lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on asjas 3-2-1-63-11 oma 28.09.2011 otsuse p-des 13 ja 14 leidnud, et
lg 4 kohaldub ka
§-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul. Kohus märgib, et
lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, ent kuna hageja ei ole kostja pankrotti põhjustanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hagiavalduse läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulud üksnes hageja kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.