2-20-3458/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2021 Tallinn Kohtuasja number 2-20-3458 Kohtuasi XX avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Puudutatud isikud: CC (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Viive Kaur QQ (isikukood XXXXXXXXX), RR (isikukood XXXXXXXXXX) ja SS (isikukood XXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutused: Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), esindaja Karmen Heinmaa Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu), esindaja Anu Nõlve Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määruse resolutsiooni p II 1) kolmas lause, millega maakohus määras „Lapsed võtavad neile vajalikud riided ja jalatsid isa juurde kaasa“. Teha tühistatud osas uus määrus, millega asendada resolutsiooni p II 1) kolmas lause järgmiselt „Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi vajadusel õppetöös.“ Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
2. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: I Rahuldada XX avaldus osaliselt. II Määrata kindlaks isa XX ja laste QQ, RR ja SS suhtlemise kord alljärgnevalt: 1) Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõunani. Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järele pühapäeval kell
3. Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi õppetöös. Juhul, kui lastel on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul. 2) Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust esimesel päeval kell 12 ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell
4. 3) Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema juures, paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab lapsed nende kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell
5. Suvevaheajal viibivad lapsed isa juures kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui lapsed ei viibi laagris. Täpse ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus emal ja paaritutel aastatel isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele vanemale hiljemalt
6. aprilliks. 4) Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed nende kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad tagasi koju isadepäeva õhtul kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toimetab isa lapsed koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kella 19-ks. 5) Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat vähemalt kolm nädalat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on kohustatud reisida soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi. 6) Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni tervenemiseni. 7) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on vanemate kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav.
7. Määruskaebus rahuldada.
8. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord 2 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
9. XX (avaldaja/isa) esitas 04.03.2020 Harju Maakohtule avalduse lastega Q, RR ja SS (lapsed) suhtlemiskorra määramiseks. Avaldaja ja CC (puudutatud isik I/ema) elasid koos kuni oktoobrini
10. Kooselu ajal sündis kolm last. Pärast kooselu lõppemist elasid lapsed ema juures, isa sai lastega suhelda ebaregulaarselt. Pärast vanemate lahku kolimist tegi puudutatud isik I kõik võimaliku selleks, et isal poleks võimalik või oleks väga keeruline lastega suhelda. Vanemad kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud. Isa palus määrata lastega järgmine suhtluskord: 1) Lapsed elavad kooliperioodil (
11. september –
12. juuni) laste isa juures iga kalendrikuu teisel nädalalõpul, laupäeva hommikul kl. 11-st kuni pühapäeval kl. 20- ni. 2) Talvevaheajal (veebruaris) elavad lapsed paarisaastatel ema juures ja paaritutel aastatel isa juures. 3) Kevadvaheajal (aprillis) elavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. 4) Emadepäeva veedavad lapsed emaga. 5) Suvevaheajal (
13. juuni –
14. august) elavad lapsed neli nädalat isa juures. Täpse ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus laste emal ja paaritutel aastatel laste isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele lapsevanemale hiljemalt
15. aprilliks. 6) Sügisvaheajal (oktoobris) elavad lapsed paarisaastatel ema juures ja paaritutel aastatel isa juures. 7) Isadepäeva veedavad lapsed isaga. 8) Jõuluvaheaja (v.a. jõulupühade üks päev) elavad lapsed paarisaastatel laste isa juures ja paaritutel aastatel laste ema juures. Aastat arvestatakse vaheaja alguskuupäeva aasta järgi. 9) Jõulupühadest (24.-
16. detsember) veedavad lapsed vähemalt ühe päeva kummagi lapsevanemaga. Esimese valiku õigus täpse päeva osas on paarisaastatel laste isal ja paaritutel aastatel laste emal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele lapsevanemale hiljemalt
17. detsembriks. 10) Laste aja jaotust lapsevanemate juures on võimalik lapsevanemate vastastikusel kokkuleppel muuta kummagi lapsevanema algatusel, kui mõlemad lapsevanemad on muutusega nõus. 11) Lapsed võivad viibida ühe või teise vanema juures ka ühe- või kahekaupa, kui lapsevanemad vastavalt on eelnevalt nii omavahel kokku leppinud. 12) Transport a. Isa juures veedetud perioodi alguses korraldab laste ja nende asjade transpordi ema juurest isa juurde laste isa. b. Isa juures veedetud perioodi lõpus korraldab laste ja nende asjade transpordi isa juurest ema juurde laste ema. c. Transpordikorraldust, täpseid saabumis- ja lahkumisaegu võivad lapsevanemad vastastikusel kokkuleppel muuta. 3 13) Üks lapsevanem ei planeeri lastele tegevusi teise lapsevanemaga määratud perioodile, ilma eelneva teise lapsevanema poolse nõusolekuta. 14) Lapse haigestumisel viibib laps ema juures seni, kuni on terveks saanud. Haige lapse puhul kokkulepitud aja jaotust lapsevanemate vahel ei järgita, kuni lapse tervenemiseni. Kui laps haigestub isa juures, viib isa ta esimesel võimalusel tagasi ema juurde. 15) Laste isa haigestumisel laste isa teatab sellest laste emale ja vastava laste poolt laste isa juurde planeeritud suhtluskorra perioodi algus lükkub edasi laste isa tervenemiseni, või kui laste isa on haige kogu perioodi, siis selle perioodi on lapsed ema juures tervikuna. 16) Lapsevanemad teatavad üksteisele neile teatavaks saanud olulistest arengutest laste koolielus, mida ei ole võimalik näha E-kooli kaudu. Lapsevanemate koosolekutel osaleb laste ema, seetõttu et on paremini kursis laste õppetegevusega ja saab seda ka mõjutada. 17) Lapsevanem on kohustatud edastama olulise info lapse kohta teisele lapsevanemale esimesel võimalusel peale selle info teada saamist. Oluline info on: a. Lapse tervist puudutav info – näiteks kui laps on haige - mis on diagnoos. Millised arsti visiidid on käidud, milliseid analüüse on tehtud, mis tulemusega jne. b. Laste huvid ja plaanid seoses hobitegevuste, harrastuste ja reisidega. 18) Lapse kooliväliste huvitegevuste ja spordiharrastuste valikute tegemisel tuleb saada nõusolek mõlemalt lapsevanemalt. Üks lapsevanem ei või teise teadmata ja nõusolekuta muuta lapse treeninguid või huviringe ega nendega seonduvaid kokkuleppeid. 19) Lapsele planeeritud kingitused sünnipäevadeks ja jõuludeks teatab üks lapsevanem teisele enne vastava ostu sooritamist, et vältida sama või liiga sarnase kingi tegemist. 20) Lastega välisreiside puhul tuleb saada teise lapsevanema põhimõtteline nõusolek (plaanitud ajagraafik, riik, regioon) enne reisi jaoks ettevalmistuste tegemist ja enne reisi eest oluliste kulutuste tegemist. Kohe peale reisiks konkreetsete ettevalmistuste (broneeringud, piletid) tegemist, tuleb teisele lapsevanemale esitada täpne reisiplaan (graafik, sihtkohad, ööbimiskohad). Täpse plaani esitamise hiliseim tähtaeg on neli nädalat enne reisi algust. 21) Teisel lapsevanemal on õigus keelduda välisreisiks loa andmisest, kui sihtriigi ja piirkonna turvalisus jääb olulisel määral alla Eesti turvalisuse tasemele. Turvalisuse hindamisel lähtutakse Eesti välisministeeriumi kodulehel antavatest hoiatustest ja soovitustest. Samuti teadaolevast kuritegevuse statistikast ja uudiste põhjal täienevast infost erinevate riikide ja piirkondade turvalisuse kohta. 22) Laste riided ja jalatsid. a. Laste riided ja jalatsid asuvad üldjuhul laste ema elukohas ja neid haldab laste ema. b. Laste isal on õigus saada soovi korral ülevaade laste riiete ja jalatsite olukorrast ja laste ema annab vajadusel sellekohase info laste isale c. Lapsed võtavad neile isa juures oleku perioodil vajalikud riided ja jalatsid kaasa laste ema juurest (küsides laste emalt sellekohast nõu vajadusel) ning viivad isa juures veedetud perioodi lõppedes oma riided ja jalatsid ema juurde tagasi. d. Lapsed võivad laste isa juures veedetud perioodi kestel vajadusel riideid ema juures vahetamas käia, kui see on mõistlik ja otstarbekas. Ema seisukoht isa avalduse osas
18. Ema pidas suhtluskorra määramist vajalikuks. Vanemate senised erimeelsused olid suures osas tingitud sellest, et nende nägemused lastega koos veedetava aja sisustamises olid kardinaalselt erinevad. Laste isa keeldus suhtluskorras arvestamast laste huve, aktsepteerimast laste igakülgseks arenguks laste osalemist lapsi huvitavates ringides ja treeningutel, tegelemast lastega lähtudes laste soovidest. 4 Ema palus kohtul määrata lastega suhtluskord järgmistel tingimustel: 1) Laste elukohaks on laste ema elukoht. 2) Lapsed elavad kooliperioodil laste isaga vaheldumisi iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetustel. Laste isa tuleb lastele järele laste elukohta reedel pärast laste huviringide lõppemist kell 19.00 ja viib lapsed laste elukohta tagasi laupäeval kell 20.
19. 3) Laste isa abistab iga last vähemalt ühe korra nädalas logistiliselt laste huviringidesse viimisel ja toomisel. Igal uuel õppeaastal, kui on selgunud laste huviringide ajad, saab laste isa kokkuleppel lastega valida endale sobiva aja/ajad nädalas, millal ta lapsi logistiliselt abistab. Laste logistilisse abistamisse panustavad vanemad võrdselt. 4) Kui lapsed avaldavad soovi varem isa juurest ära minna, võtab laste isa seda arvesse ja viib lapsed ema juurde. Kui laste isal on laste viimiseks ema juurde objektiivne takistus, siis palub ta laste emal lastele järele tulla. 5) Kui lapsed soovivad olla isa juures kolmekesi ühel ja samal ajal või kui lapsed soovivad ööbida oma kodus, mitte isa juures, siis lähtuvad vanemad laste soovist ega lahuta lapsi oma soovide ja suva kohaselt. 6) Kui lapsed soovivad isa või ema juures elada kooliajal või koolivaheaegadel suurema osa ajast, kui on suhtluskorras kokku lepitud, siis laste isa ja ema lepivad selles eraldi kokku. Sel juhul tagab laste tavapärase elukorralduse täitmise see lapsevanem, kelle juures lapsed on. 7) Laste soovil ja lapsevanemate kokkuleppel võivad lapsed viibida isa juures ka nädala sees. Laste tavapärase elukorralduse täitmist tagab see lapsevanem, kelle juures lapsed on. 8) Juhul, kui lapsel (lastel) on nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel see lapsevanem, kelle juures laps (lapsed) sellel nädalavahetusel on. 9) Sellel nädalavahetusel või koolivaheajal, mille lapsed veedavad isaga, hoolitseb isa laste koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab lapsi. 10) Mõlemal vanemal on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanema või vanavanema, vendade sünnipäevad). Kui need langevad kokku teise vanemaga veedetavale ajale, siis lepivad vanemad kokku suhtlemiskorra asendamises. 11) Talvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanema juures. Paarisaastatel veedavad lapsed vaheaja esimese poole kuni vaheaja keskpaika märkiva päeva kella 10-ni ema juures, ülejäänud vaheaja isaga kuni vaheaja viimase reedese päeva kella 19.00-ni. Paaritutel aastatel veedavad lapsed isa juures vaheaja esimese poole esmaspäevast kella 10.00-st kuni vaheaja keskpaika märkiva päeva kella 10-ni, ülejäänud vaheaja emaga. Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel. 12) Jõulupühade 23-26.12 kaks esimest päeva veedavad lapsed paarisaastatel ema juures ning paaritutel aastatel isa juures. Laste isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta. Laste üleandmine toimub vastavalt esimese päeva hommikul kell 12.00 ja viimase päeva õhtul kell 19.
20. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad. 13) Aastavahetuse 31.12-01.01 veedavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja ema toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta. Laste üleandmine toimub esimesel päeval kell 12.00 ja viimase päeva päeval kell 19.
21. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad. 14) Kevadvaheajal esimese poole alates esmaspäevast kell 10.00 kuni neljapäevani kell 10.00 elavad lapsed paarisaastatel isa juures ja paaritutel aastatel ema juures. Isa tuleb 5 lastele järele laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel. 15) Sügisvaheaja esimese poole alates esmaspäevast kell 10.00 kuni neljapäevani kell 10.00 veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa tuleb lastele järele laste elukohta ja isa toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta eelnimetatud aegadel. 16) Isal on õigus veeta lastega suvepuhkust õppeaasta lõppemise ja uue õppeaasta alguse vahelisel perioodil kokku 20 päeva. Lapsed veedavad isaga puhkust 5 päeva pikkuste perioodide kaupa. Antud perioodil ööbivad lapsed isa juures, kui lapsed seda soovivad. Suvepuhkuse veetmise ajas isaga lepivad vanemad kokku e-kirja teel hiljemalt vastava aasta
22. maiks, arvestades laste osalemisega suvel toimuvates laagrites. Isa tuleb lastele järele laste elukohta 5-päeva pikkuse perioodi esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapsed tagasi isa elukohast laste elukohta viimase päeva kell 22.
23. Vanemad arvestavad laste sooviga veeta juulikuu koos emaga. 17) Emadepäeva veedavad lapsed emaga. 18) Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Isa tuleb isadepäeval lastele järele laste elukohta kell 10.00 ja isa toob lapsed tagasi laste elukohta kell 19.
24. 19) Laste soovil võivad nad viibida ühe või teise vanema juures ka ühe- või kahekaupa. 20) Lapse haigestumisel viibib laps kuni tervenemiseni selle vanema elukohas, kus laps haigestus. Nende laste puhul, kes ei ole haiged, järgitakse kokkulepitud suhtluskorda. 21) Lapsevanem kohustub edastama teisele lapsevanemale lastega soetud olulist informatsiooni (eelkõige laste elukoht ja kontaktandmed, laste koolid, huviringid, tervis). 22) Mõlemal lapsevanemal on õigus minna lastega reisile Eesti piires või välismaale. Välisreiside plaanidest annab lapsevanem teisele lapsevanemale esimesel võimalusel teada e-kirja teel. 23) Lapsed võtavad neile vajalikud kooliriided ja -jalatsid kaasa laste ema juurest. Kõik muu vajaliku laste jaoks laste isa juures tagab lastele laste isa. 24) Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel kirjalikult e-kirja teel. Kirjadele vastavad lapsevanemad esimesel võimalusel. 25) Vanemad täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu. 26) Vanemad kinnitavad mõistmist selles, et lastel on üks elukoht ning et kasvõi ühes kuus ühe järjestikuse nädala viibimine isa elukohas ei ole laste huvides. 27) Vanemad kinnitavad, et nad suhtuvad kõigisse lastesse ühtviisi, neist kedagi eelistamata. Lastele määratud esindaja seisukohad
25. Lapsed elasid emaga. Alates 2020 algusest polnud lapsed ja isa suhelnud. Lapsed kinnitasid, et nad olid nõus isaga kohtuma. Lapsed ei osanud nimetada vahvaid tegevusi, mida nad koos isaga oleksid ühiselt teinud. Kõigil lastel oli isa kodu lähedal sõpru, kellega kohtumistest lapsed puudust tundsid. Lapsed õppisid koolis ja osalesid mitmetes huviringides. Vestlusest lastega jäi esindajale mulje, et lastel polnud isaga lähedast suhet, kuid nad olid valmis isaga suhtlema. Esindajal ei tekkinud kahtlusi, et ema oleks lapsi meelestanud isaga mitte kohtuma. Ema oli nõus lapsi isa juurde lubama, kui isa vastava sooviavalduse esitab - isa polnud jaanuarist 2020 ema poole sellise sooviga pöördunud. Laste põhielukoht pidi jääma ema juurde ja lapsed saavad isaga suhelda kaks korda kuus nädalavahetustel. Lisaks tuli kehtestada eriregulatsioonid koolivaheaegade ja pühade osas. Kuna vanemad ei suuda omavahel kokkuleppeid sõlmida, siis peaks suhtluskord olema detailne, välistamaks konfliktide tekkimist vanemate vahel. Kohalike omavalitsuste seisukohad 6
26. Kiili vald oli seisukohal, et üldjoontes oli isa avalduses välja toodud suhtluskord asjaolusid arvestades mõistlik ja vastas laste soovidele. Kuna vanemad polnud seni suutnud lastega suhtlemises lastekaitsespetsialistide ega lepitaja vahendusel kokku leppida, oli vajalik määrata kindlaks detailne suhtluskord kohtu poolt.
27. Rae vald leidis, et vanematel tuli lahendada suhtluskorra küsimused kokkuleppel. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis palus vald kohtul kuulata ära lapsed ja suhtluskorra määramisel arvestada laste seisukohtadega. Maakohtu määrus ja põhjendused
28. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt juhindudes perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1, § 118 lg-st 1, § 145 lg-test 1, 2 ja 3, § 143 lg-test 1-2, § 123 lg-st 1 ja põhiseaduse §
29. Asja materjalidest nähtuvalt oli vanematel ühine hooldusõigus, lapsed elasid koos emaga. Kohtul ei õnnestunud vanemaid kokkuleppele suunata. Suhtlemiskorra kehtestamine oli tulevikku suunatud nõue ja seeläbi ei omanud määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Isa palus kehtestada suhtluskorra, mille kohaselt oleks tal õigus võtta lapsed enda elukohta kooliperioodil üle nädalavahetuse, pooltel koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) ja suvevaheajal kokku neljal nädalal. Pakutud suhtlemiskord oli arvestades kohtupraktikat tavapärane. Ema pakutud suhtlemiskord sisaldas mitmes punktis ettepanekut lähtuda laste soovidest. Kohus leidis, et suhtlemiskorda ei saanud määrata selliselt, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Vanemad kasvatavad lapsi, mitte vastupidi. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Vanemad ei saa toimida
30. ja
31. vanuste laste puhul vastu nende tahtmist. Mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga, ei saa panna lapse otsustada. Vanema ja lapse kontakt on eelduslikult lapse parimates huvides. Suhtluskorra määramisel tuli lähtuda, et kord on selge ja lihtsalt täidetav. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuli lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Vanemate ettepanekud sisaldasid sätteid (hooldusõiguse küsimused), mida polnud suhtluskorra vaidluses võimalik rahuldada. Suhtluskorra määratlemisel pidid olema välistatud kokkuleppimiskohustusega sätted. Samuti ei saanud määrusega anda vanematele õigusi ja kohustusi, mis tulenesid nende jaoks seadusest. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra. Vanematel oli laste ühine hooldusõigus ja kumbki vanem ei ole taotlenud selle täielikku või osalist lõpetamist. Lapsed käivad huviringides ja vanemad peavad austama laste soove nendes osalemiseks. Isa avaldas kohtumenetluses, et kaugele ja kella peale sõidud võivad tekitada tal reaktsiooni. Sellest tulenevalt kohustub ema lapse üritusest isale varakult teada andma selleks, et isa saaks sellega arvestada. Arvestades seda, et õppimine oli laste jaoks väga oluline ja nad vajasid selles ka mõningast abi (isa arvab, et lapsed peavad ise hakkama saama), viibivad lapsed pühapäeval isa juures kella 12-ni. Kuna seaduses ei ole otseselt sätestatud, kuidas jaguneb sõidukulude kandmine vanemate vahel, saab laste sõidukulusid pidada laste vajaduste rahuldamiseks PKS § 99 mõttes, mida vanemad peavad PKS § 105 lg 3 järgi kandma osavõlgnikena.
32. Arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, laste esindaja ja kohalike omavalitsuste seisukohtadega, määras kohus isa ja laste suhtlemise korra alljärgnevalt: 1) Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõunani. Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järgi pühapäeval kell
33. Lapsed võtavad neile vajalikud riided ja jalatsid isa juurde kaasa. Juhul, kui lastel 7 on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul. 2) Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust esimesel päeval kell 12 ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell
34. 3) Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema juures, paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab lapsed nende kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell
35. Suvevaheajal viibivad lapsed isa juures kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui lapsed ei viibi laagris. Täpse ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus emal ja paaritutel aastatel isal. Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele vanemale hiljemalt
36. aprilliks. 4) Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed nende kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad tagasi koju isadepäeva õhtul kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, toimetab isa lapsed koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kella 19-ks. 5) Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat vähemalt kolm nädalat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on kohustatud reisida soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava dokumendi. 6) Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni tervenemiseni. 7) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on vanemate kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole tagasivõetav. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
37. Ema palus tühistada maakohtu määrus osaliselt ja sõnastada resolutsiooni p
38. järgmiselt: − Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõuani. Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järele pühapäeval kell
39. Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi õppetöös. Juhul, kui lastel on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul. 8 Maakohus märkis, et kohus peab lahendi tegema tulenevalt laste huvidest ning õppimine oli laste jaoks väga oluline. Lapsed vajasid õppimises ka mõningast abi. Asja materjalidest nähtus läbivalt isa paindumatu seisukoht, et tema lapsi õppetöös ei aita ning lapsed pidid iseseisvalt sellega hakkama saama. Seni polnud isa täitnud oma kohustust laste arengut igakülgselt toetada. Koolikohustus oli kohustuslik. Laste isal oli lisaks õigustele ka kohustusi, sh abistada lapsi hariduse omandamisel. Arvestades, et kõik kolm last olid pikalt distantsõppel, pidas kool väga oluliseks lastevanemate abi ja toetust kodus õppimisel. Pikk distantsõppe periood oli väsitav nii lastele, vanematele kui ka koolile. Kõige väiksem laps õppis algklassides ja vajas kõige rohkem lapsevanema tuge õppimisel. Laste ema käis täiskoormusega tööl. Abistada oli vaja kolme last, kes käisid eri klassides. Kohus jättis suhtluskorras arvestamata laste koolikohustustega. Kohus põhjendas resolutsiooni p 1 selliselt, et lastel oli vaja kodus õppida ja isa polnud nõus lapsi õppetöös abistama. Sisuliselt sai seda tõlgendada vaid sellisena, et kui lapsevanem ei soovi last abistada, siis tal ka selline kohustus puudub. Kohus oleks pidanud analüüsima ja arvestama, kas lastele jääb pühapäeval piisavalt aega õppimiseks. Polnud mõeldav, et lapsed hakkavad õppima alles hilisel pärastlõunal - õppimine võib venida õhtutundidesse. Lastel ei jääks piisavalt aega. Kohus oleks pidanud märkima ka isa kohustuse abistada lapsi vajadusel õppetöös sellel nädalavahetusel, kui lapsed on isaga. Eeltoodule tuginedes palus ema täiendada maakohtu määratud suhtlemiskorra p 1 kolmandat lauset järgmises sõnastuses: „Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub abistama lapsi õppetöös“. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
40. Lastele määratud esindaja, Kiili vald ja Rae vald toetasid määruskaebust.
41. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa põhjendas, et talle jääb kaks päeva kuus (kaks laupäeva), mil lapsed veedavad terve päeva temaga ja neil on võimalik koos midagi ette võtta. Ema soovis, et ka nendel kahel päeval ei saaks isa lastega midagi huvitavat ja eakohast ette võtta, vaid neil päevadel peab isa abistama lapsi nende koolitööde tegemisel. Ema ise pidevalt toonitas, et lapsed peaksid tegema koolitöid oma kodus, harjumuspärases keskkonnas ja ema juhendamisel. Lastel jääb pühapäeval piisavalt aega koolitööde tegemiseks kodus ning lapsed polnud enam nii väikesed, et neil oleks koolitööde tegemisel vaja püsivat abistamist. Tegemist oli ema katsega vähendada seda aega, mil lapsed ja isa saaksid koos midagi koos teha. Vastupidiselt määruskaebuses väljendatule polnud isa kunagi keeldunud lapsi nende õppetöös aitamast. Lastes tuli kasvatada iseseisvust ja aitama peab siis, kui nad ise tõesti hakkama ei saa. Kui laste ema soovib, et lapsed valmistaksid isa juures ette oma järgmise nädala õppetükid, siis peaks aeg, mil nad isa juures viibivad, olema pikem – pühapäeva õhtul kella 19-ni.
42. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas (resolutsiooni p II
44. kolmas lause) tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p II
45. kaebuses toodud viisil. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 9 Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust resolutsiooni p-de I ja II (2.-7.) ja III osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.
46. Kohus peab PKS § 123 lg 1 järgi vanema ja lapse suhtlemise korra määramisel lähtuma lapse huvidest. Hooldusõigusega lapsevanemal on kohustus last kasvatada ja tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. See hõlmab muuhulgas ka lapse toetamist ja abistamist õppetöös. Vanematel on ühine hooldusõigus ja sellest tulenevalt võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes. Vanem on kohustatud õpilasele kodus looma õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused. Asjaoludest nähtub, et lapsed käivad koolis ja õppimine on neile oluline. Laste ärakuulamise protokolli kohaselt avaldasid lapsed, et isa ei abista neid õppetöös, kui nad on temalt seda palunud. Lisaks avaldasid lapsed, et nad ei taha kooli ajal isa juures olla, sest isa ei aita koolitöödega. Isa oli ka suunanud lapsi abi otsima internetist. Isa soov kasvatada lastes iseseisvust on mõistetav. Lapsevanema kohustus on valmistada laps ette iseseisvaks eluks ja õpetada probleeme lahendama ning nendega toime tulema. Eeltoodu ei tähenda, et lapsevanem koolitükid lapse asemel ära teeks või õppetöös juhendamine ja aitamine pärsiks laste oskust tulevikus hakkama saada. Vanemal peab olema huvi, et lapsed saaksid koolis võimalikult hästi hakkama. Selleks tuleb lapsi vajadusel suunata ja abistada. Kaebaja tõi õigesti esile, et COVID-19 leviku tõttu suunati lapsed distantsõppele, mis oli keeruline nii lastele, koolile kui vanematele. Kodus õppimisel muutus paratamatult vanemate roll õppetöö abistamisel varasemast tähtsamaks. Lastel võivad tekkida koolitöödega erinevaid probleeme ja küsimusi. Asjaolu, et isa hinnangul peavad lapsed oskama ise õppida, seda ei välista. Kuivõrd suur osa õppetööst toimus kodus, siis oli vanema roll suurem. Lapsed peavad omandama harjumuse õppimiseks ja seega oli ema mure eelkõige noorema lapse osas põhjendatud, et ta vajab rohkem juhendamist. Lisaks nähtub laste ärakuulamise protokollist, et poisid näevad isa abistamises enamat, kui vaid koolikohustuse täitmise aitamist. Poisid näevad selles võimalust luua isaga emotsionaalne side ja seeläbi saada vanema tähelepanu. Laste jaoks on oluline teadmine, et lapsevanem on tema jaoks olemas, kui ta seda vajab ning ta on valmis vajadusel juhinduma ja selgitusi jagama. Vanema suunamine internetist abi otsima võib teatud olukordades olla põhjendatud, kuid see ei tohiks tekitada lapses tunde, et tema mure ei ole vanemale oluline. Asja materjalidest ei nähtu, et lastel oleks õppeedukusega probleeme, mis vajaksid pidevat lapsevanema kodustes ülesannetes juhendamist. Lapsed peavad pigem oluliseks isa osalemist nende õppetöös. Kohtu hinnangul võimaldab see ka tugevdada vanema sidet lastega. Kohus lähtubki eelkõige laste huvidest. Kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes, siis on põhjendamatu isa seisukoht, et lapsed saavad õppida pühapäeviti peale kella
47. Sellisel juhul langeks abistamise koormus üksnes emale (juhul kui selline vajadus peaks tekkima). Mõistlik oleks, kui lapsed saavad mõnikord koolikohustusi täita (kasvõi osaliselt) isa juures viibimise ajal. Kuna lapsed viibivad isa juures reede õhtust kuni pühapäeva lõunani, siis pole isa väide usutav, et terve see aeg lapsed tegelevad õppimisega sellisel viisil, et vaba aja koosveetmine oleks oluliselt piiratud või välistatud ning kogu selle aja peab isa lapsi aitama. Samuti ei nähtu, miks isal pole võimalik määrata lastele mingi konkreetne aeg koolitükkide tegemiseks (aja planeerimine). Ülejäänud aeg oleks isa ja laste päralt. Lisaks selliselt saaksid lapsed pühapäeval (enne uue koolinädala algust) õhtul ka puhata. Lapsed peavad saama täita koolikohustust sõltumata sellest, kumba vanema juures nad parasjagu viibivad. Isa väide, et kaebuse näol oli tegemist ema katsega vähendada seda aega, mil lapsed ja isa saaksid koos midagi teha, on paljasõnalised ja tõendamata. 10 Eeltoodut arvesse võttes on maakohtu määruse resolutsiooni p
48. täpsustamine põhjendatud määruskaebuses toodud viisil. Kuna isa kinnitas määruskaebuses, et ta on valmis laste õppetöös osalema, siis ei näe ringkonnakohus takistusi määruskaebuse rahuldamisel. Määruskaebuse rahuldamine vastab laste huvidele.
49. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt TsMS § 172 lg-le
50. Ringkonnakohus lahendab lastele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse eraldi määrusega.
51. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 11