KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 15. märts 2021 Jõhvi kohtumajas 1-20-4377 (1924000640) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi se

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 17.09.2019 fotod kannatanust (tõendid lk 1-3) Ta hakkas koputama vastaskorterisse ja palus naabril kutsuda politsei. Fomin ütles, et pole vaja kutsuda, kõik on korras ja andis talle telefoni, et ta ise helistaks. Ta võttis Fomini telefoni ja helistas politseisse. Kui politsei tuli, palus ta avaldus kirjutada. Ähvardustest teatas politseile e-postiga samal päeval. Ta soovib lähenemiskeeldu ka pärast kohtuotsust. Tütar ei soovi isaga suhelda pärast 2019 septembrit. Kannatanu vastas kaitsja küsimustele, et politseis mäletas 20.05.2019 kuupäeva. Nad olid mõlemad tarvitanud natuke alkoholi. Väljas oli pime, kuid maja ees põles lamp. Mees tõukas teda. Kõhtu löömisest jälgi ei jäänud. Fomin ähvardas teda, et leiab ta üles ja hävitab ta. See oli füüsilise vigastuse ähvardus. Ähvardas teda ilma tööta jätta. Ta oli üks xxx omanikke ja tegi raamatupidamist. Ta ei vastanud Fomini kõnedele ja siis tuli mees tema juurde. Ta tegi raamatupidamist veel mõni aeg pärast lahkuminekut Fominist. Juhatuse liige pole alates veebruarist

1. Kui Fomin tuli, siis püüdis ta väljuda. Kaitsja taotlusel avaldati usaldusväärususe kontrolliks kannatanu 17.09.2019 ütlustest alates
2. reast „kohe kui ma…“ Kannatanu selgitas, et kui ta käskis Fominil ära minna, hakkas mees rääkima. Ta püüdis lahkuda, kuid mees ei lasknud ja rääkis firmast. Hakkas sõrmust ära võtma ja tekitas valu. Tema ei ole vastu, et laps suhtleks isaga, aga laps ei taha. Kannatanu vastas kohtu küsimustele, et kui ta ukse avas, siis Fomin tõukas teda koridori tagasi. Tal oli hirm, valu ei tundnud. Hävitamise ähvardust võttis, kui füüsilise hävitamise kohta, kuna on ka varem vägivalda tarvitanud. Lapse suhtes ähvardusi pole olnud. Tunnistaja S K andis ütlusi, et kannatanu on tema tütar. Tütar ei ela Fominiga, kuna mees kasutas füüsilist vägivalda tema suhtes. Esimest korda juhtus see, kui nende laps oli pooleaastane. Nende kooselu lõppes juunis
3. Arvab, et vägivallajuhtumeid oli rohkem, kuna lapselaps rääkis, et isa tegi emale liiga. Tütar rääkis ka ähvardustest. Fomin on temaga ühendust võtnud, et teada saada nende lahkumineku tegelikku põhjust, teda ähvardanud pole. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et Fomin ähvardas tütart töölt vallandamisega, võtta laps ära. Tunnistaja vastas prokuröri küsimustele, et tütar ei rääkinud talle kõigest, kuna tema oli nende kooselu vastu. 4 Tunnistaja J A-K andis ütlusi, et sõbrustab kannatanuga umbes 7 aastat. Ta elas siis juba Fominiga. J rääkis, et mees on tema vastu vägivaldne. Ta nägi ka vigastusi. Mitu korda olid tal sinikad. Ei tea, et Fomin oleks olnud lapse suhtes vägivaldne. Sõnalist konflikti on ta ka ise näinud, see oli nende jaoks loomulik. Konflikti ajal J nutab ja vahel tõstab häält. Fomin käitub agressiivselt. 2019 suvel teatas J, et läheb Fomini juurest ära. Fomin pani koju kaamerad ja jälgis teda. Kord kavatses J tema juurde tulla nad rääkisid telefonis ja 5 minutit hiljem tuli temalt jälle kõne. Ta kuulis mehe röögatust, naise piiksumist ning sai aru, et korteris midagi toimub. See oli Fomini hääl. Nad olid siis juba lahus. Ta kuulis kära ja karjed, katkestas kõne ja helistas häirekeskusesse. Ta sõitis samuti J juurde, seal oli juba patrull kohal. Ta helistas Jle, kes ütles, et politsei on seal ja viib Vladimiri ära. Fomin ähvardas Jt, et kui ta ei ole temaga, siis ei ole kellegagi. Ta vist kirjutas talle seda. J luges ette. Ta soovitas selle kohta teha politseisse avaldus.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 25.06.2019 lähisuhtevägivalla infoleht (tõendid lk 4), et J K endine elukaaslane Vladimir Fomin 21.06.2019 kella 09.20 kuni 09.55 ajal ähvardas teda telefoni teel tapmisega.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-ga (tõendid lk 5-24), milles vaadeldakse 17.09.2019 häirekeskusele tehtud kõnesalvestisi. Kell 17.39 helistas kannatanu häirekeskusele ja teatas, et endine elukaaslane tuli tema käsi väänama. Kell 17.39 helistas J A-K häirekeskusesse ja teatas, et tema sõbrannale J.Kle tuli mees kallale ja peksab teda. Kell 17.51 helistas J A-K uusti häirekeskusesse, et uurida, kas politsei on jõudnud juba aadressile xxx. Kell 17.44 helistas häirekeskusesse kannatanu naaber, kuna naabrinaine palus politsei välja kutsuda.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Vladimir Fomin kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendid lk 25-30), isik peeti kinni 17.09.2019 kell 18.10 xxx ning vabastati 19.09.2019 kell 13.00.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetlukulude tõendid (tõendid lk 31-33), et Kaido Kooga õigusabikulud olid 81,60 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri väljavõte (tõendid lk 34), et Vladimir Fominilt puudub kehtiv karistus.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Vladimir Fomin rahvastikuregistri väljavõte (tõendid lk 35).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud tõend maksustatava tulu kohta (tõendid lk 36-37), et Vladimir Fomin 2018 deklareeritudd tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 6538 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kannatanu avaldus (tõendid lk 38-40), et 21.06.2019 kella 9.20 – 9.55 heliatas talle Vladimir Fomin ja ähvardas, et kui ta mehega ei ela, siis ei ela üldse. Peab ähvardusi tõeliseks, kuna mees on korduvalt tema suhtes kasutanud füüsilist jõudu.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 17.09.2019 lähisuhtevägivalla infoleht (tõendid lk 41), et Vladimir Fomin tahtis J Klt ära võtta sõrmust ja nad hakkasid maadlema. K sai selle tagajärjel kätele kriimustusi. 5 Tunnistaja K K andis ütlusi, et 17.09.19 sai väljakutse aadressile xxx lähisuhte vägivald. Mees oli trepikojas, naine ukse juures. Naine oli vihane ja käskis mees minema viia. Isikud olid kained. Naine ütles, et mees tuli firma asju ajama ja siis hakkas küsima, miks nad lahku läksid. Kui märkas naisel sõrmust sõrmes, hakkas seda ära võtma. Pani naise diivanile pikali, väänas käed selja taha. Naine tundis valu. Naine lasi mehe ise korterisse, ei mäleta, et oleks olnud juttu vägivallaga korterisse tungimisest. Prokurör näitas KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajale tema ütlustest 10. rida „naisterahvas…“ 13. rida „tööküsimustes“ Naine tundis valu, kui tal käsi väänati. Ei mäleta, kas ta vigastusi nägi. Naine oli diivanil kõhuli ja käed väänati selja taha.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetlukulude tõendid (tõendid lk 42-), et Kaido Kooga õigusabikulud olid 32,40 eurot ja 135,60 eurot. Tunnistaja M M andis ütlusi, et kannatanu oli tema naaber. 17.09.19 palus naaber tal politsei kutsuda. 1-2 m eemal oli meesterahvas. Naine nuttis. Ta kuulis müra enne seda. Tema politseid ei kutsunud, kuna mees andis naisele telefoni ja ta helistaks ise. Vist ka mees rääkis telefoniga. Ta läks ära ja mõne aja pärast koputati uuesti ja paluti helistada. Ta helistas politseisse. Naabril vigastusi ei näinud. Politsei tuli, kuid ta ei rääkinud nendega. Rohkem pole seda meest näinud. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu võetud 20.05.2019 arve transporditeenuste kohta (tõendid lk 47 Kaitsja taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu võetud väljavõte Vladimir Fomin telefoni liikumise kohta (tõendid lk 48-49) Tunnistaja A M andis ütlusi, et 19.05.2019 sõitis ta kell 6 hommikul Sillamäelt Tallinnasse. Tagasi jõudis kella 3 paiku öösel 20.

1. Fomin viis sel päeval grupi Tallinna lennujaama ja peaagu terve päeva olid nad koos. Nad hakkasid tagasi sõitma kella 23.30 ajal. Jõhvi jõudsid kell 1.
2. Pärast seda tuli Fomin tema juurde ööseks ja lahkus alles hommiku poole. Tunnistaja vastas prokuröri küsimustele, et kohtus Fominiga Tallinnas Tondiraba juures kella 9-9.20 ajal hommikul. Ta kasutas sõidumeerikut, mis on isikustatud. Fomin lahkus tema juurest hommikul. Neil olid intiimsuhted alates 2007 või 2008 aastast. Süüdistatav Vladimir Fomin andis ütlusi, et 19.05.2019 hommikul sõitis ta Tallinna lennujaama. Kuna grupp jäi hiljemaks, siis oli ta terve päeva Tallinnas. Tagasi hakkasid nad 2 bussiga sõitma kella 23.30 paiku. Kuskil kella 1.30 paiku jõudsid Jõhvi ja ta läks kohe A M juurde. Sealt lahkus kuskil kell 7 hommikul, sõitis Tallinna lennujaama ja tagasi jõudis kell 1 päeval. Ööl vastu 20.05 tema kannatanuga ei kohtunud. 17.09.2019 olid neil kannatanuga vaid tööalased suhted, kuna J oli xxx osanik ja raamatupidaja. J ei esitanud 2 korda majandusaasta aruannet ning kandis töötasu hilinemisega. Arveid tasus hilinemisega. Tundus, et ta teeb seda meelega. Temaga J suhelda ei tahtnud, oli algul nõus suhtlema vennaga, kuid siis keeldus ka sellest. Alates 20.02.2020 pole J enam osanik. Kuna ta ei saanud paar päeva Jga kontakti, siis läks tema juurde. J telefon oli kinni ja ta koputas uksele. Mõne aja pärast uks avati. Ta surus naise endaga korterisse. Küsis, miks naine kõnedele ei vasta ja et on vaja firmast rääkida. J ei soovinud temaga rääkida. Ta läks tuppa vaatama, kas laps on kodus. Ta nägi Jl sõrmust, kuhu oli midagi kirjutatud ja ta tahtis näha. J ei näidanud ja siis ta võttis tema käest kinni, et vaadata kirja. Ta ei tahtnud kannatanule valu tekitada. Neil tekkis rüselus ja nad kukkusid diivanile. Naine hakkas 6 karjuma ja jooksis korterist välja. Ta järgnes talle ning valis telefonis numbri, andis naisele telefoni ja ütles rääkida politseiga. Naine võis olla ebakaine. Politsei viis teda minema. 21.06.2019 oli ta Sankt-Peterburis ja pidas Jga kirjavahetust, kuna kõned on kallid. Ta kirjutas naisele, et kui ta ära läheb, siis ei lase tal rahulikult elada. Ta tahtis ta töölt lahti lasta, ei rääkinud hävitamisest. Pärast suhtlemiskeeldu pole püüdnud kannatanuga suhelda. Lapsega pole juba 2 aastat suhelnud. 31.01 saatis ta video lapse ja isa kohta. Lähenemiskeelu jätkumisega on nõus, kui see ei puuduta lapsega suhtlemist. Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et lapsel on telefon, kuid tema on blokeeritud. 31.01 saatis video Jle. Pärast lähenemiskeeldu suhtles Jga 1 kord, kui firmat ümber vormistasid. Ta ei tea, miks kannatanu väidab, et ta oli ööl vastu 20.05 kodus. J oli firmas osanik, nemad vennaga juhatuse liikmed. Ta läks J korterisse, kuna ta ei vastanud kõnedele ja oli vaja lahendada firma probleeme. Tekkis kahtlus, et J pole kaine, kui ta hakkas hüsteeritsema. Tema oli kaine. Naisel oli telefon käes ja rüseluse käigus kukkus see maha. Nad kukkusid diivanile, tema jäi naise peale. Temal olid kriimustused, naisel vigastusi ei näinud. Naine palus naabril politsei kutsuda. 21.06 tegi ta kannatanule ka mõned kõned. Ütles, et ei lase tal rahulikult elada ja 15 minuti pärast selgitas, mida ta sellega mõtles. Ta ei ähvardanud teda hävitada. Ei öelud, et kui temaga ei ela siis ei ela üldse. Ta helistas ka tütrele, kuid tema ei vastanud. Tütrega rääkis järgmisel päeval, et tal on väga halb olla. Ta ähvardas naist, et ta kaotab töö. Ta ei kavatsenud tegelikult kuhugi intiimseid fotosid saata. Süüdistatav vastas kannatanu küsimustele, et ei mäleta, et oleks mais 2019 teda jalgadega löönud. Ta ei ole tahtlikult temale valu tekitanud. Tema tekitatud sinikaid kannatanu näol pole olnud. Süüdistatav vastas kohtu küsimustele, et 20.05 episoodis toimunud sündmusi pole olnud. 17.09.19 korterisse sisenemisel surus kannatanu oma kehaga korterisse. Kannatanu võis rüseluse käigus tunda valu. Ta oli tema peal ja hoidis kätest kinni. Ta ei tahtnud sõrmust ära võtta, vaid vaadata, mis seal kirjas on. III Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Vladimir Fomin tunnistas oma süüd osaliselt. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Vladimir Fomin tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi (20.05.2019 episoodis) järgi pole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista, ülejäänud osas on süüdistus tõendamist leidnud ning Vladimir Fomin tuleb süüdi mõista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi 7 Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid omavahel, ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava Vladimir Fomin tegevuses puuduvad KarS § 120 lg 1 kuriteokoosseisu tunnused. Kohus tugineb kõikidele kohtulikul uurimisel esitatud ja uuritud tõenditele, loeb tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Asja materjalidega ning antud ütlustega pole usaldusväärselt tõendatud, et Vladimir Fomin oleks ähvardanud J Kd tapmisega. Kannatanu J.K avaldusest (lk 38-40) nähtub, et 21.06.2019 kella 9.20 – 9.55 helistas talle Vladimir Fomin ja ähvardas, et kui ta mehega ei ela, siis ei ela üldse. Peab ähvardusi tõeliseks, kuna mees on korduvalt tema suhtes kasutanud füüsilist jõudu. 25.06.2019 lähisuhtevägivalla infolehest (tõendid lk 4) nähtub, et J K endine elukaaslane Vladimir Fomin 21.06.2019 kella 09.20 kuni 09.55 ajal ähvardas teda telefoni teel tapmisega. Kannatan avaldus politseisse ja lähisuhtevägivalla infoleht on kaudsed tõendid, mis ei leidnud kinnitust kohtuistungil. J K andis kohtus ütlusi, et V.Fomin, saades teada nende lahkuminekust, ütles talle telefonis, et kui ta tema üles leiab siis hävitab. Lubas saata intiimsed fotod tööandjale ja lapse ära võtta. Hävitamise ähvardust võttis füüsilise vägivalla ähvardusena. Kohtuistungil ei kinnitanud kannatanu, et süüdistatav oleks teda ähvardanud tapmisega, ning et oleks öelnud, et „kui ta ei ela Fominiga, siis ei ela üldse“. Samuti pole ta ähvardanud last. Vladimir Fomin andis kohtus ütlusi, et pidas 21.06.2019 kannatanuga kirjavahetust ning kirjutas, et kui naine ära läheb, ei lase ta temal rahulikult elada. Tahtis teda töölt lahti lasta, kuid hävitamisest ei rääkinud. Tunnistaja S K tunnistas kohtus, et tütar (J K) on temale rääkinud Fomini ähvarduste kohta pärast nende lahkuminekut. Ta ähvardas vallandamisega ja et võtab lapse ära. Ta ei tea, kas vägivallaga ähvardas. Tunnistaja J A-K tunnistas kohtus, et J K sõnade kohaselt ähvardas Fomin teda pärast lahkuminekut. Ta vist kirjutas Jle, et kui ta ei ole temaga, siis pole kellegiga. Kohus leiab, et ühestki esitatud tõenditest ei tulene, et V.Fomin oleks ähvardanud J.Kd tapmisega. J.K võttis hävitamise ähvardust pigem füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusena, kuna V.Fomin oli tema suhtes varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda. Samuti nähtub J.K ütlustest, et V.Fomin ähvardas saata tema tööandjale intiimsed fotod ning lapse ära võtta. Selles kontektis väärib tähelepanu kaitsja seisukoht, et „hävitamise“ all tuleb silmas pidada pigem moraalset ja sotsiaalset „hävitamist“, mitte tapmist. Tunnistajad S K ja J A-K rääkisid vaid seda, mida oli neile rääkinud kannatanu ise. S.K kinnitas, et V.Fomin ähvardas lapse ära võtta ning töölt lahti lasta. J A-K kinnitas, et V.Fomin ähvardas J.Kd, et kui ta ei ole temaga siis pole kellegiga. Tapmisega ähvardamisest ei ole rääkinud ükski üle kuulatud isik ja ise J.K on oma ütlustega ümber lükanud tema poolt politseisse esitatud avalduse sisu, öeldes, et V.Fomin ähvardas teda hävitamisega, mida tema võttis kui füüsilise vägivallaga ähvardust. Seega, arvestades Vladimir Fomin ütlusi, et ta ei ähvardanud kannatanut tapmisega, ei ole kohtu hinnangul kogutud piisavaid tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 8 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (vt nt RKKKo 3-1-1-59-16, p 21.) Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta (vt nt RKKKo 3-1-1-12-16, p 10.). (p 22) Süüdistuses sisalduva teokirjelduse põhjal kuriteo kvalifikatsiooni muutmine on võimalik ka apellatsioonimenetluses (vt ka RKKKo 3-1-1-46-08, p 36), kui seda on taotletud. (p 24) (RKKKo 1-15-10119) Süüdistuse tekst peab sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt RKKKo 1-17-9941/80, p 8 ja RKKKo 1-17-1327/52, p 13) Vladimir Fominile esitatud süüdistus selles, et 21.06.2019 ajavahemikul kella 09.20 kuni kella 09.55 tema otsides J. K´d ning kuuldes telefonis, et J. K temaga enam koos elada ei soovi, ähvardas telefoni teel J. K´d tapmisega, öeldes J. K´le, et kui kannatanu ei ela V. Fomin´iga, siis see tähendab, et ta ei ela üldse, ning kui süüdistatav leiab kannatanu, siis hävitab J. K. Kannatanu võttis enda endise elukaaslase V. Fomin´i ähvardusi reaalsetena ja tal on alust karta nende täideviimist, kuna V. Fomin oli ka varasemalt tarvitanud füüsilist ja psüühilist vägivalda kannatanu suhtes kaasaarvatud ühise alaealise tütre Alisa Fomina juuresolekul. Seega riivas V. Fomin kannatanu ohutusetunnet, pannes J. K´d kartma enda ja tütre elu ja tervise pärast. Seega Vladimir Fomin pani toime Karistusseadustiku § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, et Vladimir Fomin ähvardas J.Kt tapmisega. Prokuröri küsimusele vastas kannatanu: „…kui ta mind leiab, siis kasutab füüsilist vägivalda“, kaitsja küsimustele vastas ta:“ see oli füüsilise vigastuse tekitamise ähvardus… Ma leian, et see oli füüsilise hävitamise ähvardus“. Seega V.Fomin ähvardas kannatanut mitte tapmisega vaid tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 120 lg 1 teise alternatiivi järgi). Uus süüdistus ei ole V.Fominile esitatud. Kohus ei või süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. V.Fominile esitatud süüdistus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis olid tuvastatud kohtuistungil. Kuna V.Fominile esitatud süüdistuses ei ole tõendamiseseme asjaoludena kirjeldatud tervisekahjustuse tekitamine, ei saa kohus väljuda esitatud süüdistuse piirest ja rikkuda sellega isiku kaitseõigust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Vladimir Fomini teos puudub KarS §-s 120 lg 1 järgi talle etteheidetud objektiivne koosseis. Kuna kohus leidis, et Vladimir Fomini teos puudub objektiivne koosseis, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 20.05.2019 episood 9 Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid omavahel, ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava Vladimir Fomin tegevuses puuduvad KarS § 121 lg 2 p 2 kuriteokoosseisu tunnused. Kohus loeb V.Fomini ütlusi antud episoodi kohta usaldusväärseteks, samuti on usaldusväärsed tunnistaja A.M ütlused ja kaitsja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid. Asja materjalidega ning antud ütlustega pole tõendatud, et Vladimir Fomin ööl vastu 20.05.2019 xxx eramaja hoovis oleks kasutanud oma elukaaslase J K suhtes füüsilist vägivalda. J K ütluste kohaselt tekkis neil Vladimir Fominiga tüli ööl vastu 20.05.
3. Fomin lükkas teda õues, ta kukkus ja marrastas põlved ära. Fomin viis ta jõuga tuppa, kus tõukas teda, ta kukkus paremale küljele ja Fomin lõi teda jalaga kõhtu. Politseisse ja arsti poole ei pöördunud. Vladimir Fomin andis ütlusi, et 19.05.2019 hommikul sõitis ta Tallinnasse, veetis seal terve päeva A Mga. Tagasi Jõhvi jõudis kella 1.30 paiku öösel, kuid koju ei läinud, ööbis A.M juures, kust lahkus kell 7 hommikul. Kannatanu poolt kirjeldatud olukorda pole kunagi olnud. Vladimir Fomin ütlusi kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud A M, kes väitis, et nad kohtusid V.Fominiga Tallinnas pärast kella 9 hommikul 19.05.2019, veetsid koos terve päeva ja hakkasid tagasi sõitma kell 23.
4. Jõhvis olid kell 1.30 ja siis sõitsid tema juurde, kust V.Fomin lahkus alles varahommikul. Samuti esitas Vladimir Fomin kaitsja kohtule 20.05.2019 arve transporditeenuse kohta ning Vladimir Fomin mobiiltelefoni liikumise väljavõtte, millest nähtub, et Vladimir Fomin oli 19.05.2019 Tallinnasja ööl vastu 20.05.2019 viibis Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Seega loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Fomin viibis temale süüks arvatud teo toimepanemise ajal teises kohas ja teise isikuga. Kohus möönab, et kannatanu poolt kirjeldatud tegu võis toimuda mingil muul ajal, mitte ööl vastu 20.05.2019 (kannatanu seletas kohtuistungil, et antud sündmus toimus kuu enne 21.06.2019). Kohtu hinnangul võis J.K eksida toimunu kuupäevas ning kohtueelse menetluse käigus ei ole sündmuse kuupäeva kontrollitud ja täpselt tuvastatud. V.Fominile esitatud süüdistuses märgitud kuupäeva kohta esitas ta omapoolsed tõendid, mis lükkavad ümber kannatanu ütlusi. Kuna uus süüdistus (mille vastu oleks V.Fominil võimalus ennast kaitsta) ei ole esitatud, ei saa kohus väljuda süüdistuse piirest. Sellega oleks rikutud kaitseõigus. Seega arvestades V.Fomini ütlusi, et ta ei pannud toime antud kuritegu, ja teisi kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul kogitud piisavaid tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber. Seega peab kohus kõik kahtlused hindama süüdistatava kasuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Vladimir Fomini 20.05.2019 teos puudub KarS §-s 121 lg 2 p 2 ettenähtud objektiivne koosseis. Kuna kohus leidis, et Vladimir Fomin teos puudub objektiivne koosseis, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Vladimir Fomin tuleb antud episoodis õigeks mõista. 17.09.2019 episood 10 Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu J K, tunnistajate J A-K, K K ja M M ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – lähisuhtesvägivalla infolehega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, asitõendite vaatluse protokolliga (kõned häirekeskusesse), kannatanu fotodega. Kohus loeb kannatanu ja antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu J K kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et 17.09.2019 õhtul tahtis ta minna J A-K juurde. Tema korteri ukse taga seisis V.Fomin ja tõukas ta sisse tagasi. Mees pani ukse kinni ja ei lasknud tal väljuda. Ta palus mehel lahkuda, kuid mees tahtis firmast rääkida. Mees nägi tal sõrmes sõrmust ning üritas seda ära võtta, lükkas ta diivanile. Ta vajutas telefonis viimasele kõnele ja helistas sõbrannale, karjus, et too kutsusks politsei. Ta sai mehe haardest välja ja jooksis välja. Ta koputas vastaskorterisse ja palus naabril kutsuda politsei. Fomin ütles, et pole vaja kutsuda politseid, kõik on korras ja andis talle telefoni, et ta ise helistaks. Ta võttis Fomini telefoni ja helistas politseisse. Tema käelabal fikseeriti vigastused. Kannatanu ütlused on tõendatud fotodega kannatanust, mis on tehtud vahetult pärast kuriteo toimepanemist (lk 1-3). Samuti kattuvad kannatanu ülused tema naabri M Mi ütlustega, et 17.09.2019 koputas tema uksele naabrinaine ja palus kutsuda politsei. Naine nuttis. Enne seda oli korterist kuulda müra. Naisest 1-2 m eemal seisis mees, kes andis naisele telefoni ja ta helistas ise politseisse. Mõne aja pärast koputati uuesti ja paluti helitada politseisse, mida ta ka tegi. Naisel vigastusi ei näinud. Kannatanu ütlused on tõendatud ka tunnistaja J A-K ütlustega, et kord kavatses J tema juurde tulla, nad rääkisid telefonis ja 5 minutit hiljem tuli temalt jälle kõne. Ta kuulis mehe röögatust, see oli Fomini hääl, naise piiksumist ning sai aru, et korteris midagi toimub. Nad olid siis juba lahus. Ta kuulis kära ja karjed, katkestas kõne ja helistas häirekeskusesse. Ta sõitis samuti J juurde, seal oli juba patrull kohal. Ta helistas Jle, kes ütles, et politsei on seal ja viib Vladimiri ära. Peale selle on kannatanu ütlused tõendatud asitõendite vaatlusprotokollis 17.09.2019 tehtud häirekeskuse kõnede vaatlusega (lk 5-24). Kell 17.39 helistas kannatanu häirekeskusele ja teatas, et endine elukaaslane tuli tema käsi väänama. Kell 17.39 helistas J A-K häirekeskusesse ja teatas, et tema sõbrannale J.Kle tuli mees kallale ja peksab teda. Kell 17.44 helistas häirekeskusesse kannatanu naaber, kuna naabrinaine palus politsei välja kutsuda. Kell 17.51 helistas J A-K uusti häirekeskusesse, et uurida, kas politsei on jõudnud juba aadressile xxx. Peale selle on kannatanu ütlused tõendatud tunnistaja K K ütlustega, et 17.09.19 sai ta väljakutse aadressile xxx, lähisuhte vägivald. Mees oli trepikojas, naine ukse juures. Naine oli vihane ja käskis mees minema viia. Naine ütles, et mees tuli firma asju ajama ja siis hakkas küsima, miks nad lahku läksid. Kui märkas naisel sõrmust sõrmes, hakkas seda ära võtma. Pani naise diivanile pikali, väänas käed selja taha. Naine tundis valu. Vladimir Fomin selgitas antud episoodi kohta, et 17.09.2019 läks ta J.K juurde, et rääkida firmast, kuna ta ei vastanud kõnedele. J ei soovinud temaga rääkida. Ta nägi Jl sõrmust, kuhu oli midagi kirjutatud ja ta tahtis näha. J ei näidanud ja siis ta võttis tema käest kinni, et vaadata 11 kirja. Neil tekkis rüselus ja nad kukkusid diivanile. Naine hakkas karjuma ja jooksis korterist välja. Ta järgnes talle ning valis telefonis numbri, andis naisele telefoni ja ütles rääkida politseiga. Politsei viis teda minema. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (lk 25-30) kohaselt peeti Vladimir Fomin kinni 17.09.2019 kell 18.10 xxx ehk kannatanu elukohas. Kohus loeb tõendatuks, et Vladimir Fomin 17.09.2019 kella 17.30 paiku, J K korteris aadressil xxx pärast J. K vasaku käe neljandal sõrmel uue kuldsõrmuse märkamist, haaras kannatanu käest kinni ning hakkas sellelt sõrmust jõuga maha tõmbama. Seejärel V. Fomin lükkas J. Kd jõuga diivanile pikali, kus surudes kannatanu käed selja taha, langes enda keharaskusega kannatanu peale. Oma tegevusega V. Fomin põhjustas J. Kle füüsilist valu, samuti vasaku käe piirkonda olid tervisekahjuna tekkinud hematoomid. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb koosseisutunnusena ette tagajärje – valu (KarS KV). Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtulisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (RKKK 3-1-1-48-04). Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista trgeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (RKKK 31-1-50-13). Ülalkirjeldatud tegevusega mõjutas V.Fomin J.K keha, mis põhjustas kannatanule valu. V.Fomin on täitnud KarS § 121 teise altervatiivi järgi objektiivse koosseisu. Vladimir Fomin ja J K on lähedased isikud, kuna elasid koos mitmete aastate jooksul, nendel on ühine laps, seega pani V.Fomin kehalise väärkohtlemise toime lähisehtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kuna eelnevalt leidis kohs, et ei ole kinnitust leindud KarS § 121 järgi 20.05.2019 kuriteoepisood, siis puudub V.Fomini tegudes KarS § 121 lg 2 p 3 mõttes. Samuti ei ole kohtulikult uurimisel tuvastatud, et kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi pani V.Fomin toime lapse juuresolekul. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Vladimir Fomin pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vladimir Fomin tahtlikult haaras kannatanut kätest, väänas neid selja taha, püüdis jõuga sõrmust maha tõmbama, langes enda keha raskusega ning pidi möönma, et oma tegudega põhjustab kannatanule valu. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1,2 järgi Kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ja otsuse tegemisel tugineb kannatanu ütlustele. Kannanatu ütlusi kinnitab osaliselt ka süüdistav. 12 J K andis ütlusi, et 17.09.2019 kavatases ta minna sõbranna juurde ning kui avas korteri ukse, seisis selle taga V.Fomin ja tõukas teda tagasi korterisse. Ta ei vastanud Fomini kõnedele ja neil polnud kokkulepet, et mees tuleb. Ta palus Fominil lahkuda, kuid mees lükkas ukse kinni ja takistas tema väljumist korterist. Tema Fomini sisse ei kutsunud. Fomin ei lahkunud tema palvel. Vladimir Fomin selgitas kohtuistungil, et 17.09.2019 otsustas minna J.K juurde, kuna ta ei vastanud kõnedele, kuid oli vaja rääkida firmast. Trepikojas helistas ta Kle, telefon oli kinni, ta koputas uksele, kuid keegi ei avanud. Ta läks akna juurde ja kui kuulis, et uks avaneb, läks selle juurde ja sisenes korterisse. Ta surus enda kehaga kannatanu korterisse tagasi. Ta ütles, et soovib firmast rääkida, kuid K ei soovinud rääkida. KarS § 266 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine või valdja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Ei ole vaidlust selle üle, et tegemist oli J K elukohaga (elamiseks kasutatav ruum), kuhu V.Fomin omavoliliselt sisenes. J K väitis, et V.Fomin tõukas ta korterisse (kasutas vägivalda), Fomin omakorda kinnitas, et surus enda kehaga J.K korterisse tagasi. J.K sõnade kohaselt palus ta V.Fominil lahkuda, kuid ta ei teinud seda (lahkumisnõude tätimata jätmine). Fomini ütlustest nähtub, et J.K ei soovinud temaga rääkida ega näha teda, millest omakorda võib järeldada, et K tõepoolest palus tal ära minna. Asja materjalide kohaselt ei lahkunud V.Fomin enne, kui politsei ta sündmuskohal kinni pidas. Seega on kohtu arvates KarS § 266 lg 2 p 1,2 ojektiivne koosseis täidetud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et V.Fomin tegutses hädaseisundis KarS § 29 mõttes, kuna oli oht firma likvideerimiseks ja sellest tulenevalt elatusallika kaotamiseks. KarS § 29 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. V.Fomin avaldas kohtuistungil, et J.K oli xxx osanik ning raamatupidaja. J.K polnud nõuetekohaselt täitnud enda kohustusi, jättes kaks korda esitamata majandusaasta aruanded, kandis töötasu hilinemisega ning arved olid tasutud hilinemisega. Ta läks 17.09.2019 J.K juurde, et lahendada forma probleeme. Kohus leiab, et KarS § 266 järgi kuriteo toimepanemine ei olnud ainukene võimalus selleks, et arutada firma xxx asju. V.Fominil oli palju erinevaid võimalusi (nt tulla kannatanu juurde avalikus kohas või lasta vennal arutada küsimusi jne) asju lahendada, kuid ta otsustas ebaseaduslikult jõuga siseneda J.K korterisse. Seega ei tegutsenud V.Fomin hädaseisundis KarS § 29 mõttes. Kohus tegi kindlaks et Vladimir Fomin 17.09.2019 kella 17.30 paiku tungis ebaseaduslikult ja vägivalla kasutamisega enda endise elukaaslase J K korterisse aadressil xxx. Ajal, mil J K alustas oma korteri uksest väljumist, tõukas Vladimir Fomin, kes seisis oodates J. K väljumist korteri ukse taga, J. Kd ukse pealt korterisse tagasi. Pärast seda V. Fomin sisenes ise J. K järel korterisse sisse. J. K palus tal väljuda, kuid V. Fomin jättis lahkumisnõude täitmata. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vladimir Fomin sisenes tahtlikult jõuga kannatanu 13 korterisse, sealjuures saades hästi aru, et kannatanu ei lubanud sisenemist ja ei soovi seda, samuti ta tahtlikut ei lahkunud korterist kannatanu nõudmisel, seega pani ta toime kuriteo otsese tahtlusega. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Vladimir Fomin süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi (20.05.2019 episoodis) tuleb ta õigeks mõista. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi ning lähenemiskeelu osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod otsese ja kaudse tahtlusega. Vladimir Fomini poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise ja avaliku korra vastu. Vladimir Fomin on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes puuduvad, karistust raskendavad asjaolud KarS § 121 kuriteo toimepanemisel puuduvad, KarS § 266 järgi karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 4 kohaselt on kuritegude toimepanemine süüdlase endise pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes Kohus leiab, et ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, et kannatanu oli süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, nii nagu märgitud süüdistusaktis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul madal, raskendava asjaolu olemasolu, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud) ja KarS § 266 lg 2 sakntsiooni keskmist määra (1 aasta 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 14 Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Vladimir Fominile tingimisi vangistus sanktsioonide minimaalsest määrast veidi suuremas määras. KarS § 64 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Käesolevas kriminaalasjas oli Vladimir Fomin kinni peetud 17-19.09.
5. Arvestades, et Vladimir Fomin on varem karistamata isik, et kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2 aastat, leiab kohus, et karistuse eesmärgi võib saaviutada KarS § 73 sätete kohaldamisega. Prokurör palus kohtuvaidluste käigus kohaldada Vladimir Fomini suhtes lähenemiskeeldu J Kle tähtajaga 3 aastat. Samuti avaldas kannatanu kohtuistungil, et soovib lähenemiskeelu kohaldamist maksimaalseks ajaks. KeMS § 310¹ lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus leiab, et kannatanu eraelu kaitseks on vajalik kohaldada lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 1 CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 876 eurot, Artjom Slizov kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga kaitsjatasu kohtueelses menetluses 325,20 (81,60+75,60+135,60+32,40) eurot ja kohtumenetluses 427,20 eurot. Kaitsjatasudest välja mõista 376,20 eurot ning ülejäänud summa 376,20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311 -
6. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 15