← Eesti

3-19-884/21

T A R T U H A L D U S KO H U S J õ hv i k o ht um a j a KOHTUOTSUS E E S T I VAB AR IIG I NIME L Kohtuasja number 3-19-884 Otsuse kuupäev 26. mai 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XX kaebus Viru Vangl

) § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel kaebuse perioodi 25.07.2013-16.09.2015 osas läbi vaatamata. Tervise kahjustamine 17.09.2015-21.01.2018

  1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nendest tingimustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa.
  2. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugineb kahele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alusele. Kaebaja hinnangul on vastustaja kahjustanud tema tervist ja alandanud väärikust. Kohus käsitleb esmalt tervise kahjustamisest tulenevat nõuet.
  3. Kaebaja etteheited kinnipidamistingimustele ja nendest põhjustatud tervise kahjustamisele on järgmised: - kambri aken ei ole avatav ja ventilatsioon ei ole piisav. Õhupuuduse tõttu on kaebajal hommikuti peavalud ja ta peab võtma tugevatoimelisi ravimeid, mis omakorda kahjustavad magu; - kambris põleb öösel valgus, see rikub und. Halva une tõttu tekkisid kaebajal psüühikahäired. Kaebaja nägemine on halvenenud. Tervise kahjustamise tõendamiseks esitas kaebaja oma tervisekaardi (tl 45-78). 4
  4. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema tõendatud, et kaebajal tekkis tervisekahju ning see on põhjuslikus seoses kinnipidamistingimustega. Kohtu hinnangul need eeldused täidetud ei ole. On õige, et kaebajal esinevad peavalud. Tervisekaardi andmetel algasid kaebajal regulaarsed peavalud
  5. aasta lõpus. 19.10.2017 kurtis kaebaja, et pea valutab, eriti hommikul, kaebaja arvates seetõttu, et ei saa enam suitsetada (tl 64). Pärast seda on kaebaja peavalu tõttu sageli meditsiinitöötajate poole pöördunud (tl 64 pöördel, 66 pöördel, 68, 69, 73). 02.11.2018 kurtis kaebaja tugevate peavalude üle ja oli mures, miks need kestavad (tl 73). 04.11.2018 viibis kaebaja seoses peavaludega dr V. Pronevitši vastuvõtul, raviks määrati ibumetiin (tl 73-74). 15.11.2018 kurtis kaebaja taas sagedast tugevat peavalu (tl 74). 19.11.2018 viibis kaebaja dr R. Aadamsoo vastuvõtul, arst diagnoosis kaebajal migreeni ning määras raviks Migard 2,5 mg migreenihoo alguses, paratsetamool, Ketonal (Keto) 100 mg vajadusel (tl 74). Pöördumised seoses peavaluga jätkusid ka pärast seda (tl 74-77). Ravimeid Migard ja Keto tarvitas kaebaja tervisekaardi väljavõtte lõppemise ehk 08.10.2019.a seisuga (tl 78). Ravimiregistri andmetel on tegemist retseptiravimitest valuvaigistitega, ravimit Migard kasutatakse migreenihoogude raviks. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja peavalusid võimalik seostada väidetava õhupuudusega. Kaebaja viibib Viru Vanglas alates
  6. aastast. Kaebaja on ka enne
  7. aasta lõppu kurtnud peavalu üle, kuid tegemist on üksikute juhtumitega. Ei ole usutav, et ligikaudu 4 aasta jooksul ei mõjutanud väidetav õhupuudus kaebaja tervist, kuid pärast seda avaldus sedavõrd tugev mõju, et kaebajal arenes välja migreen. Õige ei ole kaebaja väide, et õhupuuduse tõttu magab ta öösiti halvasti ja seepärast on hommikul peavalu. Kaebaja peavalud on esinenud erinevatel kellaaegadel: 09.12.2017 kutsuti meditsiinitöötaja kell 15:30 seetõttu kaebaja juurde sööklasse (tl 64 pöördel), 12.02.2018 esines peavalu kaebus kell 14 (tl 66 pöördel), 09.03.2018 kell 22 (tl 68), 31.03.2018 kell 20 (tl 69), 07.12.2018 peale õhtust loendust (tl 74). Kaebaja seostas ise peavalude algust sellega, et keelati suitsetamine (tl 64). Kaebaja ei ole tervisekaardi andmetel kurtnud meditsiinitöötajatele selle üle, et tal oleks õhupuudus, hingamisraskused vms.
  8. Kaebaja tervisekaart näitab järgmisi kaebusi seoses tema psüühilise seisundiga: - 09.10.2017 ja 31.05.2018 kurtis kaebaja meditsiiniõele närvilisust ja unehäiret (tl 64, 7071); - 02.06.2018 kurtis kaebaja üldarstile, et ta magab halvasti (tl 71); - 03.07.2018 (tl 71) ja 04.09.2018 (tl 72) viibis kaebaja psühhiaater L. Ermose vastuvõtul. Kaebaja kurtis unehäire üle, see algas siis, kui keelati suitsetamine. Kaebaja on 30 aastat suitsetanud. Diagnoos: F41.3 + muud segatüüpi ärevushaired. Ravi: algul Mirtazapiin 30 mg õhtul, pärast asendatud Amitryptilin10 mg õhtul (mirtasapiin kaebajale ei sobinud), alates 19.09.2018 (tl 72-73) 25 mg õhtul. Taas leiab kinnitust see, et kaebajal on psüühikahäire diagnoositud. Kuid ka psüühikahäirete puhul ei ole võimalik leida nende seost kaebaja väidetud põhjusega ehk sellega, et kambris on öövalgus. Kaebaja ei ole arsti poole pöördudes sellist seost kordagi maininud, ei ole öövalguse mõjude üle kurtnud ja on ka unehäireid seostanud hoopis suitsetamise võimaluse kadumisega. Kaebaja väidetud depressiooni tal diagnoositud ei ole.
  9. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et tema nägemine on vanglas viibides oluliselt halvenenud. Kaebaja on pöördunud silmaarsti poole ühel korral, 09.01.2019, kaebaja võttis vastu oftamoloog J. Varkki. Kaebaja soovis kontrollida nägemist. Arst küll leidis, et kaebaja on lühinägelik, kuid ei näinud vajadust kaebaja nägemist korrigeerida (määrata talle prillid). See näitab, et muutus kaebaja nägemises ei saanud olla oluline. 5
  10. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal on tekkinud tema väidetud kinnipidamistingimuste tõttu tervisekahju. Sel juhul ei ole tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Väärikuse alandamine 17.09.2015-21.01.2018
  11. Kaebaja peab väärikust alandavateks järgmisi kinnipidamistingimusi: kambri põrandapind oli liiga väike, kambri aknad ei käinud lahti ja ventilatsioon oli ebapiisav, kambris põles öövalgus, jalutusboks oli väike, asus katusel ja selles puudus kutsunginupp. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 sätestab, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda.
  12. Kui nõudeid kinnipidamistingimustele ei ole õigusaktides täpsemalt määratud, siis tuleb järgida VangS § 41 lg 1 tulenevat põhimõtet, mille järgi kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab kinnipidamistingimuste kõrvalekalle nõutavast ja nende mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Väärikuse alandamise puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud kahju ehk kas kaebaja on kinnipidamistingimuste tõttu pidanud taluma lubatavast suuremaid kannatusi. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
  13. Kaebaja kambrite pinna osas nõustub kohus vastustaja põhjendustega ja ei korda neid täies ulatuses. Vastustaja märgib õigesti, et väljakujunenud kohtupraktika põhjal arvatakse kambri pinnast maha WC pind, kuid maha ei arvata mööbli alla jäävat pinda. Kaebaja on oma arvutused teinud nii, et kambri üldpinnast on maha arvatud ka sisustuse alla jääv pind. Kui seda mitte teha, siis oli kambrites põrandapinda vähemalt 3m2 igale kinnipeetavale. Kaebaja esitatud kambri plaan (tl 43) näitab, et sisustus ei takista kambris liikumist. Mööbliesemed paiknevad seinte ääres ning kambri keskele jääb liikumiseks vaba ruum. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) avaldas
  14. aastal raporti 27.09.2017 - 05.10.2017 toimunud Eesti külastuse kohta (CPT/Inf

(2019)31, kättesaadav interneti-aadressil https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia). CPT ei teinud selles etteheiteid Viru Vangla kambrite suurusele. Vastupidi, raporti punktis 42 on öeldud, et CPT tunnustab Eesti ametivõimude jõupingutusi tagada vangidele piisav elamispind, näiteks Tartu ja Viru vanglates tagati kõikidele vangidele mitmeinimesekambrites vähemalt 4 m² inimese kohta.
  1. Kambri tingimuste osas on vangistusseaduse sätted erinormiks kõigi muude õigusaktide suhtes. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kambril peab olema aken, kuid ei nõua, et see peab olema 6 avatav. Seega avatava akna nõuet kinnipeetava kambrile kehtestatud ei ole. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipidamistingimused on õiguspärased, kui kambris puudub avatav aken, kuid on olemas sundventilatsioon (Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2010.a otsus asjas 3-10-157 p 7, 18.06.2015.a otsus asjas 3-15-193 p 4). Eelviidatud CPT raporti punktis 49 märgitakse, et Viru Vanglas olid olmetingimused üldiselt rahuldavad, kuid nagu ka
  2. aastal, sai delegatsioon vangidelt mitmeid kaebusi, et aknaid ei saanud avada ja ventilatsioon polnud piisav. CPT kordas oma soovitust, et Eesti ametivõimud võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada, et kõik Viru Vangla kambrid oleksid piisavalt ventileeritud. Eeltoodu näitab, et CPT ei pidanud avatava akna olemasolu kambris kohustuslikuks, kuid pidas võimalikuks etteheiteid sundventilatsiooni toimimisele. Kohus ei pea siiski usutavaks, et kaebaja kambri ventilatsioon oli sedavõrd puudulik, et see saab kujutada endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Üldiselt teadaolevalt on Viru Vangla kaasaegne,
  3. aastal valminud hoone. Vastustaja kinnitusel hooldab hoonet Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka kaebaja etteheited ventilatsioonile ei viita niivõrd sellele, et sundventilatsioon ei ole piisav või töökorras. Kaebaja näeb õhuvahetuse puudust pigem selles, et tegemist ei ole akna kaudu otse kambrisse pääseva õhuga, vaid ventilatsioonisüsteemi läbinud õhuga. Seda, et kamber oleks õhutatav just akna avamise teel, kaebaja aga nõuda ei saa.
  4. Kinnises vanglas tuleb kinnipeetava üle teostada pidevat järelevalvet ning vanglal on kohustus korraldada järelevalve viisil, mis tagab julgeoleku (VangS § 7 lg 1 ja 2, § 66 lg 1). Pidev järelevalve tähendab, et seda tuleb teostada ka öösel. Öövalguse kasutamine kinnipeetava kambris jääb kinnipidamisega paratamatult kaasnevate ebamugavuste piiridesse ning seda ei saa pidada õigusvastaseks. Vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kaebaja soovi magada täiesti pimedas kambris.
  5. Õigusaktid ei nõua seda, et jalutuskäigud peaksid toimuma maapinnal või loodusliku kattega alal (murul). Riigikohus on selgitanud, et VangS § 55 lg 2 sätestatud värskes õhus jalutamise all on mõeldud viibimist väljaspool siseruume ning õigusaktide tingimustele ei vasta täies ulatuses jalutusboks, mis on suletud nii seinte kui ka varikatusega (lahend 3-3-1-55-16 p 19). Kaebaja kinnitusel puudus tema jalutusboksil katus, ülevalt oli see piiratud üksnes võrega. Jalutusboksi ei saa pidada ebamõistlikult väikeseks. Kaebajal puudub õigus nõuda, et reageerimine hädaolukordadele peab jalutuskäigu ajal olema korraldatud just kutsungi nupu abil. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et vanglaametnikud jälgivad jalutusboksis toimuvat ja vajadusel sekkuvad või osutavad abi.
  6. Kokkuvõttes leiab kohus, et kambrite põrandapinna, akende, öövalguse kasutamise ja jalutamise tingimuste osas vastasid kaebaja kinnipidamistingimused õigusaktide nõuetele. Kambri ventilatsioon ei saanud aga avaldada kaebajale sedavõrd tugevat mõju, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Seega ei saa kohus rahuldada ka väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
  7. Kaebaja mainis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse teksti sees, et kambris olev laud on liiga väike ning päevane kunstlik valgustus on väga ere ja silmadele kahjulik. Kummagi avalduse nõuete hulgas kaebaja eeltoodut ei nimeta. Kohus kirjeldas kaebaja nõude aluseid kaebuse menetlusse võtmise määruses, laua suurust või päevast valgustust nõude alustena nimetatud ei ole ning kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus ei käsitle seetõttu kaebuse alusena laua suurust või päevast kunstlikku valgustust. 7 Kohus märgib, et nende etteheidete sisulisel käsitlemisel ei oleks need andnud alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja väitel on päeval kasutatav kunstlik valgustus rikkunud tema nägemist, kuid kaebaja nägemise halvenemine ei leidnud tõendamist. Laua suurus ei saanud kaebajale põhjustada väärikuse alandamisena käsitletavaid kannatusi. Menetluskulud. Selgitused 24.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskul ude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 25. Kohus vabastas kaebaja 17.10.2019.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses. 26.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.