3.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.
lg 5 alusel allutada Sven Raudmägi käitumiskontrollile kuni 03.09.2022, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Sven Raudmägile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 kalendripäeva jooksul pärast antud määruse jõustumist; kohtuistungil antud nõusoleku alusel alluma ja läbima sõltuvusvastase ravi, esitades kriminaalhooldajale vastavad tõendid teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad); osalema kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Sven Raudmägile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega nr 1-18-6116 mõistetud ja ärakandmata karistusega, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 5 kuud. 11.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sven Raudmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Sven Raudmägi tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sven Raudmägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sven Raudmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sven Raudmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sven Raudmägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on siiski põhjendatud. Sven Raudmägi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sven Raudmägi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aastat 4 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx, kus isikul on oma elukoht koos elukaaslase ja lapsega. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas käitumine on viisakas, ametnikesse suhtumine neutraalne. Kahjuks pole süüdlane saanud osaleda üheski ITK-s ettenähtud sotsiaalprogrammis. Vangistustoimikus oleva ITK kohaselt tulnuks 2020-2021 isikul läbida 3 sotsiaalprogrammi – Uus suund, Eluviisitreening ja struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise teemadel. Kinnipeetaval on kuulmis- ja rääkimispuue (kurttumm), mille tõttu ilmselt vangla pole ettenähtud tegevusi läbi viinud, vaid edasi lükanud viidates sekkujate puudusele, töökoormusele ning viipekeeletõlgi vanglasse pääsemise piiratusele. Kinnipeetav on avaldanud, et vanglaametnikest arusaamine ja enda selgeks tegemine neile valmistab suuri raskusi, sest tõlki on võimaldatud vaid ühel korral terve senise vangistuse jooksul. Samuti ei lubata/võimaldata väljendamist kirjalikult. Seega ei saa kinnipeetavale sotsiaalprogrammides mitteosalemisi ette heita. Et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega ( kehtivaid karistusi on 4 ) ning tal puuduvad enam kui aastase vangistuse vältel rikkumised, siis võib loota, et ta on suuteline reegleid järgima. Samuti eeldab kohus, et süüdlane on saanud õppetunni, millest teha elumuutvaid järeldusi. Sven Raudmägi ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib võlgnevuste puudumine, vabanemisfondis on 27.05.2021 seisuga xxx eurot, mille on isikule vanglas kandnud ema. S.Raudmägi ema on tasunud oma poja kohtukulusid ning kohtuotsusega kannatanule välja mõistetud 5000€. Garantiikirja vabanemisel tööga kindlustamise kohta kohtule esitatud pole. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et OÜ X on valmis S.Raudmägi tööle võtma, firma tegeleb euroaluste valmistamisega. Isiku senine elukäik on näidanud, et tööpõlgur ta pole – isik on ametlikult töötanud erinevates ettevõtetes. Vanglas on olnud motiveeritud tööhõives osalema ning on seda ka teinud. Kohus loodab, et isikul on võimalik lubatud töö saada ( minimaalse sissetuleku tagab igakuine töövõimetusest määratud pension ). Samas ebaõnnestumise korral tuleb pöörduda töötukassasse töö leidmiseks. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustada isiku aega produktiivselt ning vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Selge murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Materjalidest nähtuvalt on Sven Raudmägi kuritegelikku käitumist läbivaks teguriks alkohol ja selle kuritarvitamine. Teda on korduvalt karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on perevägivalla kuriteod ja seksuaalkuritegu toime pandud alkoholijoobes. Alustas tarvitamist juba varases nooruses, see oli ka üks põhjus, miks kooli pooleli jättis. Joob suurtes kogustes, kanget alkoholi. Kriminaalhooldusel olles esitas Wismari tõendi, mille kohaselt teostati isikule 28.02.2018 alkoholivastane blokeeriv protseduur 1-aastaks. Viimane fikseeritud alkoholitarvitamise episood oli 08.12.2018. Hilisemad registreerimiskohustused on täidetud alkoholi tarvitamist fikseerimata. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on nõus minema alkoholivastasele sõltuvusravile. Seegi on arvestatav muutus isiku retoorikas, sest vangla märgib iseloomustuse alkoholi kui riskikäitumise osas, et isik ei leia, et peaks oma käitumise juures midagi muutma. Kuna vangla pole kinnipeetava suhtes läbi viinud ITK-s ettenähtud programme, siis puudub kohtul isiku tegeliku mõttemaailma adekvaatse hindamise võimalus. Lähtuda saab vaid isiku enda ütlustest ning eelneva elukäigu kohta kogutud materjalist. Neist nähtub, et süüdlane on tegelenud alkoholi sõltuvusega enne vangistust ja on avaldanud soovi sellega ka vabanemisel jätkata. Probleemi tunnistamine on oluline samm sõltuvuse kontrolli alla saamiseks. Seetõttu kohus peab õigeks ja õiglaseks kohustada isikut alluma sõltuvusvastasele ravile ja läbima selle, esitades vastavad tõendid kriminaalhooldajale. On ilmne, et nii alkoholi kui ka puude tõttu vajab süüdlane rehabilitatsiooniks sotsiaalprogramme, millised aitaksid analüüsida senist käitumist ja seejärel teha selles vastavad ja vajalikud korrektuurid. Et vangistusasutus polnud suuteline kinnipeetavale ITK-s ettenähtut tagama, tuleb süüdlasel osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates nii agressiivsust kui ka eluviise käsitleva(te)s sotsiaalprogrammides. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetaval on säilinud toetavad suhted hoolimata toimepandud rasketest kuritegudest päritoluperega, eelkõige emaga, ja elukaaslasega ning tütrega. Toetavad lähedased saavad pakkuda kinnipeetavale tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel, samuti tuge ja abi ametnikega suhtlemisel. Kuivõrd isik on minevikus pannud kuritegusid toime grupi mõjul, on kohtu hinnangul põhjendatud keelata kinnipeetaval selliste isikutega käitumiskontrolli ajal suhtlemine. Kohtu hinnangul nähtub kokkuvõtvalt kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik peab mõistma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise ja/või uue kuriteo sooritamise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on ta usalduskrediidi lõplikult ammendanud. Menetluskulud Sven Raudmägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.08.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas 23.08.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 259.20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 259.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sven Raudmägilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.