Lugeda
lg 1 p 3 tulenevalt Kätlin Länele Tartu Maakohtu 08.09.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-16-8679 mõistetud asenduskaristuse täitmine aegunuks. 2. Saata määrus Kätlin Länele ja Tallinna vanglale ning PPA Põhja Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 27.03.2014.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,14,002429 määrati
lg 1 kohaselt Kätlin Läne’le karistuseks AS § 70 järgi rahatrahv 60 eurot, s.o 15 trahviühikut. Otsus jõustus 14.04.2014.a. PPA Põhja prefektuur palus otsustada
Tartu Maakohtu 08.09.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-16-8679 asendati karistusseadustiku (
) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Kätlin Länele Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2014 otsusega väärteoasjas nr 2317,14,002429 määratud ja tasumata rahatrahv 60 eurot, s.o. 15 trahviühikut 1 päeva arestiga. Arest määrati täitmisele pöörata viivitamata pärast seda, kui Kätlin Läne vabaneb kriminaalasjas nr 1-15-9052 mõistetud vangistuse kandmiselt. Valga kohtumaja määrus jõustus 20.09.2017. Harju Maakohtu 02.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9052 tunnistati Kätlin Läne süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Kätlin Läne karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ning mõisteti Kätlin Länele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Kätlin Läne karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2015.a. ja 21.05.2015.a. ning 25.11.2015.a. kuni 02.12.2015.a, s.o kokku 10 päeva ning ärakandmata karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmata liitkaristusest jäi K. Läne 6 kuu vangistuse osas tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 19.06.2015.a. otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa - 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust – jäeti
lg 1, 3 alusel Kätlin Läne suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K. Läne temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid, mille kohaselt on ta kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks loeti 02.12.
lg 1 p 3 sätestatust ning tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 07.08.2019 määrusele väärteoasjas nr 4-17-3238 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusele asjas nr 4-18-2678, ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud enam kui üks aasta. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Kätlin Länele Tartu Maakohtu 08.09.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-16-8679 mõistetud asenduskaristuse täitmine tuleb lugeda
Tartu Maakohtu 08.09.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-16-8679 asendati Kätlin Länele Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2014 otsusega väärteoasjas nr 2317,14,002429 määratud ja tasumata rahatrahv arestiga, mis kuulus täitmisele pööramisele viivitamata pärast seda, kui Kätlin Läne vabaneb talle Harju Maakohtu 02.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9052 mõistetud ja Tartu Maakohtu 31.08.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt. Kohtumäärus jõustus 20.09.2017. Seega, kui ei esine seaduses sätestatud karistuse täitmise aegumise peatumise aluseid (
lg 2), hakkas kulgema süüdlase Kätlin Läne kohtumääruse täitmise aegumise 1-aastane tähtaeg 20.09.2017 ja mõistetud asenduskaristust tuli asuda täitma hiljemalt 20.09.2018. Seadus ei näe ette aresti täitmise aegumise peatumist ajaks, mil süüdlane viibib vangistuses, ega võimalda kanda aresti vangistuse ajal ega vangistuse täitmist aresti kandmiseks peatada. Tulenevalt
lg 1 p 3 sätestatust ning ringkonnakohtute praktikas väljendatust, ei ole asenduskaristust võimalik täitma asuda, kui selle kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud enam kui 1 aasta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 punktist 3, leiab kohus, et Kätlin Läne suhtes tehtud Tartu Maakohtu määruse täitmine tuleb lugeda aegunuks, mis välistab selle täitmise. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.