3-21-797/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits ja Maili Lokk ja Tanel Saar

1. juuli 2021, Tartu 3-21-797 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. märtsi
3. a otsuse nr 4.2-1/9502-8 tühistamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Halduskohtu menetluses on Xu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
9. märtsi
10. a otsuse nr 4.2-1/9502-8 tühistamiseks.
11. PPA esitas vastuse kaebaja kaebusele, milles muuhulgas taotles lisade nr 7, 8 ja 9 osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja § 79 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks kuulutamist, sh kaebaja kui menetlusosalise tõendi uurimise menetlustoimingult kõrvaldamist, kuna esitatud tõendid sisaldavad kolmandate isikute kohta käivaid eraelulisi andmeid. Esitatud tõendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Teiste isikute eraelu kaitse vajadus kaalub praegusel juhul üles kohtuasja arutamise avalikkuse printsiibist kõrvalekaldumise.
12. Tartu Halduskohus kuulutas
13. mai
14. a määrusega menetluse PPA
15. mai
16. a vastuse lisade nr 7, 8 ja 9 osas osaliselt kinniseks (resolutsiooni punkt 1) ja piiras kaebaja õigust tutvuda PPA
17. mai
18. a vastuse lisadega nr 7, 8 ja 9 ning saada neist ärakirju (resolutsiooni punkt 2). PPA esitatud vastuse lisades nr 7, 8 ja 9 on kajastatud kaebaja ees anonüümseks jääda soovinud isikute ütlused ja selgitused kaebaja kohta ning ütlusi andnud isikute andmed. Mainitud lisades on märge asutusesiseseks teabeks tunnistamise kohta. Kuna viidatud lisades sisalduva informatsiooni avalikustamine võib mh oluliselt kahjustada teavet andnud isiku eraelu puutumatust ning mainitud tõendite puhul on tegemist AvTS § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida on vaja kaitsta, tuleb menetlus kuulutada PPA
19. mai
20. a vastuse lisade nr 7, 8 ja 9 osas kinniseks. Ühtlasi puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda vastustaja poolt esitatud lisadega nr 7, 8 ja 9 ning saada neist ärakirju samadel põhjustel, miks on põhjendatud menetluse kinniseks kuulutamine. Huvi, PPA vastuse lisasid nr 7, 8 ja 9 kaebaja eest salajas hoida, on ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest nendega tutvuda. Kaebaja õigusi ei riivata ka ebaproportsionaalselt, kuivõrd kohus saab vaidlusaluse otsuse õiguspärasust kontrollida viidatud lisasid kaebajale avaldamata ning kõigi tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamise tagab kohus. Kuna kohus ei ole haldusasja menetlusvormi veel määranud, ei ole asjakohane kaebajat menetlustoimingutelt eemaldada. Saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
21. X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
22. mai
23. a määruse resolutsiooni punkt
24. Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus on seadusevastane, kuna halduskohus leidis, et põhjendatud on vastustaja lisadest nr 7, 8 ja 9 ärakirjade andmine kaebajale motiivil, et kohtuistung on tunnistatud kinniseks. Seega kohus välistab kaebaja õiguse tõhusa kaitse selle läbi, et ei võimalda kuulata üle tunnistajaid, kes on andnud tema kohta ütlusi, mille alusel on haldusorgan andnud välja kaebaja suhtes negatiivse otsuse. HKMS ega väärteomenetluse seadustik ei näe ette tunnistajate anonüümsust. Tunnistajatel on nimed ja tuginedes AvTS § 35 lg 1 p-dele 11 ja 12 ei ole võimalik tunnistajaid üle kuulata. Kohus ei ole osundanud, kas kaebaja suhtes käib mingi süüteomenetlus või miks tunnistaja poolt ütluste andmine kahjustaks oluliselt tunnistaja eraelu puutumatust. Kaebusega hõlmatud juhtum ei ole puutumuses relvaseaduses sätestatud taustakontrolli normidega (§ 8313, § 8326 lg 2 p-d 1 ja 2). PPA saab igasuguse isikulise informatsiooni tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks ning löögi alla satub kaebaja õigus tutvuda enda kaebuse lahendamisel tunnistaja ütlustega. Kohus saab tagada õiglase kohtulahendi, kuid kaebajale peab jääma tõhus menetluslik kaitse. Halduskohus ei kontrollinud, kas tunnistajate ütlustel esinev märge ametisiseseks kasutamiseks on antud vastavalt kehtivale korrale ja millisel õiguslikul alusel. Kui kaebaja on olnud seadusekuulekas ja relvaseaduse norme ei ole rikkunud, on raske mõista, mida kohus võrdleb kui väidab, et riive ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja on kriminaal- ja väärteokorras karistamata, omanud aastaid relvaluba ning ei ole tegelenud riigi- ega ärisaladusega. Arusaamatuks jääb kohtu arvamus, et tunnistajate soov jääda anonüümseks (tuginedes isikuandmetele) kaalub üles kaebaja soovi jätkata eriõiguse kasutamist.
25. PPA leiab vastuses määruskaebusele, et vaidlustatud halduskohtu määrus on õiguspärane. Kaebaja uus väide tunnistajate ülekuulamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole esitanud halduskohtule taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. Viitega HKMS § 79 lg 1 p-le 3 ei saa nõustuda seisukohaga, et HKMS ei näe ette tunnistajate anonüümsust. HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud õigus ei ole HKMS § 79 lg-t 1 arvestades absoluutne. Kohtupraktikas on leitud, et vastustajal on suur kaalutlusõigus andmete avaldamise otsustamisel ning keeldumine on lubatav kui juurdepääs võib kaasa tuua teise isiku õiguste riive määral, mis on kaalukam kui andmesubjekti juurdepääsuõigus. Seejuures piisab kriteeriumi „võib kahjustada“ täidetusest. 2 Kuna õigust mõistab kohus, ei olnud halduskohus seotud vastustaja taotluse õiguslike põhjendustega. Kaebaja on efektiivselt kasutanud temale tagatud kaebeõiguse teostamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
27. mai
28. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise ja kaebaja õiguste piiramise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
29. Vaidlus puudub asjaolu üle, et halduskohus piiras kaebaja õigust tutvuda PPA esitatud tõenditega, mis sisaldavad kolmandate isikute kohta käivad eraelulisi andmeid. Halduskohus tuvastas, et PPA vastuse lisad nr 7, 8 ja 9 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel. AvTS § 35 lg 1 p-d 11 ja 12 sätestavad üheselt, et eriliiki isikuandmed või isikuandmed, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. PPA kinnitusel sisaldavad vastustaja vastuse lisad nr 7, 8 ja 9 eraelulisi isikuandmeid (nimed ja muud identifitseerimist võimaldavad andmed). Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et viidatud tõendites sisalduva informatsiooni avalikustamine võib mh oluliselt kahjustada teavet andnud isiku eraelu puutumatust ning tõendite puhul on tegemist AvTS § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida on vaja kaitsta ning eelneva tõttu tuleb haldusasja menetlus kuulutada PPA
30. mai
31. a vastuse lisade nr 7, 8 ja 9 osas kinniseks.
32. Halduskohus leidis, et huvi hoida viidatud tõendeid kaebaja eest salajas on kaalukam kaebaja õigusest tõenditega tutvuda. Kohus arvestas kaebaja õiguste riive intensiivsust ja seda, kas tõendite kaebaja eest sajas hoidmine takistab nende arvestamist kohtumenetluses. Halduskohus tõdes, et kaebaja õigusi ei riivata ebaproportsionaalselt, kuna tõendid on kohtule nähtavad ja tõendite hindamise kogumis tagab kohus. Kaebaja väide, et ta on olnud seadusekuulekas ei ole asjakohane, kuna kohus ei võrrelnud vaidlustatud otsustuse tegemise kaebajat iseloomustavaid andmeid ega arvestanud karistatuse puudumist. Halduskohus leidis, et olukord, kus kaebaja ei saa tutvuda oma kohtuasja menetlemisel kohtus kolme PPA esitatud tõendiga (tunnistajate ütlustega) ei riiva tema õigusi ülemääraselt, kuna kaebaja eest salajas hoitavaid tõendeid arvestab kohus kohtuasja lahendamisel ning tõendite salajasus kaebaja ees ei mõjuta kohtu poolt tehtavat otsustust. Tõenditega tutvumise võimaluse puudumist õigustab kolmandate isikute huvi, et nende isikuandmeid ei avaldataks kaebajale. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et see kolmandate isikute huvi on praegusel juhul kaalukam kaebaja huvist tõenditega tutvuda. Kaebaja õiguste ebaproportsionaalse riive ärahoidmiseks saab halduskohus tagada oma selgitustega menetluse ajal ja asjakohaste põhjenduste esitamisega kohtulahendis.
33. Kaebaja väide, et halduskohus ei võimalda kuulata üle tunnistajaid ning on kuulutanud kohtuistungi kinniseks, ei ole õige, kuna haldusasja materjalidest nähtub, et halduskohus ei ole veel otsustanud millises vormis haldusasja menetleda. Hoolimata sellest, et halduskohus ei ole otsustanud, kas lahendada kohtuasi kohtuistungil või kirjalikus menetluses, ei ole ka kaebaja esitanud kohtule taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3