KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. juuni 2021 Kohtuasja number 1-20-5049 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi

) § 201 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. märtsi 2021 otsus Apellandid kannatanu Stark Logistics AS esindajad vandeadvokaat Marko Kairjak ja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled kannatanu Stark Logistics AS (endine AS Tallept Auto), registrikood 10111769 süüdistatav Viktor Krasnov, isikukood 36101242231, elukoht XXX kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Eve Soostar Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. märtsi 2021 kohtuotsus osaliselt, s.o: - Viktor Krasnovi õigeksmõistmises kõigis
4. aastal toimunud tankimistes ja
5. jaanuaril,
6. jaanuaril,
7. jaanuaril,
8. veebruaril kell 21.20,
9. veebruaril kell 21.32,
10. märtsil,
11. märtsil kell 8.55,
12. märtsil kell 9.07,
13. aprillil kell 5.32,
14. aprillil kell 5.46,
15. mail,
16. septembril,
17. oktoobril ning
18. oktoobril 2017 aset leidnud tankimistes; - Viktor Krasnovi süüdi tunnistamises ülejäänud süüdistusaktis märgitud tankimiste tõttu

§ 201

lg 2 p 1 järgi korduvas omastamises; - Viktor Krasnovile mõistetud karistuse osas; - Stark Logistics AS tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jätmise osas; - 704,10 eurose kaitsjatasu ja 300 eurose kannatanu sõidu- ja majutuskulu Viktor Krasnovilt välja mõistmata jätmise ning riigi kanda jätmise osas; - 810 euroste Stark Logistics AS poolt õigusabile tehtud kulutuste Viktor Krasnovilt välja mõistmata jätmise ja Stark Logistics AS kanda jätmise osas. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: - tunnistada Viktor Krasnov

§ 201

lg 2 p 2 järgi süüdi suures ulatuses omastamises kõigi süüdistuses ära toodud tankimiste tõttu, v.a puutuvalt 22. märtsi 2016 tankimisse, mille osas tuleb Viktor Krasnov tunnistada süüdi 238,87 euro eest 210,46 liitri diislikütuse tankimise tõttu; - karistada Viktor Krasnovi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; - jätta see vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktor Krasnov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; - rahuldada Stark Logistics AS tsiviilhagi osaliselt ja mõista Viktor Krasnovilt Stark Logistics AS kasuks välja 31 804,93 eurone kahjuhüvitis; - jätta Stark Logistics AS tsiviilhagi 951,84 eurose kahju hüvitamiseks läbi vaatamata; - mõista Viktor Krasnovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 704,10 eurone kaitsjatasu ja 300 eurone kannatanu sõidu- ja majutuskulu, mille maakohus jättis riigi kanda; - mõista Viktor Krasnovilt Stark Logistics AS kasuks välja 810 eurot, mille Stark Logistics AS kulutas õigusabile ja mille maakohus jättis Stark Logistics AS kanda.

1. Kohustada Viktor Krasnovi tasuma ülal nimetatud 704,10 eurone kaitsjatasu ja 300 eurone kannatanu sõidu- ja majutuskulu, st kokku 1004,10 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Jätta Stark Logistics AS taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.
4. Stark Logistics AS apellatsioon rahuldada.
5. Määrata Ellex Raidla Advokaadibüroole vandeadvokaat Marko Kairjaki ja vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski poolt kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 2241 eurot. Hüvitada nimetatud summa riigieelarvest Stark Logistics AS-ile. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
6. Viktor Krasnovi süüdistatakse järgnevas. V. Krasnov töötas AS-s Stark veoauto juhina ja vedas Eesti ning välisriikide vahel veoautoga Renault Magnum (registreerimisnumber XXX ) kaupa. Nende vedude ajal oli V. Krasnovil õigus töövedude tegemiseks kasutada kütusekaarte Port 1, IDS ja DKV ja nende abil veokit tankida.
7. jaanuarist 2016 kuni
8. aprillini 2018 tankis V. Krasnov aga diislikütust ka ebaseaduslikult. Seda tegi ta raha eest kohtueelse uurimisega 2 tuvastamata isikute sõidukitesse või kanistritesse Poolas, Saksamaal, Belgias ja Luksemburgis asuvates tanklates. Nii pööras ta tema valdusesse usaldatud võõra vara enda kasuks. Täpsemalt talitas V. Krasnov järgmiselt: 1.
10. jaanuaril 2016 kell 15.41 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 429,84 еuro eest 414,46 liitrit diislikütust; 1.
12. jaanuaril 2016 kell 11.22 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 444,45 euro eest 428,55 liitrit diislikütust; 1.
14. veebruaril 2016 kell 18.43 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 503,96 euro eest 494,96 liitrit diislikütust; 1.
16. veebruaril 2016 kell 17.03 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 602,83 euro eest 91,47 liitrit diislikütust; 1.
18. veebruaril 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 405,64 euro eest 422,54 liitrit diislikütust; 1.
20. märtsil 2016 kell 12.14 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 743,62 euro eest 712,55 liitrit diislikütust; 1.
22. märtsil 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 294,26 euro eest 303,36 liitrit diislikütust; 1.
24. märtsil 2016 kell 19.55 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 606,68 euro eest 580,67 liitrit diislikütust; 1.
26. märtsil 2016 tankis ta Belgias Hognoulis 899,10 euro eest 422,54 liitrit diislikütust; 1.
28. märtsil 2016 tankis Belgias Hognoulis 972,90 euro eest 853,42 liitrit diislikütust; 1.
30. märtsil 2016 kell 8.50 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 818,12 euro eest 210,46 liitrit diislikütust; 1.
32. märtsil 2016 kell 18.22 tankis ta Belgias Froyennis 238,87 euro eest 715,58 liitrit diislikütust; 1.
34. aprillil 2016 kell 13.41 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 791,67 euro eest 759,47 liitrit diislikütust; 1.
36. aprillil 2016 kell 20.41 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 473,27 euro eest 440,17 liitrit diislikütust; 1.
38. mail 2016 kell 19.46 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 569,07 euro eest 526,38 liitrit diislikütust; 1.
40. mail 2016 kell 20.31 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 353,07 euro eest 328,01 liitrit diislikütust; 1.
42. mail 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 220,81 euro eest 214,38 liitrit diislikütust; 3 1.
44. juunil 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1) kell 8.45 611,88 euro eest 544,09 liitrit, 2) kell 8.57 2,83 euro eest 2,52 liitrit ja 3) kell 8.59 69,76 euro eest 2,52 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
45. juunil 2016 niisiis 684,47 euro eest; 1.
47. juunil 2016 kell 20.51 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 795,11 euro eest 710,43 liitrit diislikütust; 1.
49. juunil 2016 kell 12.56 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 497,90 euro eest 449,9 liitrit diislikütust; 1.
51. juulil 2016 kell 20.34 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 849,10 euro eest 755,43 liitrit diislikütust; 1.
53. juulil 2016 kell 16.22 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 834,72 euro eest 757,12 liitrit diislikütust; 1.
55. juulil 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 329,87 euro eest 323,40 liitrit diislikütust; 1.
57. juulil 2016 tankis ta Poolas Mostkis 319,27 euro eest 300,49 liitrit diislikütust; 1.
59. juulil 2016 tankis ta Poolas Моstkis 349,79 euro eest 333,93 liitrit diislikütust; 1.
61. augustil 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 338,39 euro eest 352,49 liitrit diislikütust; 1.
63. augustil 2016 kell 20.36 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 515,75 euro eest 480,21 liitrit diislikütust; 1.
65. augustil 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 20.21 494,17 euro eest 440,36 liitrit ja kell 20.32 114,63 euro eest 102,15 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
66. augustil 2016 seega 608,80 euro eest; 1.
68. augustil 2016 kell 14.13 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 885,49 euro eest 789,07 liitrit diislikütust; 1.
70. septembril 2016 kell 19.57 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 904,44 euro eest 811,59 liitrit diislikütust; 1.
72. septembril 2016 kell 10.58 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 689,12 euro eest 619,04 liitrit diislikütust; 1.
74. septembril 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 9.17 385,35 euro eest 346,13 liitrit ja kell 9.27 150,33 euro eest 135,04 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
75. septembril 2016 seega 535,68 euro eest; 1.
77. oktoobril 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 409,18 euro eest 375,39 liitrit diislikütust; 1.
79. oktoobril 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 10.49 465,79 euro eest 400,85 liitrit ning kell 11.04 98,53 euro eest 84,79 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
80. oktoobril 2016 niisiis 564,32 euro eest; 4 1.
82. oktoobril 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 18.35 795,93 euro eest 680,40 liitrit diislikütust ning kell 18.44 4,28 euro eest 4,73 liitrit kütuselisandit AdBlue; kokku tankis ta
83. oktoobril 2016 seega 800,21 euro eest; 1.
85. oktoobril 2016 kell 8.57 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 922,62 euro eest 785,54 liitrit diislikütust; 1.
87. novembril 2016 kell 16.46 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1061,21 euro eest 920,79 liitrit diislikütust; 1.
89. novembril 2016 tankis ta Saksamaal Plaidtis 286,73 euro eest 265,49 liitrit diislikütust; 1.
91. detsembril 2016 kell 16.40 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 818,12 euro eest 690,63 liitrit diislikütust; 1.
93. detsembril 2016 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 9.38 500 euro eest 413,94 liitrit ning kell 9.50 tankis ta summas 109,37 euro eest 90,55 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
94. detsembril 2016 niisiis 609,37 euro eest; 1.
96. detsembril 2016 kell 16.22 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1007,79 euro eest 832,33 liitrit diislikütust; 1.
98. jaanuaril 2017 kell 17.08 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 752,83 euro eest 615,11 liitrit diislikütust; 1.
100. jaanuaril 2017 kell 18.58 tankis ta Poolas Mostkis 572,61 euro eest 502,09 liitrit diislikütust; 1.
102. jaanuaril 2017 kell 14.06 tankis ta Poolas Моstkis 368,55 euro eest 323,16 liitrit diislikütust; 1.
104. veebruaril 2017 kell 20.36 tankis ta Saksamaal Plaidtis 585,50 euro eest 517,91 liitrit diislikütust; 1.
106. veebruaril 2017 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 21.20 444,70 euro eest 367,28 liitrit ja kell 21.32 418,42 euro eest 345,57 liitrit diislikütust; 1.
108. veebruaril 2017 kell 12.40 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 889,04 euro eest 730,64 liitrit diislikütust; 1.
110. märtsil 2017 kell 4.13 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1151,64 euro eest 964,36 liitrit diislikütust; 1.
112. märtsil 2017 kell 5.07 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1112,39 euro eest 944,22 liitrit diislikütust; 5 1.
114. märtsil 2017 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 8.55 682,33 euro eest 582,99 liitrit ning kell 9.07 76,09 euro eest 65,01 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
115. märtsil 2017 niisiis 758,42 euro eest; 1.
117. aprillil 2017 tankis ta kell 5.32 Saksamaal Niederzissenis 556,17 euro eest 466,66 liitrit ja kell 5.46 233,15 euro eest 195,63 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
118. aprillil 2017 seega 789,32 euro eest; 1.
120. aprillil 2017 kell 12.13 tankis ta Saksamaal Plaidtis 438,42 euro eest 382,18 liitrit diislikütust; 1.
122. aprillil 2017 kell 15.41 tankis ta Saksamaal Аndernachis 239,58 euro eest 210,59 liitrit diislikütust; 1.
124. aprillil 2017 tankis ta Saksamaal Niederzissenis kell 19.58 299,04 euro eest 255,63 liitrit ja kell 20.09 364,93 euro eest 311,96 liitrit diislikütust; kokku tankis ta
125. aprillil 2017 niisiis 663,97 euro eest; 1.
127. mail 2017 kell 14.27 tankis ta Saksamaal Меndigis 649,66 euro eest 603,24 liitrit diislikütust; 1.
129. mail 2017 kell 17.37 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 794,27 euro eest 372,21 liitrit diislikütust; 1.
131. mail 2017 kell 6.00 tankis ta Saksamaal Niederzissenis 1049,85 euro eest 926,69 liitrit diislikütust; 1.
133. augustil 2017 kell 21.08 tankis ta Poolas Białystokis 295,56 euro eest 276,87 liitrit diislikütust; 1.
135. septembril 2017 kell 14.27 tankis ta Saksamaal Plaidtis 358,64 euro eest 311,02 liitrit diislikütust; 1.
137. oktoobril 2017 kell 16.26 tankis ta Luksemburgis Potaschbergis 679,73 euro eest 667,12 liitrit diislikütust; 1.
139. oktoobril 2017 kell 16.41 tankis ta Poolas Моstkis 426,45 euro eest 402,49 liitrit diislikütust; 1.
141. novembril 2017 kell 16.47 tankis ta Saksamaal Plaidtis 865,29 euro eest 733,74 liitrit diislikütust; 1.
143. novembril 2017 kell 8.11 tankis ta Saksamaal Plaidtis 915,87 euro eest 778,20 liitrit diislikütust; 1.
145. detsembril 2017 kell 11.27 tankis ta Saksamaal Plaidtis 913,05 euro eest 778,16 liitrit diislikütust; 1.
147. veebruaril 2018 kell 18.05 tankis ta Saksamaal Plaidtis 465,60 euro eest 393,01 liitrit diislikütust; 6 1.
149. veebruaril 2018 kell 5.03 tankis ta Saksamaal Plaidtis 910,21 euro eest 778,27 liitrit diislikütust; 1.
151. märtsil 2018 kell 7.53 tankis ta Saksamaal Plaidtis 756,04 euro eest 630,30 liitrit diislikütust; 1.
153. märtsil 2018 kell 10.22 tankis ta Saksamaal Plaidtis 921,51 euro eest 778,27 liitrit diislikütust; 1.
155. aprillil 2018 kell 21.11 tankis ta Saksamaal Plaidtis 531,32 euro eest 432,85 liitrit diislikütust; 1.
157. aprillil 2018 kell 16.26 tankis ta Poolas Моstkis 796,23 euro eest 695,02 liitrit diislikütust.
158. Selliselt talitades tekitas V. Krasnov Starkile varalist kahju 47 120, 28 eurot.
159. Seega pani V. Krasnov toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses s.o

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi

1. Starki seaduslik esindaja, juhatuse liige K.K. esitas V. Krasnovi vastu tsiviilhagi. Selles soovis ta, et Starkile hüvitataks omastamisega tekitatud varaline kahju 45 500,28 eurot ja õigusabile tehtud kulutused 1620 eurot. Kokku nõudis Stark seega 47 120,28 hüvitamist. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohtu
3. märtsi 2021 otsusega tunnistati V. Krasnov

§ 201lg 2 p 1 järgi süüdi 16 omastamises: 16.

veebruaril 2017 kell 20.36,

1. veebruaril 2017,
2. märtsil 2017,
3. aprillil 2017,
4. aprillil 2017,
5. mail 2017,
6. augustil 2017,
7. novembril 2017,
8. novembril 2017,
9. detsembril 2017,
10. veebruaril 2018,
11. veebruaril 2018,
12. märtsil 2018,
13. märtsil 2018,
14. aprillil 2018 ja
15. aprillil 2018 aset leidnutes. Ülejäänud talle ette heidetud omastamistes mõisteti V. Krasnov õigeks.
16. V. Krasnovi karistati 265 päevamäärase, st 4134 eurose rahalise karistusega.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus täitmisele pööramata tingimusel, et V.

Krasnov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestati

1. märtsist
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu tsiviilhagi osaliselt. V. Krasnovilt mõisteti Starki kasuks välja 12 743,51 eurot. Pool Starki õigusabikuludest, s.o 810 eurot, jäeti kannatanu enda kanda. Ülejäänud pool, s.o 810 eurot, mõisteti V. Krasnovilt kannatanu kasuks välja.
4. Kokkuvõtvalt ilmneb maakohtu otsusest järgmist.
6. aasta tankimisi pole võimalik tuvastada. Nende väidetavate tankimiste kohta on olemas vaid kannatanu esitatud tabelid. Tabelid põhinevad kannatanu raamatupidamisandmetel ja 7 nende andmete õigusust pole võimalik kontrollida. Nt ei saa neid andmeid võrrelda tanklates koostatud arvetega või kütusekaarte väljastanud ettevõte andmetega.
7. aastast on olemas vaid üks kütusearve,
8. juuli 2016 tankimise kohta. On aga võimalik, et
9. juulil 2016 tangitud kütus läks V. Krasnovi kasutuses olnud veoauto paaki. Nimelt pole võimalik kontrollida, kas kütusetase veoki paagis
10. aasta ja enamike
11. aasta tankimiste järel muutus või mitte. Seepärast tuleb V. Krasnov
12. aasta tankimiste süüdistuses õigeks mõista.
14. ja
15. aasta tankimised on tõendatud: neid kinnitavad kas arved kütusefirmadelt või kütusekaardi väljastanud PortOne OÜ-lt (PortOne) saadud teave. Kütusekaarte ei saanud tankimiseks kasutada keegi teine peale V. Krasnovi. Neljateistkümne
16. aasta tankimise puhul pole aga teada, kas V. Krasnov lasi kütuse tema kasutuses olnud veokisse või mujale: nendeks olid
17. jaanuaril,
18. jaanuaril,
19. jaanuaril,
20. veebruaril kell 21.20,
21. veebruaril kell 21.32,
22. märtsil,
23. märtsil kell 8.55,
24. märtsil kell 9.07,
25. aprillil kell 5.32,
26. aprillil kell 5.46,
27. mail,
28. septembril,
29. oktoobril ja
30. oktoobril toimunud tankimised. Teisiti on aga kolmeteistkümne
31. aasta tankimise ja kõigi kuue
32. aasta tankimisega, st
33. veebruaril 2017 kell 20.36,
34. veebruaril 2017,
35. märtsil 2017,
36. aprillil 2017 kell 12.13,
37. aprillil 2017 kell 15.41,
38. aprillil 2017 kell 19.58,
39. aprillil 2017 kell 20.09,
40. mail 2017 kell 14.27,
41. mail 2017 kell 17.37,
42. augustil 2017,
43. novembril 2017,
44. novembril 2017,
45. detsembril 2017,
46. veebruaril 2018,
47. veebruaril 2018,
48. märtsil 2018,
49. märtsil 2018,
50. aprillil 2018 ja
51. aprillil 2018 aset leidnutega. Nimelt on mõõduandvad Ecofleeti väljavõtetted. Ecofleeti näol on tegemist veokite positsioneerimis- ja jälgimisseadmega, millega oli võimalik jälgida reaalasjas auto asukohta ja liikumist, samuti saada teavet veoauto paagis oleva kütuse kohta ning jälgida kütuse tarbimist ja kütuse nivoo muutumist. Lisaks vahetule jälgimisele Ecofleet ka salvestab viidatud teabe. Starki veokitele, sh V. Krasnovi kasutuses olnule paigaldati Ecofleet
52. jaanuaril
53. Ülal viidatud kolmeteistkümne
54. aasta ja kõigi kuue
55. aasta tankimise puhul nähtub Ecofleeti andmetest, et V. Krasnovi veoauto paagis olnud kütuse kogus tankimise ajal ei muutunud. Ülejäänud neljateistkümne
56. aasta tankimise kohta Ecofleeti põhjal järeldusi teha ei saa. Kolme esimese Ecofleeti paigaldamisele eelnenud tankimise puhul – 6.,
57. ja
58. jaanuar – Ecofleeti väljavõtteid pole. Ülejäänute puhul aga pole kütuse taseme kohta tankimise ajal või isegi terve päeva kestel andmeid. Niisiis on vaja V. Krasnov mõista õigeks ka seoses
59. jaanuari,
60. jaanuari,
61. jaanuari,
62. veebruari kell 21.20,
63. veebruari kell 21.32,
64. märtsi,
65. märtsi kell 8.55,
66. märtsi kell 9.07,
67. aprilli kell 5.32,
68. aprilli kell 5.46,
69. mai,
70. septembri,
71. oktoobri ja
72. oktoobri 2017 tankimistega. Küll aga on tõendatud, et V. Krasnov ei tankinud tema valduses olnud veokit
73. veebruaril 2017 kell 20.36,
74. veebruaril 2017,
75. märtsil 2017,
76. aprillil 2017 kell 12.13,
77. aprillil 2017 kell 15.41,
78. aprillil 2017 kell 19.58,
79. aprillil 2017 kell 20.09,
80. mail 2017 kell 14.27,
81. mail 2017 kell 17.37,
82. augustil 2017,
83. novembril 2017,
84. novembril 2017,
85. detsembril 2017,
86. veebruaril 2018,
87. veebruaril 2018,
88. märtsil 2018,
89. märtsil 2018,
90. aprillil 2018 ja
91. aprillil
93. Viimati viidatud tankimistega (st kolmeteistkümne
94. aasta tankimise ja kõigi kuue
95. aasta tankimisega) pööras V. Krasnov korduvalt enda või kolmanda isiku kasuks temale usaldatud kannatanule kuulunud (ehk V. Krasnovile võõra) vara, nimelt kannatanule kuuluvate ja V. Krasnovile tema tööülesannete täitmiseks usaldatud kütusekaartide alusel tangitud kütuse. V. Krasnov tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et vastavalt tema tööandja seatud tingimustele ei tohtinud ta kasutada temale usaldatud kütusekaarte muul viisil kui tema kasutusse antud veoauto tankimiseks. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. V. Krasnov tekitas 12 743,51 eurose varalise kahju. Kuna see summa ei ületa 40 000 eurot, ei saa rääkida omastamisest suures ulatuses

§ 201lg 2 p 2 tähenduses.

Et aga tegemist oli 8 mitme omastamise episoodiga, esineb V. Krasnovi käitumises korduvuse tunnus ja tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 1 järgi.

1. Kuna V. Krasnov tekitas kannatanule otsest varalist kahju, peab ta selle hüvitama. Tsiviilhagi ei saa aga rahuldada täielikult, sest
2. aasta ja osa
3. aasta väidetavad omastamised tõendamist ei leidnud. Seetõttu rahuldas kohus tsiviilhagi 12 743,51 euro ulatuses.
4. Et V. Krasnov mõisteti maakohtu hinnangul umbes pooltes etteheidetes õigeks ja pooltes süüdi, jäeti pool kannatanu õigusabikuludest, s.o 810 eurot, kannatanu enda kanda ning ülejäänud 810 eurot mõisteti V. Krasnovilt kannatanu kasuks välja. Apellatsioon
5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni kannatanu esindajad vandeadvokaat Marko Kairjak ja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask. Apellandid paluvad maakohtu otsuse V. Krasnovi õigeks mõistmises ja tsiviilhagi rahuldamata jätmises tühistada. V. Krasnov on vaja kõigis talle ette heitud tegudes õigeks mõista ja temalt on vaja mõista kannatanu kasuks välja maakohtu välja mõistetust 32 756,77 euro võrra suurem kahjuhüvitis. Starki menetluskulud paluvad kaitsjad jätta riigi kanda. Apellantide peamised seisukohad on niisugused.
6. Osas, milles V. Krasnov õigeks mõisteti, tulnuks tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, mitte rahuldamata. KrMS § 310 lg 2 vastu eksides rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 järgi. Siiski see minetus praegu oluline ei ole, sest V. Krasnov tuleb süüdi mõista ja tsiviilhagi on tarvis rahuldada.
7. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kuna jättis täitmata kohtu selgitamiskohustuse. Maakohus märkis, et talle pole
8. aasta tankimiste osas esitatud kütusefirmade arveid ning et mõne tankimise osas puuduvad tõendid kütuse taseme muutumise kohta veoki paagis. Samas pole maakohus kogu kohtumenetluse ajal kannatanule kordagi selgitanud, milliste tõenditega on tal võimalik oma väiteid tõendada. Kannatanu ei teadnud, et tema koostatud tabel kõigi vaidlusaluste tankimiste kohta pole piisav.
9. Ehkki kannatanu seaduslik esindaja kuulati kohtueelses menetluses üle kaks korda, ei selgitanud menetleja talle kordagi, kas ja milliseid tõendeid
10. aasta tankimiste osas esitada on vaja. Vastav teave ei selgu ka kriminaaltoimikust. Samamoodi ei ole kannatanule selgitatud, et ta peaks tõendama negatiivset asjaolu, s.o fakti, et vaidlusaluste tankimiste ajal 2016–2017 ei läinud kütus V. Krasnovi veoki paaki. Kuivõrd ei ole vaidlust selles, kui suur oli veoki paak, milline oli veoki keskmine kütusekulu ja missugune oli sõiduki teekond ning ei vaielda sellegi üle, et V. Krasnov tööandjale tankimist ei deklareerinud, polnud kannatanul ka mõistlikku põhjust täiendavate tõendite hankimiseks. Veel enam, kannatanu rääkis
11. aastal uurijaga tõendite esitamise osas tihedalt, ent maakohtu seisukohast nähtuvalt ei ole asjakohaseid tõendeid kohtuni siiski jõudnud.
12. Kuna kannatanu tsiviilhagi ja süüdistuse asjaolud kattuvad, pidi nii uurijale kui prokurörile olema teada, milliste tõenditega V. Krasnovi süüd tõendada ning seega pidid riigiesindajad teadma sedagi, milliseid tõendeid koguda ja maakohtule esitada. Kannatanult oli ja on seni võimalik asjakohased tõendid välja nõuda: nii tankimisi puudutav tõendusteave kui muu teave, millega on võimalik V. Krasnovi tööülesannete täitmiseks mittevajalikud tankimised Renaultiga siduda. 9
13. Eelistungi ega kohtuistungite protokollidest ei nähtu, et kohus oleks kannatanule selgitanud tema nõude rahuldamise eeldusi või tõendamisvajadust, sh seda, millise tõendiga on üldse võimalik kannatanu nõue maksma panna. Olukorras, kus kannatanul on seaduslik võimalus esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames, ei tohi tema õiguste kaitse olla väiksem kui see oleks olnud juhul, kui hagi oleks esitatud tsiviilkohtumenetluses. Järelikult ei ole Viru Maakohus selgitamiskohustust täitnud.
14. Negatiivseks asjaoluks on see, et
15. ja osa
16. aasta tankimiste osas pole tõendeid, et tangitud kütus on läinud V. Krasnovi veoki paaki. Tsiviilkohtumenetluses on negatiivse asjaolu tõendamise koormise korral lähtutud hea usu põhimõttest tulenevalt sellest, et olukorras, kus pool peaks üldise tõendamiskoormise jaotuse järgi tõendama negatiivset asjaolu, lasub temal vaid põhjendatud kahtluse tasemel põhistamise kohustus, misjärel nihkub vastuväitmise ja veenmise koormus vastaspoolele. Maakohus on eeldanud, et prokuratuur peab tõendama negatiivset asjaolu, st et kütus ei jõudnud Renaulti paaki.
17. Apellantide hinnangul on aga prokuratuur täitnud nn kirjeldamiskohustuse ehk põhistanud järgnevat. Kannatanu kütusekaartidega toimus rida tankimisi, mis olid seotud Renaultiga. Kuna tangitus kütus pole jõudnud selle veoki paaki, on see ilmselt tangitud kellegi muu sõidukitesse või kanistritesse. Sellest tulenevalt oli V. Krasnovil võimalus enda kaitseks esitada kõigi süüdistuses nimetatud tankimiste kohta vastav aruandlus, nagu ta oli teinud kõigi teiste tankimiste puhul oma töösuhte kestel kannatanuga. Kuna V. Krasnov seda ei teinud, esineb kõrvaldamata kahtlus, et tankimine oli ebaseaduslik. Kõrvaldamata kahtlust kinnitavad muud kogutud tõendid kogumis, sh asjaolud nende
18. ja
19. aasta episoodide kohta, mille maakohus luges tõendatuks, sh tankimised, mille kohta aruandlust pole esitatud, kütusefirmade arved, V. Krasnovi töösuhet reguleerivad dokumendid, Ecofleeti väljavõtted, V. Krasnovi töötelefoni kõneeristused, veoki tehnilised andmed ja V. Krasnovi esitatud aruanded.
20. Samamoodi on vääralt pandud kannatanule kui hagejale tõendamiskoormus tangitud kütuse saatuse osas. Kannatanu seaduslik esindaja on esitanud nii eri kütusefirmade arveid kui võimalusel GPS-süsteemi väljavõtteid seoses tankimistega, mida V. Krasnov oma töösuhte ajal mitte kunagi ei deklareerinud. Ka on kannatanu seaduslik esindaja andnud maakohtus ütlusi seoses V. Krasnovi kohustustega kütusekaartide hoidmisel ja kasutamisel, samuti aruandluse kohta. Seega on Stark täitnud vähemalt põhjendatud kahtluse tasemel põhistamiskohustuse, misjärel tulnuks V. Krasnovil kui kostjal tõendada, et tangitud kütus läks veokiga seotud tööülesannete täitmiseks.
21. Samas on ka maakohtus uuritud tõendid kogumis piisavad, et mõista V. Krasnov süüdi ka
22. juuli 2016 omastamises ja neis
23. aasta omastamistes, milles ta õigeks mõisteti. Selles osas saab rahuldada ka kannatanu tsiviilhagi.
24. Ainus tehiolu, mille kohta V. Krasnov selgitusi anda ei oska ja milles ta enda osalust eitab, on süüdistuses nimetatud need tankimised, mil kasutati veoki juurde antud kütusekaarte.
25. Seda, kas V. Krasnov kasutas süüdistuses näidatud kütuse tankimisi töösõitudeks, on kõigi tõendite kogumis võimalik tuvastada. V. Krasnov ei ole koostanud süüdistuse aluseks olevate tankimiste kohta aruandlust. Veoki paak mahutab maksimaalselt 1225 liitrit kütust ja veoki kütusekulu on keskmiselt 35–37 liitrit 100 km kohta. Kütusefirmad on kannatanule esitanud arveid veoki tankimiste eest, mis koos V. Krasnovi poolt esitatud aruandlusega tekitavad olukordi, kus veoki paak mahutab rohkem kui 1225 liitrit kütust. See on aga võimatu. V. Krasnovi esitatud aruandlus ei võimalda järeldada, et töö veokiga tingis kilometraažilt või 10 laadungilt üle keskmise kütusekulu, s.o üle 35–37 liitri 100 km kohta. Seega puudus täiendavateks deklareerimata tankimisteks vajadus.
26. ja
27. aasta episoodide kohta on olemas Ecofleeti väljavõtted, mis kaudselt kinnitavad kahtlust, et kütus ei läinud ka
28. aastal vaidlusaluste tankimiste ajal XXX paaki.
29. Eelnevast tulenevalt on maakohus tõendite kogumis tuvastanud V. Krasnovi tööviisi, pole aga põhjendanud, miks
30. jaanuari 2017,
31. jaanuari 2017,
32. jaanuari 2017,
33. veebruari 2017 (kell 21.20 ja 21.32),
34. märtsi 2017,
35. märtsi 2017,
36. aprilli 2017,
37. mai 2017,
38. septembri 2017,
39. oktoobri 2017 ja
40. oktoobri 2017 tankimised ei ole küllaldast tõendamist leidnud. Võttes arvesse eelpool toodud põhjendusi negatiivse asjaolu tõendamiskoormuse kohta, ei saa V. Krasnovi osaliselt õigeks mõista ainuüksi põhjusel, et prokuratuur ja kannatanu ei ole tõendanud veoki kütuse nivood vaidlusaluste tankimiste ajal. Samal ajal on maakohus läbivalt tuvastanud, et V. Krasnovile usaldatud kütusekaarte ei saanud keegi teine kasutada: esiteks nõudis kaartide kasutamine PIN-koodi sisestamist ja vastavat koodi teadis V. Krasnov ning teiseks lõppesid põhjendamatud tankimised pärast V. Krasnoviga töösuhte lõpetamist. Kuna maakohus ise välistab võimaluse, et keegi teine võis V. Krasnovile usaldatud kütusekaarte kasutada, on kohtu lõppjäreldus osade episoodide küllaldase tõendamatuse kohta vastuoluline.
41. Neis
42. aasta episoodides, mille osas esitati Ecofleeti väljavõte –
43. veebruari kell 21.20,
44. veebruari kell 21.32,
45. märtsi,
46. märtsi,
47. aprilli,
48. mai,
49. septembri,
50. oktoobri ja
51. oktoobri tankimised –, jõudis maakohus ekslikule seisukohale, et väljavõtetest ei nähtu tankimisest tulenenud kütuse nivoo muutumist. Ecofleeti väljavõttest nähtub eelõige kaht sorti olulisi andmeid. Esiteks on näha kütuse taset enne tankimist, millest tulenevalt on paagi suurust (1225 liitrit) arvestades võimalik teha järeldus, kas väidetavalt juurde tangitud kütus mahtus sinna või mitte. Teiseks on ära toodud kütuse nivoo näidik, mis tankimisel peaks tõusma. Kui Ecofleeti väljavõttel näidiku tõusu näha pole, kütus paaki ei läinud.
52. Lisaks jättis maakohus hindamata, kas V. Krasnovi tegu võib endast kujutada usalduse kuritarvitamist

§ 2172lg 1 mõttes.

1. Ka soovivad apellandid, et ringkonnakohus võtaks vastu uued tõendid. Maakohtus polnud neid tõendeid võimalik esitada kannatanust mitteoleneval põhjusel KrMS § 321 lg 6 mõttes. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades seda, et kannatanut ei esindanud kohtueelses ega maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja ning menetleja ei ole enne maakohtu otsust tõenditele tähelepanu juhtinud, ei saanud kannatanu teada, et süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ei piisa kannatanu enda poolt koostatud analüüsist, vaid vaja on algdokumenti.
2. Kannatanu esitas kohtueelses menetluses uurijale kõik nõutud dokumendid. Kuna need olid kriminaaltoimikust puudu, tehti päring Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kelle
3. märtsi 2021 vastusest nr PRP-10/21/2367 võib järeldada, et kohtueelses menetluses koguti vaid see materjal, mis on ka kannatanule edastatud kriminaaltoimikus.
4. Kannatanu suhtles
5. aasta juulis ja augustis kohtueelset menetlust toimetanud uurija Alla Sokolovaga, kellele ta esitas nii raamatupidamise algdokumente kui ka kokkuvõtvaidvõrdlevaid analüüse tekkinud kahju kohta. Samuti käis uurija kannatanu kontoris tõenditega tutvumas. Sellega seoses paluvad apellandid võtta kriminaalasja juurde kannatanu esindaja kirjavahetuse A. Sokolovaga. Sellest kirjavahetusest nähtub, et kannatanu tegi omalt poolt kõik mõistliku, et esitada oma äranägemise järgi uurijale vajalikud tõendid. 11
6. Eelnevast tulenevalt on apellatsioonile lisatud kõigi
7. aasta tankimisi puudutavate PortOne, IDS ja DKV kaartidega tankimiste eest kannatanule kütusefirmade poolt esitatud arved. Otsuses on maakohus puutuvalt
8. aasta tankimiste tõendamisse märkinud, et kütusefirmadelt arvete puudumine ei võimalda veenduda selles, kas väidetavate tankimiste eest on kannatanu esitatud arved ka tasunud ehk et kannatanul tekkis varaline kahju. Arvete tasumise tõendamine ei ole eelduseks kahjunõude jaatamisel, kuivõrd kütusefirmade poolt esitatud arved juba tõendavad nende ees kohustuste tekkimist, seega ühtlasi kahju tekkimist kannatanul.
9. Ka paluvad apellandid võtta kriminaalasja juurde kannatanu koostatud võrdlevad aruanded, kust nähtub konkreetne V. Krasnovi töö ja sellega seonduvad kulud. Esiti on koostatud aruanne V. Krasnovi poolse aruandluse tulemusel, milles arvestatakse ka tema poolt kannatanule esitatud kütusetšekke. Teiseks on võrdluseks tehtud täiendav aruanne, kuhu on juurde lisatud hiljem kütusefirmade esitatud arved, mille kohta V. Krasnov varem tankimisi deklareerinud ei olnud. Võrdlusandmetest on näha, et sama marsruudiga võib lõppeks kütusekulu kasvada ka kahekordseks. Kuna selliste võrdlusandmete tekitamine eeldab suurt ajalist ressurssi, on andmed esitatud vaid mõne V. Krasnovi süüdistust puudutava episoodi kohta. Samas on tegu näitlikustava tõendiga, mis võimaldab kohtul aru saada, miks on olemasoleva tõendikogumi pealt võimalik järeldada, et süüdistuse aluseks olevate tankimistega ei saanud kütus minna Renaulti paaki.
10. Viimaks paluvad apellandid võtta asja juurde
11. aastal V. Krasnovi poolt kannatanule esitatud aruandluse Euroopa sisetööde kohta. Aruandlusest on kuupäevade kaupa näha V. Krasnovi marsruut, läbitud vahemaa ja tankimised koos kütusetšekkidega. Kõrvutades neid aruandeid
12. aasta PortOne, IDS ja DKV poolt saadetud arvetega, on võimalik jõuda järelduseni, et kütust tulnuks tankida veokisse rohkem, kui selle paaki mahub. Järelikult on andmete kogumis võimalik teha järeldus, et vaidlusaluseid tankimisi ei tehtud Renaulti töösõitudeks. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise. Esmalt lahendab ringkonnakohus apellantide uute tõendite esitamise taotluse, seejärel võtab seisukoha apelleeritud süüetteheite osas, mõistab siis V. Krasnovile karistuse, lahendab pärast seda tsiviilhagi ja määrab viimaks kindlaks menetluskulud. Uued tõendid
14. Kannatanu esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta KrMS § 321 lg 6 alt 2 alusel vastu tõendid, mida maakohtus ei esitatud. Selle sätte kohaselt võib apellant tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Millestki sellisest praegu kõneleda ei saa.
15. Kannatanu hankis endale esindaja alles pärast maakohtu menetluse lõppu. Miski ei takistanud tal aga seda tegemast juba varem. Seega oli õigusteadmistega esindaja poole pöördumata jätmine kannatanu vaba valik ehk olenes täielikult temast endast. Lisaks oli kannatanul õigus kogutud materjalidega tutvuda, sealhulgas lugeda kriminaaltoimikut ja osaleda kohtuistungil: vt KrMS § 38 lg 1 p-d 7 ja
16. Ka oleks ta saanud KrMS § 38 lg 1 p 4 kohaselt taotleda tõendite asja juurde lisamist. 12
17. Kohtukolleegium ei nõustu apellantidega, nagu oleks maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kui kohtu selgitamiskohustus oleks sedavõrd lai, nagu seda üritavad näidata apellandid, rikuks see KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet: kohus peaks hakkama andma ühele menetlusosalisele (kannatanule) selgeid juhiseid, milliseid süüstavaid tõendeid veel koguda ja esitada tuleb. Seetõttu ei saa öelda, et kriminaalasja lahendamisel selgitamiskohustus midagi niisugust nõuab – isegi kui tsiviilasja arutades kohus selliselt talitama peaks.
18. Eelnimetatud põhjustel jätab ringkonnakohus kannatanu esindaja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Omastamine
19. Kriminaalkolleegium peab kõigepealt vajalikuks refereerida Starki juhatuse liikme K.K. i ütlusi selle kohta, kuidas Stark käesoleva menetluse esemeks oleva sündmustiku avastas (kd 1, tl 22 jj.). Veokijuhid kasutasid veokite tankimiseks nn kütusekaarte: need kaardid andsid Starkile selliseid kaarte opereerivad äriühingud, st PortOne ja DKV – Starki pidi neile äriühingutele nonde esitatud arvete alusel kütuse eest tasuma. Veokijuht sai kütusekaardiga tanklas kütust: selleks pidi ta kaardi sisestama vastavasse terminali ja tippima terminali klaviatuurile kaardi PIN-koodi. Sõidukijuhid pidid iga reisi kohta esitama Starkile reisikulu aruande, kus kajastati muu hulgas reisil toimunud tankimised ja millele lisati tanklast tankimise kohta väljastatud kviitungid (tšekid).
20. aasta kevadise Starki sisekontrolli revisjoni käigus avastas revident juhuslikult, et V. Krasnov oli tankinud rohkem kui ta oma reisikulude aruannetes näidanud oli. See ilmnes siis, kui reisikulude aruandeid võrreldi arvetega, mis olid Starkile tasumiseks esitanud kütusekaarte opereerivad äriühingud: neil viimati nimetatud arvetel kajastuvad kõik V. Krasnovi reisikulu aruannetes ära toodud tankimised, aga lisaks sellele veel mitmed muudki tankimised. Revisjon hõlmas esialgu vaid
21. aasta algust. Starki esindajad pärisid V. Krasnovilt selgitust. V. Krasnov ei osanud „suurt midagi öelda“ ja tunnistas, et ta varastas kütust ning müüs selle lisatulu saamiseks maha. Starki esindajad üritasid jõuda V. Krasnoviga „mõistliku lahenduseni“, aga et V. Krasnov sellega nõus ei olnud, hakkas Stark uurima ka varasemat perioodi: esialgu aastat 2017 ja seejärel aastat
22. Ka neil ajavahemikel oli V. Krasnov jätnud paljud tankimised tööandjale deklareerimata.
23. Süüdistuse aluseks võetigi need tankimised, millest V. Krasnov Starkile teada ei andnud: prokuratuuri hinnangul ei tankinud V. Krasnov neil puhkudel mitte oma veokit, vaid ta lasi kütuse tuvastamata isikute sõidukitesse või kanistritesse.
24. Esimese astme kohtu hinnangul on kõik süüdistuses kirjeldatud
25. ja
26. aasta tankimised tõendatud. Maakohus tugines kolme laadi tõenditele. Esiteks toetus kohus
27. köite
28. ja
29. leheküljel olevale dokumendile. Selle dokumendi näol on tegemist
30. juuni 2018 V. Krasnovi töölepingu ülesütlemise avalduse lisaga: ülesütlemisavalduses endas (kd 2, tl 158) heidetakse V. Krasnovile ette terve hulga tankimiste deklareerimata jätmist ning avalduse lisas tuuakse need tankimised välja. Teiseks tugines kohus PortOnelt ja DKV-lt saadud kütusekaartidega tehtud tehingute väljavõtetele (vastavalt kd 2, tl 162–167 ja kd 2, tl 84–85). Kolmandaks viitas esimese astme kohus ka mõningatele DKV-lt saadud e-arvetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga: kõik süüdistusaktis välja toodud
31. ja
32. aasta tankimised toimusid.
33. Ka leidis maakohus igati loogiliselt, et tankijaks oli V. Krasnov – ja arvesse ei saa võtta kaitseväiteid, et keegi võis V. Krasnovi kaardid varastada või kopeerida ning seejärel ise 13 tankida. Elektroonilise kaardi kopeerimine on juba iseenesest keeruline. Varguse versiooni muudab aga väheusutavaks see, et kaartide kasutamiseks oli tarvis teada PIN-koodi. Kui keegi aga tõesti kaardi kopeerimisega hakkama saakski või kaardi varastaks (ning PIN-koode teaks), poleks usutav, et ta kasutaks seda mitme aasta kestel, jättes erinevate kasutuskordade vahele puhuti võrdlemisi pikad vahed. Sellises olukorras üritaks kopeerija või varas võtta tanklatest võimalikult kiiresti võimalikult palju kütust. Täiesti ebausutavaks muudab kaitseväite aga see, et süüdistuses kirjeldatud tankimised toimusid just siis, kui tankla läheduses oli parajasti V. Krasnov. Niisamuti ei saa varguseversioon paika pidada tulenevalt sellest, et V. Krasnov kasutas kaarte selleks, et tankida veokit – ja need tankimised V. Krasnov Starkile deklareeris. Kuidas saab olla võimalik see, et kaardid pole küll enam V. Krasnovi valduses, ent ta ikkagi pidevalt neid kasutab? Viimaks saab viidata ka tõsiasjale, et K.K. i kinnitusel lõppesid n-ö salatankimised pärast V. Krasnovi Starkist lahkumist.
34. Siiski ei saa maakohtu hinnangul öelda, et V. Krasnov tankis kõigil neil kordadel mujale kui tema kasutuses olnud Renaulti diislipaaki. Tankimist mõnda muusse kohta pidas maakohus tõendatuks vaid Ecofleeti vastava väljatrüki olemasolul. Täpsemalt luges maakohus kõlblikuks sellise väljatrüki, mille puhul on näha, et tankimise ajal veoki kütusenivoo ei tõuse. Olgu näiteks viidatud
35. veebruari 2017 tankimisele. Ecofleeti väljatrüki puhul (kd 2, tl 3) tuleb panna tähele väljatrüki alumises osas oleva tabeli ülemist kollakat joont. K.K. i selgituste kohaselt kajastab see joon kütuse taset veoki paagis.
36. veebruaril 2017 see tase kella 12.40 paiku (või vahetult pärast seda) ei muutunud – kui aga veokisse oleks tangitud 730 liitrit kütust, oleks tase pidanud selgelt tõusma.
37. Kriminaalkolleegium nõustub sellise lähenemisega, st kütusejoone vaatlemisega – et see on esiteks üdini loogiline ning teiseks seda keegi ka kuidagi vaidluse alla ei sea, ei peagi ringkonnakohus vajalikuks sel teemal pikemalt peatuda. Olgu siiski asja võimalikult hea mõistetavuse huvides viidatud ka Ecofleeti väljavõttele, kus kütuse tase paagis väga kiiresti ja järsult tõuseb:
38. märtsil 2017 natuke pärast kella 14.00 tõusis ülemine kollane joon loetud minutite kestel tugevasti (kd 2, tl 5). Nii kasvas kütuse kogus paagis ca 300 liitrilt ca 1100 liitrile – K.K. i selgituste kohaselt näitab kütuse kogust väljatrüki alumises osas oleva tabeli parempoolne skaala (
39. märtsil 2017 väljavõttes: 0, 250, 500, 750, 1000, 1250).
40. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus loogiliselt ja õigesti, et
41. veebruaril 2017 kell 20.36,
42. veebruaril 2017,
43. märtsil 2017,
44. aprillil 2017 kell 12.13,
45. aprillil 2017 kell 15.41,
46. aprillil 2017 kell 19.58,
47. aprillil 2017 kell 20.09,
48. mail 2017 kell 14.27,
49. mail 2017 kell 17.37,
50. augustil 2017,
51. novembril 2017,
52. novembril 2017,
53. detsembril 2017,
54. veebruaril 2018,
55. veebruaril 2018,
56. märtsil 2018,
57. märtsil 2018,
58. aprillil 2018 ja
59. aprillil 2018 tankis V. Krasnov kütuse kuhugi mujale kui oma kasutatud Renaulti kütusepaaki.
60. Lisaks eelmainitud tõenditele on aga võimalik tugineda ka K.K. i ülal refereeritud ütlustele, mille kohaselt tunnistas V. Krasnov talle, et varastas kütust ja müüs selle lisaraha saamiseks maha. Nimelt on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 3 järgse tõendiga: V. Krasnovi öeldu kujutas endast kuriteo toimepanemise omaksvõttu. Pole alust arvata, et K.K. i sellekohased väited ei vasta tõele ehk V. Krasnov tegelikult K.K. ile midagi sellist ei väitnud. Mingeid tülisid K.K. i ega V. Krasnovi vahel ühestki tõendist nähtuvalt ei olnud. Seega pole K.K. il põhjust V. Krasnovile tema süüdi lavastamise läbi millegi eest kätte maksta. Ka ei saaks ringkonnakohtu meelest võtta tõsiselt väidet, et K.K. soovib V. Krasnovi arvelt rikastuda ehk K.K. loodab, et V. Krasnov tasub talle kohtu poolt vääralt peale pandavad võlad ära. On täiesti selge, et selline moodus on rikastumiseks äärmiselt ebaefektiivne. Esiteks kestab kriminaalmenetlus pikalt. 14 Teiseks kaasnevad sellega kulud: nt peab Stark tasuma oma esindajatele. Kolmandaks on kõike muud kui kindel, et V. Krasnov temalt välja mõistetava kahjuhüvitise ka tegelikult (aegsasti ja täies mahus) tasub.
61. Maakohtu meelest ei saa aga kütuse kuhugi mujale kui Renaulti laskmist tuvastada
62. jaanuari,
63. jaanuari,
64. jaanuari,
65. veebruari kell 21.20,
66. veebruari kell 21.32,
67. märtsi,
68. märtsi kell 8.55,
69. märtsi kell 9.07,
70. aprilli kell 5.32,
71. aprilli kell 5.46,
72. mai,
73. septembri,
74. oktoobri ja
75. oktoobri 2017 tankimiste puhul – on võimalik, et neil puhkudel suunas V. Krasnov diisli just tema kasutuses olnud veoauto paaki. Nimelt ei saa neil puhkudel tugineda Ecofleeti väljavõtetele.
76. jaanuari,
77. jaanuari ja
78. jaanuari 2017 tankimiste puhul neid väljavõtteid üldse pole, sest siis polnud Renaultile veel Ecofleeti seadmeid paigaldatud. Ülejäänud puhkudel on küll Ecofleeti väljatrükid olemas, aga nendel olev andmestik on puudulik: neil ei ole näha kütusejoont üleüldse (
79. septembri tankimine, kd 2, tl 12;
80. oktoobri tankimine, kd 2, tl 13;
81. oktoobri tankimine, kd 2, tl 14) või ei ole kütusejoont kuvatud tankimise ajal (
82. veebruari kell 21.20 tankimine, kd 2, tl 1;
83. veebruari kell 21.32 tankimine, kd 2, tl 1;
84. märtsi tankimine, kd 2, tl 4;
85. märtsi kell 8.55 tankimine, kd 2, tl 6;
86. märtsi kell 9.07 tankimine, kd 2, tl 6;
87. aprilli kell 5.32 tankimine, kd 2, tl 7;
88. aprilli kell 5.46 tankimine, kd 2, tl 7;
89. mai tankimine, kd 2, tl 10).
90. Maakohtu lähenemine on iseenesest arusaadav. Jääb tõepoolest mõistmatuks, miks Ecofleeti väljatrükid erinevad. Miks kuvatakse kütusejoont just nii, nagu seda kuvatakse? Miks algab see just selles kohas, kus ta algab, ja lõppeb seal, kus ta lõppeb? See ei saa olla seotud sellega, kas sõiduk sõidab (seda näitab sinine kiirusegraafik) või kas sõidukil on süüde sees (seda kuvab roheline märgistus). Nimelt kuvatakse mõnikord kütusejoont ka siis, kui sõiduk üldse ei sõida ja kui süüde on sees vaid puhuti: vt nt väljavõte
91. aprilli kohta, kd 2, tl 2 või väljavõte
92. märtsi ajavahemiku ca 2.15–11.30 kohta, kd 2, tl
93. Seetõttu jäävad ringkonnakohtu jaoks arusaamatuteks kuriteokaebuses esitatud väited (kd 2, tl 77–79), et
94. veebruaril kell 21.20 on Renaulti paagis 447 liitrit kütust,
95. veebruari kell 21.32 oli Renaulti paagis ikka 447 liitrit kütust,
96. märtsil kell 4.13 oli Renaulti paagis 822 liitrit kütust,
97. märtsil kell 8.55 oli Renaulti paagis 586,35 liitrit kütust,
98. märtsil kell 9.07 oli Renaulti paagis endiselt 586,35 liitrit kütust,
99. aprillil kell 5.32 oli Renaulti paagis 849,85 liitrit kütust,
100. aprillil kell 5.46 oli Renaulti paagis ikka veel 849,85 liitrit kütust ja
101. mail kell 6 oli Renaulti paagis 1171,29 liitrit kütust. Kuivõrd neil kellaaegadel kütusejoont ei kuvata, siis kuidas saab väita, et neil hetkedel oli paagis just nii-ja-nii palju kütust? Ka tuleb juhtida tähelepanu K.K. i poolt ühele kohtu küsimusele antud vastusele (kd 1, tl 31). Kohus: „Näiteks t.l 22, kas siin on näha kütusepaagi jäägi nivood?“; K.K. i vastus: „Siin ei ole nivood millegipärast, pean seda täpsustama. Siin on pigem näidatud seda, kus see auto viibis hetkel.“ Seega näib ka K.K. ise olevat möönnud, et osade Ecofleeti väljavõtete alusel pole võimalik öelda, kui palju tankimise momendil veoki paagis diislit oli.
102. Siiski on võimalik tuvastada, et
103. veebruaril kell 21.20,
104. veebruaril kell 21.32,
105. märtsil,
106. märtsil kell 8.55,
107. märtsil kell 9.07,
108. aprillil kell 5.32,
109. aprillil kell 5.46 ja
110. mail diislit Renaulti paaki ei lastud. Esiteks tuleb siingi meenutada V. Krasnovi süü omaksvõttu. Teiseks aga on just konkreetselt käesoleva punkti alguses viidatud tankimistega oluline see, et nende tankimiste ajal ei olnud Renault tankimise kohas. Renaulti tankimisest erinevale asukohale viitab kõigepealt K.K. Starki kuriteokaebuses. Sealjuures tugineb K.K. Ecofleeti väljavõtetele. Selles osas on K.K. i väited arusaadavad: ringkonnakohus mõistab, et Ecofleeti väljavõtete põhjal saab tõepoolest öelda, kus Renault tankimiste hetkel asus.
111. veebruaril jäi Renault Mendigisse seisma ca 20.30,
112. märtsil alustas ta Mendigist sõitu ca 6.30,
113. märtsil ei sõitnud Renault üldse, vaid oli terve päeva Mendigis paigal,
114. aprillil alustas ta Mendigist 15 sõitu natuke pärast kella 11 ja
115. mail ei sõitnud üldse, vaid oli päev otsa Plaidtis. Olgu aga meelde tuletatud, et kõik viidatud tankimised (
116. veebruaril kell 21.20,
117. veebruaril kell 21.32,
118. märtsil kell 4.13,
119. märtsil kell 8.55,
120. märtsil kell 9.07,
121. aprillil kell 5.32,
122. aprillil kell 5.46 ja
123. mail kell 6.00) toimusid Niederzissenis. Google Maps veebirakenduse kohaselt tuleb Mendigist Niederzissenisse jõudmiseks sõita ca 15 kilomeetrit ja Plaidtist Niederzissenisse jõudmiseks on tarvis sõita üle 20 kilomeetri. Seega tuvastab kriminaalkolleegium, et
124. veebruaril kell 21.20,
125. veebruaril kell 21.32,
126. märtsil,
127. märtsil kell 8.55,
128. märtsil kell 9.07,
129. aprillil kell 5.32,
130. aprillil kell 5.46 ja
131. mail ei tankinud V. Krasnov tema kasutuses olnud Renaulti.
132. Ülejäänud
133. aasta tankimiste – st
134. jaanuaril,
135. jaanuaril,
136. jaanuaril,
137. septembril,
138. oktoobril ja
139. oktoobril aset leidnute – puhul Ecofleeti väljavõtted abiks ei ole. Siiski on kriminaalkolleegiumi hinnangul nendegi puhul võimalik tuvastada, et V. Krasnov ei tankinud Renaulti.
140. Kõigepealt tuleb jälle meenutada seda, et V. Krasnov võttis K.K. i ees süü omaks.
141. Teiseks aga on tarvis meeles pidada, et inimesed kipuvad tihtipeale käituma mingi mustri järgi. Seda teevad muu hulgas kurjategijad: kui keegi paneb kuritegusid toime palju, teeb ta seda tihtipeale mingil kindlal viisil, st tal tekib n-ö oma käekiri. Selline kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) võib olla käsitatav iseseisva tõendina (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 11). Praeguseks on tuvastatud, et V. Krasnov lasi
142. ja
143. aastal kümneid kordi tööreisil viibides tööandja kütusekaartidega kütust kuhugi mujale kui tema käsutuses olnud autosse. Ühtegi neist tankimistest V. Krasnov oma tööandjale ei deklareerinud – ehkki ta muidu tööandjat oma tankimistest teavitas. Seega on ilmselge, et V. Krasnovil oli välja kujunenud kindel käitumismuster: ta tankis välisreisidel olles aeg-ajalt salaja kütust ja jättis oma tööandja sellest informeerimata. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul igasugune põhjus arvata, et
144. jaanuaril,
145. jaanuaril,
146. jaanuaril,
147. septembril,
148. oktoobril ja
149. oktoobril 2017 oleks olukord olnud teistsugune.
150. Kaude viitab kütuse n-ö kõrvale tankimisele seegi, et V. Krasnov telefoneeris tihtipeale deklareerimata jäänud tankimistele lähedasel ajal kohalikel telefoninumbritel. Näib igati loogiline, et V. Krasnovi suhtluspartneriks olid inimesed, kellele V. Krasnov Starki arvelt tasuta saadud kütust müüs.
151. Eelöeldu tähendab, et tuvastatud on see, et kõigi süüdistusaktis kirjeldatud
152. ja
153. aasta tankimiste puhul läks kütus kuhugi mujale kui V. Krasnovi kasutatud veoautosse.
154. Järgi jäävad
155. tankimised. Kõigepealt on küsimus siiski selles, kas need tankimised üldse toimusid. Maakohus asus seisukohale, et seda pole tõendatud: erinevalt
156. või
157. aasta tankimistest pole
158. aasta väidetavate tankimiste kohta esitatud peaaegu ühtegi objektiivset tõendit – nt kütusekaarte opereerivate äriühingute koostatud tehingute väljavõtet või arveid. Tankimisi võiksid tõendada Starki koostatud tabelid (kd 2, tl 25–29). K.K. i selgituste kohaselt baseeruvad need tabelid Starki raamatupidamisandmetel. Et aga nende andmete õigsust kontrollida ei saa, ei saa tabelitele tugineda. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga päri ei ole.
159. Starki tabelitele ei saaks tugineda siis, kui neis tabelites olevat infot poleks võimalik usaldada ehk kui oleks alust karta, et tabelis on kajastatud väär info – ükskõik kas tahtlikult või kogemata. Kriminaalkolleegium meelest sellisel kartusel alust ei ole. 16
160. Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et
161. ja
162. aasta tankimiste osas oli Starki info korrektne. Nimelt langes Starki koostatud V. Krasnovi töölepingu ülesütlemise avalduse lisas toodud andmestik kokku PortOnelt ja DKV-lt saadud kütusekaartidega tehtud tehingute väljavõtete ja DKV-lt saadud e-arvetega (vt käesoleva otsuse p 42). Ka on samasugused andmed ära toodud Starki kuriteokaebuse lisades 1 ja 3 (vastavalt kd 2, tl 81 ja kd 2, tl 82–85). Et Stark esitas korrektseid andmeid
163. ja
164. aasta kohta, annab aluse arvata, et ka
165. aasta kohta koostatud andmed on tõesed.
166. Ringkonnakohus ei näe siingi mingit põhjust, miks peaks Starki esindaja K.K. valetama – või miks pidanuks ta kandma (laskma kanda)
167. aastat puudutavasse tabelisse valeinfot: vt selle kohta käesoleva otsuse p
169. Ka pole alust arvata, et tabelis oleks valeinfot hooletusest. Stark on endast (eeskätt K.K. i näol) jätnud kriminaalmenetluses väga korrektse mulje.
170. ja
171. aasta andmestike õigusele ringkonnakohus juba käesoleva otsuse p-s 58 viitas. Ka ei saa jätta märkimata, et Starki kuriteokaebus on koostatud detailselt ja igati arusaadavalt (v.a käesoleva otsuse p-s 49 viidatud ebaselgus, st väide kütuse hulga kohta paagis selliste Ecofleeti väljavõtete alusel, kus pole ära toodud kütusejoont). Ka andis K.K. kohtuistungil selgeid ja loogilisi ütlusi.
172. Tähele tuleb panna sedagi, et üks arve siiski olemas on.
173. juuli 2016 tankimist kinnitab DKV koostatud e-arve väljatrükk (kd 4, tl 66). Sellest arvest ilmneb samamoodi, nagu Starki tabelist (kd 2, tl 28), et numbrimärgiga XXX veokisse tangiti Plaidtis
174. juulil 2016 323,4 liitrit diislit ning et diisli liiter maksis 1,019 (ehk ümardatult 1,02) eurot.
175. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Stark kandis kõnealustesse tabelitesse tema käsutuses olnud algandmestiku (mis ilmselt pärines ka
176. aasta osas kütusekaartide operaatoritelt, st PortOnelt ja DKV-lt) põhjal korrektsed kanded ja neid kandeid saab usaldada. Niisiis leidsid süüdistusaktis kajastatud ja V. Krasnovi poolt Starkile deklareerimata jäetud tankimised aset.
177. Viimaks on tarvis vastata ka küsimusele, kas saab öelda, et nende
178. aasta tankimiste puhul ei lasknud V. Krasnov kütust tema kasutuses olnud veoki paaki. Sellele küsimusele vastab ringkonnakohus jaatavalt – seda käesoleva otsuse p-s 53 toodud põhjustel (modus operandi). Et V. Krasnov jättis
179. ja
180. aastal mitukümmend tankimist Starkile deklareerimata ja et neil puhkudel ei tankinud V. Krasnov oma kasutuses olnud Renaulti, saab öelda, et ka
181. aastal oli samamoodi: deklareerimata jäänud tankimiste puhul lasi V. Krasnov diisli kuhugi mujale kui tema kasutada olnud veoki paaki.
182. Eelöeldut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kõik süüdistuses kirjeldatud tankimised leidsid aset ja et kõigi nende tankimiste puhul laskis V. Krasnov kütuse kuhugi mujale kui tema kasutada olnud Renaulti paaki. See „kuskil mujal“ kujutab endast süüdistuse kohaselt tuvastamata isikute sõidukeid või kanistreid. Kriminaalkolleegium sellega soostub. Esiteks saab seda öelda V. Krasnovi poolt K.K. ile väidetu põhjal. Teiseks on see ka äärmiselt loogiline: V. Krasnov sai tasuta kütust, mille ta müüs oma n-ö klientidele tanklahinnast soodsamalt maha.
183. Siiski tuleb seoses faktiliste asjaoludega välja tuua, et süüdistuses esitatakse
184. veebruari 2016,
185. märtsi 2016,
186. märtsi 2016,
187. märtsi 2016 ja
188. mai 2016 kella 17.37 tankimiste kohta osaliselt väära infot. Olgu veelkord sellekohane süüdistus asjasse puutuvas osas ära toodud: -
189. veebruaril 2016 tankis V. Krasnov 602,83 euro eest 91,47 liitrit diislikütust; 17 -
190. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 899,10 euro eest 422,54 liitrit diislikütust; -
191. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 818,12 euro eest 210,46 liitrit diislikütust; -
192. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 238,87 euro eest 715,58 liitrit diislikütust; -
193. mail 2017 kell 17.37 tankis V. Krasnov 794,27 euro eest 372,21 liitrit diislikütust. Et info pole õige, on ilmne: kütuse kogus ja hind ei ole korrelatsioonis (hind peaks kogust (vaid) mõnevõrra ületama – liiter diislit maksis natuke üle euro). Ülal käsitletud tõenditest ilmneb hoopis see: -
194. veebruaril 2016 tankis V. Krasnov 602,83 euro eest 591,47 liitrit diislikütust (kd 2, tl 25); -
195. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 899,10 euro eest 810 liitrit diislikütust (kd 2, tl 29); -
196. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 238,87 euro eest 210,46 liitrit diislikütust (kd 2, tl 27); -
197. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 760,88 euro eest 715,58 liitrit diislikütust (kd 2, tl 25); -
198. mail 2017 kell 17.37 tankis V. Krasnov Niederzissenis 421,68 euro eest 372,21 liitrit ja kell 17.47 tankis ta sealsamas 372,59 euro eest 328,88 liitrit diislikütust ehk kokku tankis ta kahel korral lühikese aja kestel 794,27 euro eest 701,09 liitrit diislikütust (kd 2, tl 159 ja kd 2, tl 166). Tegemist on ilmselgete hooletusvigadega: vt nt
199. veebruari 2016 tankimist, kus on diislikoguse esimene number ära jäänud (591,47 asemel 91,47). Siiski mõjutavad osad neist vigadest käesoleva otsuse sisu.
200. KrMS § 268 lg 1 kohaselt peab kohus lähtuma süüdistusaktist. See tähendab muu hulgas seda, et kui süüdistusaktis tuuakse mingi (süüd suurendav) numbriline näitaja ära tegelikust väiksemana, tuleb lähtuda süüdistusaktis märgitust. Kui see näitaja on aga süüdistusaktis tegelikust kõrgem, peab võtma aluseks tegelikud andmed – sest kedagi ei tohi mõista süüdi selle eest, mida ta teinud pole. Niisiis on V. Krasnov vaja puutuvalt äsja välja toodud tankimistesse tarvis süüdi tunnistada järgmiselt: -
201. veebruaril 2016 tankis V. Krasnov 602,83 euro eest 91,47 liitrit diislikütust (tegelikust väiksem kütusekogus); -
202. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 899,10 euro eest 422,54 liitrit diislikütust (tegelikust väiksem kütusekogus); -
203. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 238,87 euro eest 210,46 liitrit diislikütust (vastab tegelikkusele); -
204. märtsil 2016 tankis V. Krasnov 238,87 euro eest 715,58 liitrit diislikütust (tegelikust väiksem kahju); -
205. mail 2017 tankis V. Krasnov 794,27 euro eest 372,21 liitrit diislikütust (tegelikust väiksem kütusekogus).
206. Ringkonnakohtu meelest on neid tankimisi peetud õigesti

§ 201järgseks omastamiseks.

Stark oli andnud V. Krasnovi kasutusse kaardid, mille alusel sai V. Krasnov võtta kütust, ilma et ta oleks selle eest maksnud. Seega kujutasid kütusekaardid endast vara, sest kütusel on selgelt majanduslik väärtus. Nimelt tuleb selle eest üldjuhul maksta ja seda ka praegu: Stark pidi talle pärast tankimist esitatavate arvete alusel kütuse kinni maksma. Niisiis oli Stark usaldanud V. Krasnovile oma ehk V. Krasnovi jaoks võõrast vara. Kütust võttes pööras V. Krasnov selle vara enda kasuks: tänu kütusekaartidele sai ta kütuse enda valdusse (ja andis kohe edasi kolmandate isikute valdusse). Kütust võttis V. Krasnov ebaseaduslikult: Stark oli tal lubanud tankida vaid tema kasutuses oleva auto paaki ehk selliseks tankimiseks, nagu V. Krasnov seda tegi, tal vara omaniku ehk Starki luba ei olnud. V. Krasnovil oli kõigi äsja nimetatud asjaolude osas tahtlus. Mingeid õigusvastaseid ega süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. 68. Ka on välismaal toime pandud kuriteole (et tegemist on ühe kuriteoga, ilmneb all) rakendatav Eesti karistusõigus.

§ 7

lg 1 p 1 alt 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus 18 väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav ning tegu on toime pandud Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu. Starki näol on tegemist Eestis registreeritud juriidilise isikuga. Kõigis tankimise kohtades – st Saksamaal, Belgias, Poolas ja Luksemburgis – on selline tegu karistatav: vt kd 4, tl 115–128. 69.

§ 201lg 2 järgsete kvalifikatsioonide osas märgib kriminaalkolleegium järgmist.

70. Maakohus analüüsis, kas V. Krasnovi saab karistada

§ 201lg 2 p 2 järgi omastamise eest suures ulatuses.

Sellele küsimusele vastamiseks liitis esimese astme kohus tankimistega tekitatud kahju kokku ja leidis, et kuivõrd summa ei ületa 40 000 eurot – mis on

§ 121

p 2 kohaselt suurest ulatusest rääkimiseks tarvilik –,

§ 201lg 2 p 2 järgset vastutust ei järgne.

Küll aga leidis maakohus, et kuivõrd omastamisi oli mitu, saab V. Krasnovi tunnistada süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi korduvas omastamises.

Selline arutluskäik on kohe esitatavatel põhjustel väär. 71. Karistusseadustiku eriosa koosseisud, sh kvalifitseeritud koosseisud reguleerivad ühte konkreetset tegu. Niisiis peab just üks tegu täitma kõik vastava koosseisu elemendid. Võimalik ei ole mitme teo n-ö kokku liitmine. Seetõttu ei saa suurt ulatust (ei omastamise puhul ega ka muidu) tuletada sellest, et inimene pani toime mitu kahju põhjustanud tegu (nt omastamist), millest ühegagi üksikult võttes 40 000 eurot ületavat kahju ei tekitatud, küll aga ületas 40 000 euro piiri kogukahju. Kui aga tegemist on ühe teoga, pole võimalik rääkida korduvusest (nt

§ 201lg 2 p 1 mõttes).

Seetõttu tulebki järgnevalt otsustada, kas V. Krasnov sooritas ühe või mitu omastamist.

1. Et V. Krasnov pani toime kümneid tankimisi, ei tähenda automaatselt, et ta sooritas karistusõiguslikus mõttes kümneid tegusid. Nimelt saab karistusõiguslikult tihtipeale lugeda mitu kehaliigutust (nt tankimist) üheks teoks. Mõnikord näivad erinevad kehaliigutused loomulikult kokku kuuluvana ja kujutavad endast seetõttu ühte tegu nn loomuliku elukäsitluse kohaselt: nt kui A tulistab B suunas püstolist kiiresti viis lasku, teeb ta küll viis kehaliigutust (liigutab viis korda päästikul olevat sõrme), ent need kehaliigutused näivad ühtse teona. Ringkonnakohtu meelest tuleb lühikese aja kestel ühest ja samast tanklast tehtud tankimised lugeda loomuliku elukäsitluse kohaselt üheks ja samaks teoks – seda sõltumata sellest, kas tangiti vaid diislit või ka kütuselisandit AdBlue. Seega kujutavad endast loomuliku elukäsitluse kontseptsiooni kohaselt ühte tegu: -
2. juunil 2016 kell 8.45, 8.57 ja 8.59 toimunud tankimised; -
3. augustil 2016 kell 20.21 ja 20.32 toimunud tankimised; -
4. septembril 2016 kell 9.17 ja 9.27 toimunud tankimised; -
5. oktoobril 2016 kell 10.49 ja 11.04 toimunud tankimised; -
6. oktoobril 2016 kell 18.35 ja 18.44 toimunud tankimised; -
7. detsembril 2016 kell 9.38 ja 9.50 toimunud tankimised; -
8. veebruaril 2017 kell 21.20 ja 21.32 toimunud tankimised; -
9. märtsil 2017 kell 8.55 ja 9.07 toimunud tankimised; -
10. aprillil 2017 kell 5.32 ja 5.46 toimunud tankimised; -
11. aprillil 2017 kell 19.58 ja 20.09 toimunud tankimised; -
12. mail 2017 kell 17.37 ja 17.47 toimunud tankimised. Niisiis oli äsja nimetatud tankimisi küll 23, ent loomuliku elukäsitluse järgi oli tegusid vaid
13. Vastavalt tuleb ühe teo kestel toimetatud erinevate tankimistega tekitatud kahju kokku liita. 19
14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb aga minna veelgi kaugemale ja liita kõik erinevad tankimised kokku üheks jätkuvaks teoks. Riigikohus on jätkuva teo osas märkinud järgmist. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Oluline on, et kõik teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. (Vt nt lahendeid asjades nr 1-18-7408/62, p 10 ja nr 1-17-11432/93, p 9).
15. Praegu toimusid erinevad n-ö osateod (st üksikud tankimised või loomuliku elukäsitluse kontseptsiooni alusel üheks teoks kokku liidetud erinevad tankimised) küllaltki tihedasti: puhuti eraldas neid üksteisest vaid mõni tund, kohati üks-kaks päeva, mõningatel juhtudel nädal või paar ning paaril harval juhul ka üks-kaks kuud. Hoolimata sellest, et pole teada tankimiste üksikasju, saab siiski öelda, et nad olid sarnased: esiteks kujutasid kõik omastamised endast tankimisi võõrastesse autodesse või kanistritesse ja teiseks oli kõigi tankimiste puhul kahju kandjaks Stark. V. Krasnovi käitumismustrit silmas pidades tuleb öelda, et tal oli ühtne tahtlus: sellisel viisil Starki arvelt lisaraha teenimine oli kujunenud tema jaoks n-ö normaalsuseks ja ta lähtus iga tankimise puhul sellest, et sarnaseid tankimisi leiab töösõitude kestel aset edaspidigi. Seega pani V. Krasnov toime ühe jätkuva omastamise, mis algas
16. jaanuaril 2016 ja lõppes
17. aprillil
18. (Vt erinevate ühe isiku suhtes ca kahe ja poole aasta kestel toime pandud kahju tekitanud üksikaktide üheks jätkuvaks omastamiseks sidumise kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutist otsust nr 1-18-5732/226). Oma teo kestel tankis V. Krasnov (võttes arvesse käesoleva otsuse p-s 66 süüdistusakti vigade osas öeldut) diislit ja kütuselisandit kokku 39 118,27 liitrit 44 548,44 euro eest. Niisiis on tegemist omastamisega suures ulatuses

§ 121p 2 mõttes, mistõttu tuleb V.

Krasnov tunnistada süüdi

§ 201lg 2 p 2 järgi.

75. V. Krasnovi süüditunnistamine

§ 201lg 2 p 1 järgi tuleb aga tühistada, sest V.

Krasnov pani toime vaid ühe omastamise – ja ka varem polnud ta

§ 201lg 2 p-s 1 üles loetletud kuritegusid toime pannud.

Karistus

1. Ringkonnakohus tühistab ka V. Krasnovile mõistetud karistuse ja mõistab talle uue karistuse.
2. V. Krasnovi süü on kohe esitatavatel põhjustel sedavõrd suur, et rahaline karistus hoolimata V. Krasnovi varasemast kuritegevusvabast elust kõne alla ei tule ehk V. Krasnovi on vaja karistada vangistusega. Tõsi, tekitatud kahju ületas suure ulatuse piiri vaid võrdlemisi vähesel määral. Siiski tuleb arvesse võtta V. Krasnovi teo kestust: see toimus enam kui kahe aasta jooksul. Üksikuid tankimisi oli selle aja kestel mitukümmend. Need asjaolud viitavad V. Krasnovi märkimisväärsele kriminaalsele energiale. Kohtupraktikas pole sugugi harvad juhtumid, kus ühe varavastase teoga vaid mõnesaja eurose kahju tekitanud kurjategijat karistatakse mitme kuu pikkuse vangistusega. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et V. Krasnovi tuleb karistada sanktsiooni keskmisele määrale vastava ehk 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 78.

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 kohaselt on karistus võimalik teatud juhtudel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut silmas pidades täitmisele pööramata jätta. Praegu see nii ongi. Ülaltoodust lähtuvalt ei saa V. Krasnovi süüd pidada küll väikseks, aga see pole 20 ka sedavõrd suur, et tingiks kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades reaalse vangistuse – seda eeskätt põhjusel, et omastamine ei ole raske kuritegu. Süüdlase isikusse puutuvalt on oluline eeskätt retsidiivsusoht. Kuivõrd V. Krasnov pole varem (ega hiljem) kuritegusid toime pannud, ei ole ka põhjust pidada uute kuritegude ohtu selliseks, et V. Krasnovi vanglasse saata. Seega tuleb jätta vangistus täitmisele pööramata. 79. Tingimisi vangistust võib kohaldada käitumiskontrolliga (

§ 74

) või ilma selleta (

§ 73

). Otsustamisel selle üle, kas katseaega tuleb kohaldada käitumiskontrolliga või käitumiskontrollita, on eeskätt oluline uute kuritegude aset leidmise tõenäosus. Kui retsidiivsusrisk on madal (ehk kas üksnes päris teoreetiline või siiski juba mõneti konkreetne, aga ikka veel võrdlemisi madal), on sobiv käitumiskontrollita katseaeg. Kui see risk on aga mõõdukas (ehkki pole veel sedavõrd suur, et tingiks reaalse vangistuse), rakendub

§ 74

. Sellisel juhul saab kriminaalhooldaja ohuteguritega tegeleda, hoida kurjategijal silma peal ja vajadusel rakendada spetsiifilisi ohtu maandavaid meetodeid (

§ 75lg-d 2 ja 4).

V. Krasnovi puhul saab juba ülal toodud põhjustel kõneleda madalast retsidiivsusriskist: ta ei ole varem kuritegusid sooritanud ehk on kõigiti võimalik, et praegune karistus iseenesest hoiab V. Krasnovi õiguskuulekal teel. Seega vabastab ringkonnakohus V. Krasnovi karistuse kandmiselt

§ 73lg 1 alusel ja määrab V.

Krasnovile tuginedes

§ 73lg-le 3 kolme aasta pikkuse katseaja.

Katseaeg hakkab vastavalt

§ 78lg-le 1 kulgema alates käesoleva otsuse tegemisest, st 21.

juunist

1. Tsiviilhagi
2. Maakohus eksis tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jättes juba formaalselt. Nimelt tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Nii tuleb talitada ka juhul, kui süüdistatav mõistetakse õigeks vaid osaliselt. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises igal juhul tühistada. Siiski ei mängi maakohtu see eksimus praegu sisulist rolli, sest ringkonnakohus tunnistab V. Krasnovi süüdi ka nendes tankimistes, milles maakohus mõistis V. Krasnovi õigeks ja rahuldab sellest lähtuvalt peaaegu täies ulatuses tsiviilhagi.
3. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Nii praegu oligi: V. Krasnovi tankimiste tõttu tekkis Starkil kohustus kütuse eest tasuda ehk vähenes tema vara väärtus. Ka võib toetuda VÕS § 1045 lg 1 p-le 7: V. Krasnov tekitas Starkile kahju

§ 201järgse omastamise näol ehk rikkus seadusest tulenevat kohustust.

V. Krasnovi käitumine oli seega õigusvastane. Ka oli see süüline VÕS § 1050 mõttes.

1. Siiski ei saa V. Krasnovilt mõista välja kogu Starki taotletavat kahjuhüvitist. Starki hagis nõutakse 45 500,28 euro hüvitamist. Et aga ringkonnakohus tuvastas süüdistusaktist lähtuvalt kogukahju suuruseks 44 548,44 eurot, tuleb aluseks võtta just see summa. Sellest tuleb maha arvata maakohtu poolt V. Krasnovilt juba välja mõistetud 12 743,51 eurot ehk järgi jääb 31 804,93 eurot. Niisiis tulebki V. Krasnovilt mõista välja lisaks maakohtu välja mõistetule veel 31 804,93 eurone kahjuhüvitis. Tsiviilhagiga nõutava (45 500,28 eurot) ja praeguses menetluses välja mõistetava (44 548,44 eurot) vahe, st 951,84 euro osas kriminaalkolleegium seisukohta ei võta. Selles osas jääb tsiviilhagi läbi vaatamata ning Stark võib oma kahjunõude esitada tsiviilkohtupidamise raames. 21 Menetluskulu
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu osaliselt õigeksmõistva otsuse, millega jäeti maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud osaliselt riigi ja kannatanu kanda, tuleb apellatsioonikohtul võtta seisukoht ka maakohtus tekkinud menetluskulude osas. Maakohtu otsusest tulenevalt loeti kaitsjatasu mõistlikuks suuruses 1408,20 eurot (194,40 eurot kohtueelses- ja 1213,80 eurot kohtulikus menetluses).
3. märtsi 2021 kohtumäärusega hüvitati kannatanu esindajale K.K. ile tema majutus- ja sõidukulud seoses kohtuistungitel osalemisega kogusummas 600 eurot. Kannatanu taotles ka 1620 eurost hüvitist kantud õigusabi kulude eest. Kõikide nimetatud kuluartiklite osas kohustas maakohus osalisele õigeksmõistmisele viidates V. Krasnovi maksma poole neist summadest, st kokku 1814,10 eurot (704,10+300+810). Ülejäänud pool jäi riigi (704,10), samuti riigi