevas tsiviilasjas võttis Harju Maakohus
10. augustil
11. a esitatud hagiavalduse menetlusse
12. septembril
13. a. Kostja pankrot kuulutati välja
14. aprillil
15. a. Seega oli 4 2-20-11728 käesolev kohtumenetlus alanud enne XX pankroti väljakuulutamist. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse käesolevas asjas
16. mail
17. a. Kuivõrd kohus kuulutas välja kostja pankroti ning käesolevas asjas tehtud lahendi peale oli võimalik edasi kaevata, oli pankrotihaldur PankrS § 43 lg 5 alusel õigustatud esitama kostja asemel hagi läbi vaatamata jätmise taotluse.
18. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei saa PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata, sest käesolevas tsiviilasjas on kohtuotsus tehtud. PankrS § 43 lg 2 reguleerib juhtumeid, mil pärast menetlusosalise pankroti väljakuulutamist on võimalik jätkata kohtus pooleliolnud hagimenetlust, milles pankrotivõlgnik on kostja. See tähendab, et tsiviilasjas, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Juhul, kui tsiviilasjas on otsus juba tehtud, isegi, kui see ei ole veel jõustunud, ei saa hagi PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 17; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13, p 13 ja Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 20).
19. PankrS § 43 lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pankroti välja kuulutanud kohtule ja haldurile teatama kõikidest kohtumenetlustest, kus ta osaleb hageja või kostjana või muu menetlusosalisena. Taotluse kohaselt ei andnud kostja hageja poolt esitatud hagiavaldusest pankrotiasja lahendavale kohtule või pankrotihaldurile teada. Esile ei ole toodud, et käesolevat tsiviilasja menetlenud kohus pidanuks teadma, et kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot.
20. Arvestades, et kostja pankrot kuulutati välja
21. aprillil
22. a, kuid käesolevas tsiviilasjas tehti kohtuotsus
23. mail
24. a, ei ole ringkonnakohtul alust rahuldada kostja pankrotihalduri taotlust ega jätta hagi kostja vastu PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata.
25. Järgmisena võtab kolleegium seisukoha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise osas. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja pankrotihalduri apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 22. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja pankrotihalduri

1. juuni
2. a apellatsioonkaebuses on esitatud samad asjaolud, põhjendus ja menetluslik taotlus, mis hagi läbi vaatamata jätmise avalduses ning selles ei sisaldu täiendavalt mingeid väiteid selle kohta, et esimese astme kohus oleks rikkunud õigusnormi, sh menetlusnormi ebaõigesti kohaldanud või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1 ja 2).

Tulenevalt

§ 634

lg-st 1 ei saa apellant oma kaebust ka muuta ja täiendada, sest apellatsioonitähtaeg on möödunud. Arvestades, et kolleegium jättis taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning teisi, sisulisi väiteid kostja pankrotihaldur maakohtu otsuse vaidlustamisel ei esitanud, ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

23. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse 5 2-20-11728 menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 24. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

Apellant riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasunud, mistõttu ei saa ta nõuda selle tagastamist. 25. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 6