KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht Harju Maakohus 10.08.2021 Tallinna kohtumaja 4-

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks Jaak Tamm, isikukood: 35406080328; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaak Tamme kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,21,
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,006596 mõistetud lisakaristuse osas ning jätta Jaak Tamme suhtes lisakaristus kohaldamata.
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 08.06.2021 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 08.06.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,006596 määrati Jaak Tammele karistuseks

§ 224

lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Otsuse ja väärteoprotokolli kohaselt juhtis Jaak Tamm 16.05.2021 kell 12.00 Valingu-Jõgisoo tee

1. km suunaga Jõgisoo poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. 12.06.2021.a Jaak Tamm esitas 08.06.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse eeltoodud otsuse vaidlustamiseks. Kohus jättis 22.06.2021 Jaak Tamme esitatud kaebuse käiguta. 30.06.2021 kaebuse esitaja kõrvaldas kaebuse puudused. Kaebuse kohaselt on Jaak Tamm nõus rikkumisega, kuid palub jätta lisakaristuse kohaldamata. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus ei ole proportsioonis teo ohtlikkusega, kuna tegemist oli kerge alkohoolse joobega ning juhtum leidis aset maapiirkonnas, hõreda liiklusega alal. Samuti rõhutab kaebuse esitaja kaebuses, et tal puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste kuritegude eest ning ta kahetseb siiralt tehtut, soetas alkomeetri, et edaspidi olla ennem rooli istumist 100% kindel oma kainuses. Kaebuse esitaja sõnul on autojuhtimisõigus kaebajale vajalik töökoha säilitamiseks, kuna töötab autojuhina ettevõttes xxx. Ehk lisakaristuse määramine ei piirdu mitte üksnes kolmekuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, vaid sellega kaasneb märksa rängem karistus – töökohast ilma jäämine. Kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 22.06.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele (0,35 mg/l väljahingatavas õhus on oluline piirmäära rikkumine, isiku süü on keskmine, kergendavad asjaolud puuduvad) ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt nõustub kohtuväline menetleja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse ära võtmise piiritlemisega B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega 3 (kolmeks) kuuks.
2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Jaak Tammele heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vaidlus puudub selles, et Jaak Tamm juhtis 16.05.2021 kell 12.00 Valingu-Jõgisoo tee 3. km suunaga Jõgisoo poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Eeltoodut tõendab tõendusliku indikaatorvahendi kasutamise väljatrükk, mille kohaselt mõõdeti Jaak Tammel Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0013 indikaatorvahendiga (taatlustunnistus TTRC-20-00203) alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,35 mg/l. Mõõtmist teostas vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik (V K). Jaak Tamm kõrvaldati 16.05.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kell 12.00 sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna esines alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. J.Tamme poolt sõiduki juhtimist ja toime pandud rikkumist kinnitab ka patrullpolitseiniku C.J tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütlused, millest selgub, et Valingu-Jõgisoo

1. km teostasid liiklusjärelvalvet ning peatasid koos liikluspolitseiniku M.S mootorsõiduki xxx reg. nr xxx, mis liikus Valingu poolt Jõigisoo suunas. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Jaak Tamm. Joovet kontrolliti indikaatorvahendiga (esialgne tulemus 0,43 mg/l). Ülekuulamisel Jaak Tamm tunnistas, et eelmisel päeval oli alkoholi tarbinud. Sõiduki juhtima asumine pärast alkoholi tarbimist ning veendumata enda täielikus kainuses, on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS
2. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on J.Tammele määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses (600 eurot) ning lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Määratud rahatrahv vastab sanktsiooni keskmisele määrale ning lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni alammääras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta, et tegemist on enimohtliku liiklusalase väärteoga. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Võttes arvesse alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus, võib Jaak Tamme teosüüd pidada pigem keskmiseks. Kohus võtab ka Jaak Tamme kaebuses avaldatud kahetsust arvesse karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik on varasemalt karistamata. Kohtu hinnangul on üld- ja eripreventiivset eesmärki arvestav karistus rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. huvidega. Selline karistus ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise Lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes ei ole aga käesoleval hetkel kohtu hinnangul põhjendatud. Isik on süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust ning teinud oma teost vajalikud järeldused (muuhulgas soetanud alkomeetri). Samuti puuduvad Jaak Tammel kehtivad karistused ning ta vajab vältimatult juhtimisõigust ametikohustuste täitmiseks (xxx kinnitus). Seega juhtimisõiguse äravõtmine mõjutaks oluliselt ka menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ja tema võimalusi põhikaristust tasuda. Isiku süü ei olnud sedavõrd suur, et see tingiks esimesel korral lisaks keskmises määras kohaldatud rahatrahvile ka lisakaristuse kohaldamise. Jaak Tamme ei vaja kohtu arvates tugevat mõjutamist ega ka ranget karistust (sh lisaks põhikaristusele ka lisakaristust). Samadel asjaoludel ei pea kohus vajalikuks varem karistamata Jaak Tamme puhul alternatiivselt kohaldada ka lisakaristust piiritletult s.o B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmise näol. Väärib märkimist, et ka kriminaalmenetluses ei ole sageli peetud vajalikuks lisakaristust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.06.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,006596 määratud lisakaristuse osas. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik