KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1617 Haldusasi XX taotlus vaidemenetluses esialgse õigusk

§ 235lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 02.06.2021 vanglale taotluse, et jalutusboksis jalutamise asemel võimaldataks talle jalutuskäik eluosakondade R1 ja R2 vahelisel rohuväljakul.
2. Tallinna Vangla 01.07.2021 vastusega nr 5-8/21/14587-2 jäeti XX taotlus rahuldamata. Kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Jalutuskäigud toimuvad jalutusboksis või -hoovis. Seda, kus jalutusboks või -hoov peab asuma, ei ole õigusaktides sätestatud. Tallinna Vanglas on need viidud eeskätt julgeolekukaalutlustel eluhoone katusele.
3. XX esitas 07.07.2021 vaide. 3-21-1617
4. XX esitas 16.07.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse vaidemenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks nii, et talle võimaldataks juba vaidemenetluse ajal jalutuskäik rohuväljakul. Taotluse esitajal on raske psüühikahäire ja ta vajab erikohtlemist.
5. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tema suhtlemis- ja liikumisvabadust on piiratud. Isikule on tagatud igapäevane jalutuskäik värskes õhus jalutusboksis, mis asetseb hoone katusel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda jalutuskäigule viimist konkreetsele maapinnal paiknevale spordirajatisele või mõnele rohealale vangla territooriumil. Vangla kohustus on tagada, et jalutusboksis on piisav värske õhu juurdevool. Tallinna Vangla jalutusboksid on pealt avatud. Jalutusboksis on piisavalt ruumi liikumiseks ja soovi korral kehakultuuriga tegelemiseks. XX on jalutuskäigu ajal jalutusboksis üksi. Meditsiinilisi näidustusi jalutuskäikude võimaldamiseks muruväljakutel XX-l ei esine. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus tagada julgeolek vanglas. Järelevalve kinnipeetavate üle tuleb tagada ka jalutuskäikude ajal. Seetõttu saavad jalutuskäigud toimuda üksnes ettenähtud kohtades. Taotleja on ohtlik nii iseendale, kaasvangidele kui ka vanglateenistujatele. Isegi kui XX-l oleks subjektiivne õigus nõuda enda jalutuskäigule viimist konkreetsele rohealale, tuleks taotlus jätta julgeolekukaalutlustel rahuldamata.
6. Tallinna Halduskohtu 21.07.2021 määrusega jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020 määrus asjas nr 319-2451, p 7), kuid taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. XX-le on tagatud seadusest tulenevalt vähemalt ühe tunnine jalutuskäik värskes õhus. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks pöördumatuid tagajärgi. Samuti välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise asjaolu, et taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Ühestki õigusaktist ei tulene, et jalutuskäigud peaksid toimuma maapinnal või loodusliku kattega alal (murul). VangS § 55 lg-s 2 sätestatud värskes õhus jalutamise all on mõeldud viibimist väljaspool siseruume. Need nõuded on täidetud. Kuigi Tallinna Vangla jalutusboksid on katuse all, on need avatud ja piisava suurusega, et täita oma eesmärki. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. XX esitas 02.08.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 21.07.2021 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti. Taotlejal on vajalik jalutada rohualal just praegu. Määruskaebusele on lisatud taotlus rohuala foto väljanõudmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus 2

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Taotlus Tallinna Vangla rohuala foto väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetluses on vaidluse all küsimus, kas XX-le tuleks esialgse õiguskaitse korras tagada jalutuskäik vanglas asuval murualal. Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik koguda tõenditena fotosid muruväljaku kohta, sest sellise fotoga ei ole võimalik tõendada vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Lisaks puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et Tallinna Vanglas on rohuväljak, millel jalutamist esialgse õiguskaitse korras taotletakse.
2. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui

§ 251

lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigesti järeldusele, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Taotleja ei ole väitnud, et tal puuduks üldse võimalus jalutusboksis jalutada ning värskes õhus viibida. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et vanglas julgeoleku ja distsipliini tagamise eesmärgil ei ole kinnipeetavaid võimalik viia jalutama väljapoole selleks ettenähtud jalutusbokse nende soovitud alale. Jalutusala pinnakattele õigusaktid nõudeid ei sätesta. Puuduvad tõendid, et XX-l oleks rohealal jalutamiseks meditsiinilised põhjused.
2. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul ei otsustaks põhivaidlust ette ära. Põhivaidluse ette ära otsustamisega oleks tegemist, kui kohustamisnõudega soovitaks ühekordset toimingut või haldusakti andmist, mille tagajärjed kaasneksid juba haldusakti andmisega. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähendaks, et murualal jalutamist tuleks võimaldada ka pärast vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, mis näeb ette isiku õiguste ja kohustuste muutumise vaide- või kohtumenetluse ajaks, on esialgse õiguskaitse instituudi eesmärgiga kooskõlas.
3. Eelnevast tulenevalt jääb Tallinna Halduskohtu 21.07.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid praeguse määruse põhjenduste p 12 järgi tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt) 3