Obsah (10)

§ 430§ 663§ 392§ 670§ 645§ 428§ 4§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17852 Kohtuasi PRITCOM INVEST

) § 430 lg 3 alusel, kuna pooled on leppinud kokku tingimustes, mida ei saa kompromissilepingus väljatoodud viisil täita, mis on kompromissi kinnitamist takistavaks asjaoluks. Maakohus leidis, et täita ei saa kompromissilepingu p 3, milles olid pooled kokku leppinud, et pooled peatavad kohtutäituri Tarvi Söömeri poolt kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse kuni kompromissi p-s 2 nimetatud summade tasumiseni; p 5, mille kohaselt juhul, kui hageja on ära tasunud kompromissi p-s 2 nimetatud summad, siis kohustub kostja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul lõpetama kohtutäituri Tarvi Söömeri poolt kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse; p 9, milles oli kokkulepe, et kostja täitmisavalduse alusel algatatud täiteasja nr 133/2020/885 menetluse peatamise või lõpetamisega seotud kulu (täitekulu, kohtutäituri tasu jne) kannab kostja. Maakohtu arvates eeltoodud punktid on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 50, mille kohaselt peatab ja lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur ja pooltel ega kohtul selleks õigust ei ole, ning §-ga 38, mis sätestab, et täitemenetluse kulud kannab võlgnik. Määruskaebus 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnitatakse poolte esitatud kompromissileping. 5. Maakohus kohaldas vääralt

§ 430lg 3.

1. Põhjendamatu ja väär on maakohtu väide, et täitemenetluse peatab ja lõpetab kohtutäitur oma otsusega, täitemenetluse osapooltele ega kohtule sellist võimalust seaduses ette nähtud pole. Vastupidiselt nähtub TMS § 46 lg 1 p-st 2, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi saab õiguslikult käsitada ka sissenõudja avaldusena täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 1 p 1 tähenduses. Lisaks sätestab TMS § 46 lg 1 p 4, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine, kusjuures kohtu kinnitatud kompromiss on käsitatav sellise kirjaliku tõendina.
2. Analoogselt võimaldavad TMS § 48 lg 1 p-d 1, 2 ja 4 kohtutäituril täitemenetlus lõpetada nii sissenõudja avalduse alusel, kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud kui ka kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Menetluse edasine käik
3. Kostja palus määruskaebuse rahuldada.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4 2-20-17852 10. Ringkonnakohus andis 25.08.2021 kirjaga pooltele võimaluse täpsustada kompromissi sõnastust (

§ 392lg 5).

1. 31.08.2021 esitatud menetlusdokumendis täpsustasid pooled kompromissi p-e 3 ja
2. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada (

§ 670lg 4).

Kolleegium tühistab

§ 645

lg 1 alusel asjas tehtud maakohtu määruse, millega maakohus jättis kompromissi kinnitamata, ja lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

Määruskaebus rahuldatakse. 13. Menetlusosalistel on

§ 4

lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus

§ 4

lg 4 järgi tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on võlaõigusseaduse § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (vt Riigikohtu 13.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 14).

§ 430

lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda või kompromissi sõlmimise tingimusi muuta. Poolte selline õigus tuleneb

§-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata

§ 4lg 2 järgi menetluse käik.

14. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole poolte esitatud tingimustel võimalik kompromissi kinnitada, tuleb kohtul pooltele selgitada kompromissi sõlmimise võimalusi ja sealhulgas vajadusel ka seda, kuidas kompromissi on võimalik sõnastada, ning soovitada seadusele vastavat sõnastust. Juhul, kui kompromissis sisalduv mõni kokkulepe ei ole täidetav või on vastuolus seadusega (

§ 430

lg 3), peab selgitamiskohustuse täitmiseks kohus pooltele selgitama võimalust kas loobuda sellest kokkuleppest või sõlmida see viisil, mis võimaldab kompromissi kinnitada. Käesolevas menetluses maakohus seda ei teinud. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu menetlusliku minetluse, andes pooltele võimaluse kompromissi täpsustada.

1. Maakohus leidis, et kompromissi p-d 3 ja 5 on vastuolus TMS §-ga 50, mille kohaselt peatab ja lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur ja pooltel ega kohtul selleks õigust ei ole.
2. TMS § 46 lg 1 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel (p 1) või kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada (p 2) või kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine (p 4). TMS § 48 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.
3. Ringkonnakohus möönab, et poolte 23.04.2021 esitatud kompromissi tingimused, mille kohaselt kostja peatab ja lõpetab täitemenetluse, on ebatäpsed. TMS järgi ei saa sissenõudja 5 2-20-17852 peatada või lõpetada täitemenetlust, seda saab sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel teha kohtutäitur. 31.08.2021 menetlusdokumendis täpsustasid pooled kompromissi p-e 3 ja
4. Lähtudes ringkonnakohtu selgitustest on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja kohustub esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks ja pärast kompromissi p-s 2 kokkulepitud osamaksete tasumist avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on sellistel tingimustel sõlmitud kompromiss seaduslik ja täidetav. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et juhul, kui kostja p-s 3 nimetatud kohustust ei täida, saab hageja esitada kohtutäiturile kohtumääruse kompromissi kinnitamise kohta, millest nähtub täidetava nõude maksetähtpäeva edasilükkamine, ning juhul, kui kostja p-s 5 nimetatud kohustust ei täida, saab hageja esitada kohtutäiturile dokumendid, millest nähtub sundtäidetava nõude rahuldamine.
5. Iseenesest on õige maakohtu viide TMS § 38 lg-le 1, mille järgi kannab täitemenetluse kulud võlgnik, kuid kompromissi p-s 9 leppisid pooled kokku, et täitemenetluse peatamise ja lõpetamisega seotud kulud kannab sissenõudja (kostja). Vastupidiselt maakohtu seisukohale leiab ringkonnakohus, et selline kokkulepe ei takista kompromissi kinnitamist, kuna tegemist on pooltevahelise kokkuleppega ja pooled võivad kompromissis kokku leppida, kuidas nad omavahel täitemenetluse kulud jagavad. Eeltoodu ei mõjuta kohtutäituri õigust nõuda kulude hüvitamist võlgnikult.
6. Seega leiab ringkonnakohus, et poolte vahel 23.04.2021 sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, arvestades poolte 31.08.2021 täpsustatud kompromissi teksti p-e 3 ja
7. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

20. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja

§-des 430 ja 432 sätestatust. 21. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 575 euro tagastamiseks kuulub

§ 150lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

Hageja palus riigilõivu tagastada hageja arveldusarvele nr EE

2. Vastavalt kokkuleppele jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (

§ 168lg 3).

23. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) 6