lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Paul Pikma Süüdistatav Aleksandr Eelrand Ik: 34307070278; kodakondsus: xxx; xxxharidus; töökoht: puudub, pensionär; elukoht: kindel elukoht puudub, süüdistatava väidete kohaselt elab xxx xx asuva garaažiühistu garaažiboksis. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.05.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Eelrannale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et mõlema episoodi osas on asjaolud selged, teod on tõendatud, vaidlust nende toimepanemise üle ei ole. Kaitsealune on süüd tunnistanud, kahetsenud, küsimus on ainult karistuses. 2. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 30.04.2021 varguse episood aadressil xxx xx kauplus Laagna tee xx 3 Kohus leiab, et 30.04.2021 kella 16:41 ajal aadressil Laagna tee xx xxx xx kauplusest kauba varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. xxx xxx xx 30.04.2021 avaldusest nähtuvalt xxx xxx xx kaupluses xxx aadressil Laagna tee xx kell 16.41 vanem meesterahvas, seljas tume talvejope ja kaasas suur kott, jättis tasumata kauba eest koguväärtusega 94 eurot ja 49 senti. Avalduses on esitatud ka kauba nimetused, kauba kogused ja kauba hinnad (kd 1 tl 1). Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt pidas turvatöötaja M. K. 30.04.2021 kell 16.41 xxx xxx xx kinni vanema meesterahva, kes läbis kassarivi läbi turvaväravate, jättes kauba eest maksmata summas 94, 49 eurot. Õigusrikkujaks osutus Aleksandr Eelrand. Isik anti politseile üle kell 19.01 (kd 1, tl 2). Tunnistajana üle kuulatud M. K. ütluste kohaselt oli tunnistaja tööl xxx xx Laagna tee xx vahetuse vanemana. 30.04.2021 kell 16.41 väljus vanem meesterahvas kassaliini nr 5 kaudu ja jättis kauba eest tasumata summas 94 eurot ja 49 senti. Vanem meesterahvas, seljas tume jope ja must õlakott, jalas mustad kingad. Vanem mees varastas toidulisandeid summas 23, 98, india pähkleid summas 3, 49, kuivatatud puuvilja-pähkli segu summas 6, 49, röstitud soolatud pistaatsiapähklid 5, 99, forellimari premium 23, 97, tursamaks mere 19,92, šokolaadikompvek kirss 4, 70, kompvekid ploom 5, 95, kokku 94 eurot ja 49 senti, videosalvestis on olemas (kd 1, tl 3). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxx xxx xx edastatud videosalvestist 30.04.2021 sündmusest Tallinnas Laagna tee xx asuvas kaupluses xxx xx. Kell 16.00.51 siseneb xxx xxx kauplusesse vanem meesterahvas, kellel on seljas tumedat värvi jope, jalas tumedat värvi püksid ning tumedat värvi jalanõud. Üle õla kannab meesterahvas musta värvi kotti. Meesterahvas kannab näo ees meditsiinilist maski. Meesterahvas liigub ostukäruga. Kell 16.01 on meesterahvas autokaupade osakonnas, paneb oma koti ostukärusse. Kell 16.02.13 siseneb alkoholiosakonda, võtab riiulilt toote ja paneb ostukärusse. Kell 16.04.11 ja 16.04.15 paneb kaupa ostukärusse. Kell 16.04.41 on kommide osakonnas, võtab lahtised kommid, paneb kilkotti ja asetab kilekoti ostukärusse. Kell 16.06.02 võtab uuesti lahtised kommid, paneb kilekotti ja kilekoti ostukärusse. Kell 16.08.36 on konservide osakonnas ja kell 16.08.44 paneb toote ostukärusse. Kell 16.08.56 on puu- ja köögivilja osakonnas, askeldab kell 16.09.29 ostukäru juures ja tõstab osa asju oma kotti. Kell 16.10.08 võtab letilt tooteid, paneb kilekotti ja kilekoti ostukärusse. Kell 16.18.09 on valmistoidu leti juures, saab teenindajalt toote ja paneb ostukärusse. Kell 16.20.40 võtab riiulilt korduvalt tooteid ja asetab ostukärusse. Kell 16.21.40 on puu- ja köögivilja osakonnas, askeldab ostukäru juures ja tõstab osa asju oma kotti. Kell 16.28.43 on piimatoodete osakonnas, askeldab ostukäru juures. Kell 16.28.43 on puu- ja köögiviljaosakonnas, tõstab osa asju oma kotti. Kell 16.36.02 möödub meesterahvas kaamerast, üle õla kannab musta värvi kotti. Kell 16.36.25 on meesterahvas kassade juures ja kell 16.39.05 asetab kassalindile neli toodet, kilekoti, heleda õlu Saku Rock 500 ml, grillitud kanakoib, küüslaugukartul ja maksab nende toodete eest. Seejärel pakib asjad kilekotti ja lahkub kell 16.41.31 kassa juurest. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Aleksandr Eelrand (kd 1 tl 4-21) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Aleksandr Eelrand 30.04.2021 kell 19.05 kahtlustatavana kinni ja teda kahtlustati 30.04.2021 kell 16.41 Laagna tee xx kaupluses xxx kassarivist möödumises ja kauba eest summas 94,49 eurot tasumata jätmises, s.o KarS §
Aleksandr Eelrand vabastati 01.05.2021 kell 14.00 (kd 1 tl 22-25) Kinnipeetu läbiotsimise protokollist nähtuvalt avastati Aleksandr Eelranna läbiotsimisel kinnipidamiskeskuses ja võeti hoiule õlakott, kaks konservi, kruus, nuga, hari, avaja, kolm 4 mobiiltelefoni Nokia, kaart Turbo, õllepudel, kliendikaart Aitäh, võti, Maxima žetoon, kolm 50 eurost kupüüri, üks 20 eurone kupüür, üks 10 eurone kupüür, üks 2 eurone münt, üks 1 eurone münt, 90 senti (kd 1 tl 29). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Aleksandr Eelrand, et kahtlustus on talle arusaadav, on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 30.04.2021 kella 16.30 paiku läks xxx keskuses asuvasse xxx kauplusesse, võttis ostukorvi ning sisenes müügisaali. Müügisaalis tekkis mõte kaubad varastada. Otsustas varastada kõik kahtlustuses märgitud kaubad, et pärast kulutada isiklikeks vajadusteks. Võttis kahtlustuses märgitud kaubad, ja pani ostukorvi, seejärel peitis osa kaupadest kaasasolnud kotti. Osa kaubast, grillkana, keedetud kartul, õllepudel, jättis korvi ja suundus kassade poole. Kassade juures pani ostukorvist kaubad kassalindile ning maksis nende eest. Pärast seda väljus kauplusest kotis olevate kaupade eest tasumata. Varastatud kaubad kavatses ise tarbida. Väljumisel peeti turvatöötaja poolt kinni. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kaasas oli sularaha, kuid tahtis raha säästa. Sissetulekuks on ainult pension, rohkem varastada ei kavatse. Ajutiselt elab garaažis xxx xx, Tallinn (kd 1 tl 3034) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Aleksandr Eelranna
lg 2 järgi selles, et ta samal päeval kella 19.05 ajal varastas Sõle xx asuvast kauplusest xxx kaupa kogumaksumusega 71, 73 eurot (kd 2 tl 16) Isiku ja asjade läbivaatuse protokollist nähtuvalt viidi Kesklinna politseijaoskonnas läbi Aleksandr Eelranna läbivaatus ning võeti hoiule: võtmehoidja ühe võtme ja ühe magnetiga, kaheksa 50 eurost kupüüri, kaks 10 eurost kupüüri, üks 5 eurone kupüür, 10, 06 eurot müntides, kaks Nokia mobiiltelefoni, käekell, elamisluba, võti, must kott isiklike asjadega, mustad tossud, hallid dressipüksid, tumesinine jope, hall nokkmüts (kd 2 tl 17). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Aleksandr Eelrand, et 18.05.2021 kella 19.00 paiku läks xxx kauplusesse, mis asub Tallinnas Sõle tänaval, et osta pelmeene, oli piisavalt raha kaasas. Kaupluses valis kaupu, pani need ostukorvi. Kaupluses tekkis varguse tahtlus. Võttis kahtlustuses märgitud kaubad, pani need endale üle õla kotti. Kassas maksis nende kaupade eest, mis olid ostukorvis, nende kaupade eest, mis olid kotis, ei maksnud. 6 Möödus kassast, jõudis umbes paar meetrit edasi minna, kui tuli turvatöötaja ja palus kaasa tulla. Viidi turvaruumi, andis kotist kaubad välja. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kaubad, mida püüdis varastada, plaanis kinkida tuttavatele naistele tähelepanu märgina. Elab xxx xxx asuvas garaažis, mis kuulub temale (kd 2 tl 18-19). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistataval Aleksandr Eelrand kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimane kord karistati teda Harju Maakohtu 14.06.2018 otsusega nr xxx KarS §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, karistus on täidetud 12.08.2018. Lisaks sellele on süüdistataval 7 kehtivat väärteokaristust, millised kõik on määratud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest (kd 2 tl 2428). Harju Maakohtu 14.06.2018 otsusest nr xxx nähtuvalt karistati Aleksandr Eelranda KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud karistuse algusega alates 12.06.2018. Kohtuotsuse põhiosas märgitud süüdistuse kohaselt püüdis süüdistatav varastada xxx kauplusest kaupa kogumaksumusega 7, 75 eurot (kd 2 tl 29-31). Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligupi III patrullpolitseiniku Lilia Redkina 12.04.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2315,21,001189 karistati Aleksandr Eelranda KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi rahatrahviga 60 eurot selles, et Aleksandr Eelrand 12.04.2021 kell 10.01 Mustakivi tee xx asuvas kaupluses jättis tasumata kauba eest summas 190, 37 eurot (kd 2 tl 32-33). Harju Maakohtu 11.05.2021 otsusest nr xxx nähtuvalt karistati Aleksandr Eelranda KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest arestiga 6 päeva (kd 2 tl 34-35). Kohus leiab, et tunnistaja A. L. ütluste, videosalvesti vaatlusprotokolli ja süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega on süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. xxx xx avaldusest nähtuvalt taotleti vastutusele võtta isik, kes jättis kauplusest võetud kauba eest maksmata ning süüdistatav ei ole kauba võtmist ja kauba eest maksmata jätmist ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et asjade äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatava selgituste kohaselt tahtis ta suurema osa varastatud kaubast kinkida tuttavatele naisterahvastele n.n tähelepanu märgiks, soovides näidata kuidas ta nende eest hoolitseb ja ilmselgelt varjates seda, et ta kingib varastatud asju. Seega oli süüdistatava eesmärgiks pöörata varastatu enda kasuks ja käsutada võõraid vallasasju omal äranägemisel, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud vargust tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viia ja ta peeti kinni, jäi süütegu katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 mõttes. 7 Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava õigusvastane tegevus kvalifitseeritud KarS §
lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei saa süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksandr Eelrand pani toime kaks varguse katset, s.o 30.04.2021 ja 18.05.2021. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud väärteokorras kohtuvälise menetleja 12.04.2021 otsusega KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi selles, et ta püüdis Mustakivi tee xx kauplusest 12.04.2021 varastada kaupa 190, 37 euro ulatuses ning lisaks sellele on teda KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud ka Harju Maakohtu 11.05.2021 otsusega süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Seega on süüdistatav ajavahemikul 12.04.2021 kuni 18.05.2021, s.o ühe kuu ja ühe nädala jooksul toime pannud neli varavastast süütegu. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ja kohus leiab, et Aleksandr Eelrannale inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Kuivõrd süüteod jäid katse staadiumisse, tuleb neid kogumis hinnata süütegude katsetena. Seega pani Aleksandr Eelrand oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §
KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Eelrand ei tööta ja ta on vanaduspensionär, mistõttu on tema sissetulekuks vanaduspension. Andmetest isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüdistatava kogu 2020 aasta sissetulek oli 2610 eurot ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd muud legaalset sissetulekuallikat peale pensioni. Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht ning süüdistatava selgituste kohaselt elab ta temale kuuluvad garaažiboksis. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja seitse kehtivat väärteokaristust ning kõik karistused on temale aastate jooksul mõistetud või määratud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et süüdistataval on aastate jooksul puudunud piisav sissetulek enda elatamiseks ning varavastaste süütegude toimepanemine on muutunud talle omaseks käitumiseks. Lisaks eelmärgitule peab kohus 8 vajalikuks märkida, et ajal, mil ühes kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus, pani süüdistatav toime juba uue varavastase süüteo, mille eest karistati teda arestiga ning enne kui ta jõudis aresti kandma asuda, peeti ta kinni juba järgmise varguse toimepanemiselt. Seejuures on kõik varasemad rahatrahvid, mis talle määrati varavastaste väärtegude toimepanemise eest, senini tasumata, s.t süüdistatava rahaline mõjutamine oodatud mõju avaldanud ei ole ja rahatrahv kui karistusliik on jäänud tagajärjetuks. Seega ei saaks süüdistatavat mõjutada ka kriminaalkaristusena kohaldatav rahaline karistus. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et süüdistatava rahaline mõjutamine karistusena on ennast ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Aleksandr Eelranna süü suurust KarS §
25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samas inkrimineeritakse süüdistatavale kahe katse staadiumisse jäänud varguse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekkinud, sest süüdistataval ei õnnestunud temast olenemata põhjustel vargusi lõpuni viia. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav pani kuriteod toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning seda olukorras, kus tal oli mõlemal korral kaasas piisavalt rahalisi vahendeid. Selline käitumine näitab süüdistatavale omaseks saanud käitumismustrit ja varastamine ei ole tingitud sellest, et tal puuduvad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, vaid selline käitumine on muutunud tema elustiiliks. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kuivõrd varalist kahju ei tekkinud ja süüteod jäid katse staadiumi, siis on süüdistatava süü alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja teatas kohtuistungil, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid, et kaupa osta. Samas ei selgita see asjaolu varguse toimepanemise põhjust. Kohus suhtub süüdistatava kahetsusavaldustesse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav, keda on sellise käitumise eest varem juba karistatud vangistusega, jätkas samalaadset õigusvastast käitumist ja pani lühikese aja jooksul toime rea varavastaseid süütegusid, jätkates sellist käitumist ka siis kui teda oli korduvalt kinni peetud, s.h karistatud rahatrahviga, seejärel uuesti peeti ta kinni ning sellele järgnevalt karistati teda arestiga. Kõigele sellele vaatamata pani ta toime järgmise varguse. Seetõttu ei saa kohus hinnata seda kahetsust siirana. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest küll täielikult mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete väärtegude ja kuritegude eest karistatud, ei saa see kahetsus süüdistatava karistust kergendamise suunas eriti mõjutada. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et arvestades kahe süüteo toimepanemist võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat on korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud, siis peab mõistetav karistus oma ranguselt süstemaatiliselt süütegusid toime panevas süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi jätkuvas kehtivuses, mistõttu ei ole süüdistatavat võimalik karistada sanktsiooni alammääras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama n.n märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral 9 aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust ja seitse kehtivat väärteokaristust, millised kõik on mõistetud või määratud eranditult varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seega ei ole teda mõjutanud ei rahatrahvid, arest ega lühiajalised vangistused ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Kaitsja leidis, et süüdistatavale mõistetava karistuse võiks jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Kohus leiab, et käitumiskontrollile allutamine eeldab süüdimõistetul alalise elukoha olemasolu. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel märkinud, et tema elukohaks on garaažiboks asukohaga xxx xx, kuid elukohast lahkumise keeldu kohaldati temale xxx xx öömajas. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta elab hoopis xxx xx asuvas garaažiboksis xxx. Seega on süüdistatav oma elukoha kohta andnud andmeid, mis omavahel ei riimu ja kriminaalasjast võib järeldada, et süüdistataval tegelikkuses puudub püsiv elukoht, millele viitab ka asjaolu, et süüdistatava asjade läbivaatusel tema kinnipidamise järgselt on tal kaasas olnud eluks vajalikud esmatarbevahendid, milliste esemete kaasaskandmiseks tavaliselt püsiva elukoha olemasolul vajadus puudub. Seetõttu, arvestades süüdistatava kehtivaid karistusi ja püsiva elukoha puudumist leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik mõistetavat karistust tingimisi kohaldamata jätta ei KarS 73 ega ka § 74 alusel, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et süüdistatava sõnade kohaselt tahtis ta sõita maale tuttava naisterahva eest hoolitsema, kuivõrd naisterahvas oma terviseseisundi tõttu ei tule enam iseseisvalt toime, jätmata seejuures avaldamata selle naisterahva elukoha andmed. Seega ei oleks kohtule süüdistatava asukoht teada. Käitumiskontrollile saaks allutada süüdistatavat aga vaid elukohajärgses kriminaalhooldusosakonnas. Seejuures oli süüdistataval kogu aeg võimalus minna väidetavat abivajajat abistama, kuid süüdistatav eelistas abi osutamise asemel varavastaste süütegude süstemaatilist toimepanemist. Seega kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele ning karistuse kandmist tuleb arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, arvestades karistusaja hulka ka esimeses episoodis kahtlustatavana kinnipidamise ajavahemiku.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.