Obsah (8)

§ 4231§ 424§ 63§ 65§ 68§ 73§ 423§ 64

1-21-5388 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2021, Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-5388 (19230200788) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 4231

, 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Denis Kotenko – isikukood 50008240259, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tõkend puudub, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Denis Kotenko

§ 4231järgi.

Süüdi tunnistada Denis Kotenko

§ 424

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 65

lg 1 alusel suurendada Harju Maakohtu 27.10.2020 otsusega mõistetud karistust, s.o 3 aastat vangistust, osaliselt käesoleva otsusega mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha 27.10.2020 Harju Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 04.12-05.12.2019, s.o 2 päeva ning

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2019 kuni 04.11.2019 , s.o 2 päeva, seega kanda jäävaks liitkaristuseks lugeda 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. 1

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Denis Kotenko ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Denis Kotenkolt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 190,80 eurot ning ekspertiisikulu summas 123 eurot riigituludesse. Kohustada Denis Kotenkot tasuma väljamõistetud kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 26,15 eurot. Menetluskulud kogusummas 313,80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Denis Kotenko, kriminaalasi 121-5388, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Denis Kotenkot süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.03.2019 kella 23.20 ajal Harjumaal, Loksa linnas, Nooruse tn 5 juures mootorsõiduk xxx, registreerimismärgiga xxx, 13.04.2019 kella 04.12 ajal Harjumaal, Loksa linnas, Nooruse tn 9 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ning juhtis korduvalt, süstemaatiliselt 03.11.2019 kella 18.35 ajal Tallinnas, Punane tn 43/1 juures, liikudes J. Smuuli tee suunas mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus Denis Kotenko süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Denis Kotenko pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on

§ 423`1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Samuti tema, juhtis 03.11.2019 kella 18.35 ajal Tallinnas, Punane tn 43/1 juures, liikudes J. Smuuli tee suunas mootorsõidukit xxx, reg nr xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1591T järgi tuvastati isikul Denis Kotenkol narkootiline joove – ained: amfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)). Sellise tegevusega rikkus Denis Kotenko - liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. - korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Denis Kotenko pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Denis Kotenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.08.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Denis Kotenko süüdi tunnistamist

§ 4231

ja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist

§ 63lg 1 alusel vangistusega 1 aasta.

Lähtuvalt

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 27.10.2020.

a otsusega mõistetud karistusega, see on 3 aastat vangistust, osalise suurendamise teel, ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata liitkaristusest maha 27.10.2020 Harju Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 04.12-05.12.2019.a, so 2 päeva, ning eelvangistuses 03.11.2019 kuni 04.11.2019 , so 2 päeva, viibitud aeg. Ärakandmisele kulub 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Lähtuvalt

§ 65

lg 3 määrata, et vangistus 3 aastat 3 kuud 26 päeva ei pöörata täitmisele, kui Denis Kotenko lähtuvalt

§ 73ei pane 3 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 190,80 eurot ning ekspertiisikulu summas 123 eurot riigituludesse. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti 3 võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4