Obsah (18)

§ 184§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78§ 831§ 83§ 188§ 64§ 832§ 16§ 56§ 57§ 58§ 84§ 4§ 191

1-21-1178 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1178 (20230100817) Kohtukoosseis Eesi

§ 184

lg 1, § 188 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatav Anton Esipov Kaitsja isikukood: 38804130253; XXX kodanik; elukoht vabaduses: XXX (hetkel viibib Tallinna Vanglas vahi all); emakeel: XXX keel; XXX; kriminaalkorras karistamata Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud

1. augustil 2020 ja vahistatud
2. septembril 2020, vahistamist pikendatud, Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend muutmata Leelo Viil (lepinguline) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306, § 309 lg-st 3 ja §-st 310, kohus otsustas:
5. Tunnistada Anton Esipov süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 järgi ning mõista talle

§ 63lg-t 1 kohaldades karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

1 1-21-1178 2.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.

august 2020 kuni 18. august 2021, s.o 11 kuud ja 19 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anton Esipov ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

A. Esipov peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 4.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Anton Esipov kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 5.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Anton Esipovi otsima endale 2 kuu jooksul töökoha või võtma end 2 kuu jooksul Töötukassas arvele. 6.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada Anton Esipov KrMS § 131 lg 5 alusel viivitamata kohtuistungisaalis. Konfiskeerimine 8.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Anton Esipovile kuuluva sõiduki läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud sularaha 720 eurot, mis on Harju Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 1-20-8089 arestitud (hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontol) ja jätta vara arest muutmata konfiskeerimise tagamiseks. 9.

§ 184

lg 5 p 2, § 188 lg 4, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Anton Esipovi kinnipidamisel tema valdusest leitud sularaha 40 eurot, tema elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha 9 900 eurot, mis on Harju Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 1-20-8089 arestitud (hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontol) ja jätta vara arest muutmata laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. 10.

§ 184

lg 5 p 2, § 188 lg 4, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Anton Esipovi sõiduk xxx reg-nr xxx, mis on Harju Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 12 1-21-1178 20-8089 arestitud (sõiduauto asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) ja jätta vara arest laiendatud konfiskeerimise tagamiseks muutmata.
3. Mõista

§ 184

lg 5 p 2, § 188 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel Anton Esipovilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Eesti Vabariigi kasuks välja 10 000 eurot. KrMS § 306 lg 1 p 121 sättest lähtuvalt tuleb nimetatud summa tasuda kohtuotsuse jõustumisest 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul võrdsete osadena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 416,60 eurot, viimase osamakse suurus on 418,20 eurot. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Anton Esipov, kriminaalasi 1-21-1178, konfiskeerimise asendamine“ ja viitenumber 99921700033661. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 12. Mõista

§ 184

lg 5 p 2, § 188 lg 4, § 832 lg 11, lg 2 p 1, ja § 84 alusel L Esipovalt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Eesti Vabariigi kasuks välja 16 000 eurot. KrMS § 306 lg 1 p 121 sättest lähtuvalt tuleb nimetatud summa tasuda kohtuotsuse jõustumisest 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul võrdsete osadena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 666,70 eurot, viimase osamakse suurus on 665,90 eurot. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Liudmilla Esipova, kriminaalasi 1-21-1178, konfiskeerimise asendamine“ ja viitenumber

1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
2. Jätta kohtuotsuse resolutsiooni punkti 12 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kehtima asjas nr 1-20-8093 tehtud Harju Maakohtu
3. novembri
4. a määrusega Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek (kinnisasjale xxx (registriosaga xxx, katastritunnus xxx, omanik L E), määrates hüpoteegisummaks 16 000 eurot. Menetluskulud
5. Välja mõista Anton Esipovilt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 2, 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu kokku summas 1344 eurot, tunnistajale makstud 23,21 eurot ja kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 394,80 eurot, s.o kokku 3 222,01 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Anton Esipov võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 268 eurot eurot, viimase osamakse suurus on 274,01 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Anton Esipov, kriminaalasi 1-211178, menetluskulud“ ja viitenumber
7. Viitenumbri märkimine on 3 1-21-1178 kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Asitõendid
8. DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
9. Narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (Tervise 30, Tallinn), konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 18. Anton Esipovi valdusest leitud ja ära võetud kilekotid, vaakumpakendid, hõbedast värvi vaakumpakendaja, 2 pakki kasutamata vaakumpakendeid, kasvatuslambid originaalpakendites, digitaalsed kaalud, üks kasvatustelk koos vaiadega, üks kokku pakitud kasvatustelk, kaks metallist filtrit ja erinevad pakendid seemnetega (asuvad hoiul PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

1. Anton Esipovi valdusest leitud ja ära võetud 3 Sberbank pangakaarti, Prisma Peremarket ostutšekk 1-l lehel; UKSED-LUKUD arve 1-l lehel; Lisa 1 ja Lisa 2 sõlmitud eluruumi lepingu juurde 1-l lehel; töövõtuleping 7-l lehel ja majaplaan 1-l lehel, üks sularaha väljaandmise tšekk; kolm sularaha väljaandmise tšekki, mille külge on klambriga kinnitatud tõend toimingute läbiviimise kohta; üks sularaha pangaarvele kandmise tšekk; kaks Tavid AS valuutavahetuse tšekki ja üks paberitükk märkmetega, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Anton Esipovile kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kohtuotsus edastada süüdistatav Anton Esipovile, kaitsja Leelo Viilile, kolmandale isikule L E, kolmanda isiku esindajale A S ja prokurör Lauri Jõgile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 4 1-21-1178 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. Anton Esipovi (Esipov) poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajast alates, tuvastamata kohas ja isikult kanepiseemned, millest hakkas alates
5. a suve lõpust enda elukohas, s.xxx, ebaseaduslikult kasvatama kanepitaimi, mida kasvatas kuni
6. augustini 2020 kella 17.40-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja:  II korrusel otsevaates asuvast kasvatusruumist seitse kasvavat kanepitaime massiga 261,4 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,7%;  II korrusel selja taha jäävast kasvatusruumist kuus kasvavat kanepitaime massiga 684,2 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 4,9%;  II korrusel paremale jäävast kasvatusruumist 13 kasvavat kanepitaime massiga 56,23 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,2%;  II korrusel paremat kätt kasvatustelgist ülemiselt riiulilt kahest kasvatuskarbist 41 väikest kanepitaime massiga 6,21 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,9%;  II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt põrandalt musta värvi potist üks kasvav kanepitaim massiga 20,36 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,2%. Seega pani Anton Esipov toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, s.o

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Samuti süüdistatakse A. Esipovi selles, et tema eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistas narkootilist ainet kanep, mida hoidis enda elukohas xxx, kuni
2. augustini 2020 kella 17.40-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja  I korruse parempoolse eluruumi köögikapist sinisest kilekotist viis vaakumpakendit, mille sees oli kokku 22 vaakumpakendit 220,8 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%;  I korruse parempoolse eluruumi pruunilt seinariiulilt sinine kilekoti, mille sees 1 vaakumpakend, mille sees omakorda kuus vaakumpakendit 60,69 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18% ja sinises kilekotis oli veel 1 vaakumpakend 0,79 grammi hašišiga, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 45%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otsevaates asuvast kasvatusruumist sinisest plastikkausist 32,81 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast kasvatustelgist ülevalt teiselt riiulilt metallist kausist 109,3 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast 5 1-21-1178      kasvatustelgist põrandalt punasest plastikämbrist 97,96 grammi kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 6,2%; I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast kasvatustelgist alt esimeselt riiulilt metallist potist 819,1 grammi peenestatud kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 3,6%; I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahel, põrandalt musta värvi plastikkarbis 185,7 grammi kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,5%; I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahel, põrandal olevalt fooliumriidelt 443,7 grammi kanepilehti mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,1%; I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt 8 kuivavat kanepitaime massiga kokku 1346 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%; I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt riiuli pealt, musta värvi plastikust karbist kanepitaime varreosad massiga 197,8 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. Samuti andis A. Esipov eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistatud kanepit alates märtsist
3. a kuni
4. augustini 2020 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kordadel, kuid alates märtsist 2020 igal nädalal vähemalt ühel korral 30-70 grammi kaupa ebaseaduslikult edasi K L. Nii andis ta
5. augustil 2020 vahemikus kell 16:25 kuni 16:39 xxx teel enda kasutuses olevas sõiduautos Xxx XXX registreerimismärgiga xxx XXX K. L ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata koguses, kuid vahemikus 30-70 grammi narkootilist ainet kanep. Nii andis ta
6. augustil 2020 vahemikus kell 16:02 kuni 16:20 xxx teel enda kasutuses olevas sõiduautos Xxx XXX registreerimismärgiga xxx XXX K. L ebaseaduslikult edasi kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata koguses, kuid vahemikus 30-70 grammi narkootilist ainet kanep. Nii andis ta
7. augustil 2020 vahemikus kell 17.04 kuni 17.13 xxx tänaval, enda kasutuses olevas sõiduautos Xxx XXX registreerimismärgiga xxx XXX K. L ebaseaduslikult edasi kaks vaakumpakendit kanepiga, mida K. L hoidis enda juures kuni
8. augustini 2020 kella 17:15ni, mil xxx majade vahe K. L kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti temaga kaasas olevast seljakotist ära  üks läbipaistev vaakumpakend, mille sees oli kanepiõisik massiga 0,74 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 17%;  üks vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 69,88 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 20%. Samuti leiti ja võeti K L elukohas, so xxx asuva korteri läbiotsimise käigus
9. augustil 2020 ära 6 1-21-1178  pabervoldik, milles peenestatud kanepi ja tubaka segu massiga kokku 0,44 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 9,9%;  vaakumpakend, milles kanepiõisik massiga 1,02 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 20%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 2 järgi on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
10. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine kanepi puhul 7,5 grammist. Seega pani Anton Esipov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse käik

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla. Kohtulik arutamine toimus
4. märtsil (istung lükati edasi),
5. aprillil,
6. mail,
7. juunil ja
8. juulil
10. Prokurör palus tunnistada A. Esipov süüdi

§ 188lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Samuti palus prokurör tunnistada A. Esipov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel palus prokurör moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud üksikkaristustest osaliselt raskemat ja karistada A. Esipovi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel palus prokurör määrata kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust, mille kandmist arvestada

§ 68lg 1 alusel A.

Esipovi 7 1-21-1178 kahtlustatavana kinnipidamisest

1. augustil
2. Ülejäänud osa karistusest, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust palus prokurör jätta

§ 74lg-te 1, 3 ja 5 alusel täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseaja jooksul.

Lisaks

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele palus prokurör lisaks määrata

§ 75lg 2 p-s 21 ja p-s 4 määratud kohustused.

Samuti palus prokurör määrata kohustuseks

§ 75lg 2 p 9 alusel alluda elektroonilisele valvele.

5. Prokurör palub konfiskeerida

§ 832alusel A.

Esipovi kinnipidamisel tema valdusest leitud 40 eurot (2x20 eurot kupüürides), tema elukoha läbiotsimise käigus köögisahtlist leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 9900 eurot (85x20 eurot, 164x50 eurot); samuti sõiduk Xxx xxx reg nr xxx (eelduslik väärtus 2020.a oktoobris sarnaste sõidukite müügikuulutuste põhjal 7700 eurot). Eelkirjeldatud vara koguväärtus on seega 17640 eurot. Ühtlasi palub prokurör A. Esipovilt ja kolmandalt isikult L E

§ 832

lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel välja mõista 36 000 eurot kuritegelikku tulu, mida kasutati xxx kinnisasja parendamiseks ehk sellele uue maja ehitamiseks.

§ 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel ning lähtudes Ts

MS § 377, 378 ja 388 ning AÕS § 363 lg 1 alusel, taotleb prokurör jätta vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 36 000 eurot L E kuuluvale kinnisasjale xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, suurus 1259 m2), Eesti Vabariigi kasuks.

§ 832

ja § 84 alusel mõista Anton Esipovilt riigituludesse välja laiendatud konfiskeerimisnõude asendamiseks 37 400 eurot.

1. Kaitsja hinnangul ei ole vaidlust süüdistuse kvalifikatsioonis ega selles, millises koguses ja millise narkootilise ainega oli tegemist. A. Esipovi ütlused on kaitsja hinnangul usutavad ja teiste tõenditega haakuvad. Samuti ei olnud kaitsjal vastuväiteid prokuröri taotletud karistusele. Kaitsja hinnangul on põhjendamatud prokuröri taotlused seoses konfiskeerimisega.
2. Kolmanda isiku esindaja palus jätta prokuröri konfiskeerimise asendamise taotlus rahuldamata ja kustutada kolmanda isiku kinnistule seatud kohtulik hüpoteek. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus annab esmalt hinnangu tõenditele (I) ja tuvastab nende alusel faktilised asjaolud (II). Seejärel annab kohus A. Esipovi tegevusele õigusliku hinnangu (III) ja põhjendab mõistetavat karistust (IV). Pärast seda selgitab kohus konfiskeerimisotsustust (V) ja lahendab muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (VI). (I) TÕENDID
4. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda.
5. Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes kahtluse, kas isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollid on lubatavad tõendid. Kohtu hinnangul on tegemist lubatavate tõenditega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 83 lg 2 p 3 kohaselt on vaatlusobjektiks mh dokument. Vaatluse kohta koostatakse vaatlusprotokoll (KrMS § 87). (Et isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll on lubatav tõend, vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 1-20-1108). 8 1-21-1178
8. Prokuratuur esitas kohtule A. Esipovi poolt kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku juurde esitatud Sberbanki kontode väljavõtted. Nendega koos esitas prokuratuur kohtule ka A. Esipovi käsikirjalise selgituse viidatud kontode väljavõtete sisu kohta (I kd, tl 151, tõlge tl 172). Tegemist ei ole tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja kohus jätab selle tõendikogumist välja.
9. Kohtu hinnangul on kohtus avaldatud muud kirjalikud tõendid asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed.
10. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolLumi
11. veebruari
12. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247, p 37). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolLumi
13. detsembri
14. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuotsuse rajamine isiku nende ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolLumi
15. mai
16. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12).
17. Kohus peab usaldusväärseks tunnistaja A. B, J. H ja A. L ütluseid.
18. Seoses tunnistaja A. L ütlustega märgib kohus, et tunnistaja andis paljuski ütluseid asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku (A. Esipovi) vahendusel. Täpsemalt peab kohus silmas tunnistaja ütluseid A. Esipovi elamise ja tegevuse kohta Vene Föderatsioonis. Üldjuhul ei ole tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Erandjuhud, mil tunnistaja ütlus sellisel juhul siiski on käsitatav tõendina, on sätestatud KrMS § 66 lg-s
19. Neid erandeid praeguses asjas ei esine.
20. Tunnistaja K. L, süüdistatava ja kolmanda isiku ütluste usaldusväärsust käsitleb kohus otsuses järgnevalt. (II) FAKTILISED ASJAOLUD
21. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatav, et A. Esipov omandas tuvastamata ajal, kohas, isikult kanepiseemneid, millest hakkas
22. a alguses enda elukohas, s.o xxx ebaseaduslikult kasvatama kanepitaimi, mida kasvatas kuni
23. augustini 2020 kell 17.40, mil ta nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult välja: 9 1-21-1178  II korrusel otsevaates asuvast kasvatusruumist seitse kasvavat kanepitaime massiga 261,4 grammi mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,7%;  II korrusel selja taha jäävast kasvatusruumist kuus kasvavat kanepitaime massiga 684,2 grammi mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 4,9%;  II korrusel paremale jäävast kasvatusruumist 13 kasvavat kanepitaime massiga 56,23 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,2%;  II korrusel paremat kätt kasvatustelgist ülemiselt riiulilt kahest kasvatuskarbist 41 väikest kanepitaime massiga 6,21 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,9%;  II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt põrandalt musta värvi potist üks kasvav kanepitaim massiga 20,36 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,2%.
24. Samuti on kriminaalasjas tõendatud, et tema eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistas narkootilist ainet kanep, mida hoidis enda elukohas xxx kuni
25. augustini 2020 kell 17.40, mil ta nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult välja:  I korruse parempoolse eluruumi köögikapist sinisest kilekotist viis vaakumpakendit, mille sees oli kokku 22 vaakumpakendit 220,8 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%;  I korruse parempoolse eluruumi pruunilt seinariiulilt sinise kilekoti, mille sees 1 vaakumpakend, mille sees omakorda kuus vaakumpakendit 60,69 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18% ja sinises kilekotis oli veel 1 vaakumpakend 0,79 grammi hašišiga, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 45%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otsevaates asuvast kasvatusruumist sinisest plastikkausist 32,81 grammi kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast kasvatustelgist ülevalt teiselt riiulilt metallist kausist 109,3 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast kasvatustelgist põrandalt punasest plastikämbrist 97,96 grammi kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 6,2%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel paremale jäävast kasvatustelgist alt esimeselt riiulilt metallist potist 819,1 grammi peenestatud kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 3,6%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahel, põrandalt musta värvi plastikkarbis 185,7 grammi kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,5%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahel, põrandal olevalt fooliumriidelt 443,7 grammi kanepilehti mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,1%; 10 1-21-1178  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt 8 kuivavat kanepitaime massiga kokku 1346 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%;  I korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes II korrusel otse jääva ja paremale jääva kasvatusruumi vahelt riiuli pealt, musta värvi plastikust karbist kanepitaime varreosad massiga 197,8 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%.
26. Eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistatud kanepit andis A. Esipov edasi K. L 2-3 grammi kaupa ühel korral juulis, seejärel neljal korral augustis (mh 17.,
27. ja
28. augustil 2020) enda kasutuses olevas sõiduautos Maardus.
29. augustil 2020 andis ta ebaseaduslikult edasi K. L narkootilist ainet kanepit: kanepiõisiku massiga 0,74 grammi THC sisaldusega 17% ja kanepiõisikuid massiga 69,88 grammi THC sisaldusega 20%.
30. Et A. Esipovi elukohas aadressil xxx leiti süüdistuses loetletud narkootilist ainet (ja ta kanepit viidatud aadressil kasvatas), tõendab maja läbiotsimisprotokoll. Sellest nähtuvalt teostati läbiotsimist
31. augustil
32. Tegemist on aiaga ümbritsetud 2-korruselise eramajaga. Majja sisenedes on võimalus edasi liikuda nii parempoolsesse kui ka vasakpoolsesse majaossa. Vasakpoolsest majaosast pääseb trepist üles teisele korrusele. Parempoolse majaosa laest avaneb luuk teisele korrusele, millest pääseb omakorda läbi luugi kolmandale korrusele (pööningule). Protokollist nähtub, et läbiotsimisel andis A. Esipov vabatahtlikult esimese korruse ruumidest välja mitmeid vaakumpakendeid rohelise taimse ainega (pakendatud pakendisse nimega xxx), vaakumpakendaja, kilepakend rohelise tundmatu taimse ainega ja kilepakend tükkis taimse ainega (pakendatud nimega xxx), hulgaliselt soonkinnitusega minigripikotte. Esimese korruse parempoolse eluruumi laeluugist üles minnes teisele korrusele otsevaates asuvas kasvatusruumist andis isik välja 7 kasvavat kanepitaime (pakendatud nimega xxx), plastikkausis olev roheline taimne aine (pakendatud nimega xxx). Lisaks andis süüdistatav üle 6 kasvavat kanepitaime (pakendatud Xxx-8), 13 kasvavat kanepitaime (pakendatud nimega Xxx-9), metallist kausist rohelist värvi tundmatut taimset ainet (pakendatud nimega Xxx-10), kahest kasvatuskarbist 41 väikest kanepitaime (pakendatud Xxx-12), punasest plastikämbrist rohelist värvi taimset ainet (pakendatud nimega Xxx-15), metallist potist purustatud rohelist värvi taimne roheline aine (pakendatud nimega Xxx-16), musta värvi plastikkarbis rohelist värvi taimelehed (pakendatud Xxx-17), põrandal olevalt fooliumriidelt rohelist värvi taimelehed (pakendatud nimega Xxx-19), 8 kuivavat kanepitaime (pakendatud Xxx-20), musta värvi plastikust karbist rohelist värvi taimeoksad (kuivatatud õisikuga) (pakendatud nimega Xxx-21), musta värvi potist 1 kasvav kanepitaim (pakendatud Xxx-22), 8 kasvatuslampi, 3 digitaalkaalu, 2 kasvatustelki (II korruse paremat kätt jääv kasvatustelk, samuti kokku pakitud kasvatustelk), teise korruse laes oleva ventilatsioonisüsteemi küljes olevat kaks filtrit, külmkapist 18 erinevat pakendit seemnetega (pakendatud nimega Xxx-31) (III kd, tl 12-39, asitõendi vaatlusprotokoll III kd, tl 61-68).
33. Asitõendi vaatlusprotokollist ja ekspertiisiaktist nr 20E-AN1163 (narkootilise aine ekspertiis) nähtub, et A. Esipovi elukohast äravõetud taimeosade mass ja THC sisaldus oli järgnev. Ekspertiisiks esitatud: a. Rohelised taimeosad massiga kokku 220,8 g (pakendist Xxx-2) on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%; 11 1-21-1178 b. Rohelised taimeosad massiga kokku 60,69 g (pakendist Xxx-4) on kanepist valmistatud hašiš, mille THC sisaldus on 45%; c. Rohelised taimed massiga kokku 261,4 g (pakendist Xxx-6) on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 1,7%; d. Rohelised taimeosad massiga 32,81 g (pakendist Xxx-7) on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 16%; e. Rohelised taimed massiga kokku 684,2 g (pakendist Xxx-8) on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 4,9 %; f. Rohelised taimed massiga kokku 56,23 g (pakendist Xxx-9) on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 1,2%; g. Rohelised taimeosad massiga 109,3 g (pakendist Xxx-10) on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19%; h. Rohelised taimed massiga kokku 6,21 g (pakendist Xxx-12) on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 1,9%; i. Rohelised taimeosad massiga 97,96 g (pakendist Xxx-15) on kanepilehed, mille THC sisaldus on 6,2%; j. Roheline taimepuru massiga 819,1 g (pakendist Xxx-16) on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 3,6%; k. Rohelised taimeosad massiga 185,7 g (pakendist Xxx-17) on kanepilehed, mille THC sisaldus on 1,5%; l. Rohelised taimeosad massiga 443,7 g (pakendist Xxx-19) on kanepilehed, mille THC sisaldus on 1,1%; m. Rohekaspruunid taimed massiga kokku 1346 g (pakendist Xxx-20) on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 17%; n. Rohekaspruunid taimeosad massiga 197,8 g (pakendist Xxx-21) on kanepitaime varreosad, mille THC sisaldus on 18%; o. Roheline taim massiga 20,36 g (pakendist Xxx-22) on kanepitaim, mille THC sisaldus on 1,2%.
34. A. Esipovi ütluste kohaselt (kokkuvõtvalt) naases ta Venemaalt Eestisse
35. a ja elas umbes aasta ema juures. Seejärel üürisid nad sõbraga maja, üür maksis 600 eurot kuus, nad tingisid 50 eurot alla. Et maja teisele korrusele on võimalik teha mingeid ruume, avastas süüdistatav
36. a lõpu poole. Tegemist on karkassmajaga ja talvel pääsevad sinna hiired. Ta hakkas taguma vastu lage ja avastas, et ühes kohas ei olnud lauda, vaid küprok. Ruumi, kus võis midagi kasvatada, tekitas ta
37. a lõpus võib-olla. Sõber enam sel hetkel majas ei elanud (ta elas majas natuke vähem kui aasta). Narkootilisi aineid hakkas süüdistatav tarvitama võibolla aastal 2016, täpselt ei mäleta. Tarvitas CBD kanepit ehk kanepit, kus THC % on väiksem kui 0,2%. Tal olid terviseprobleemid, aga tablette süüa ei soovinud. Süüdistatav pani mõned taimed enda jaoks maha kas
38. a lõpus või
39. a alguses, täpselt ei mäleta. Seemneid ostis 12 1-21-1178 ta internetist, kõikidel seemnetel oli märgitud mitu % on CDB-d ja THC-d, tegemist oli meditsiinilise kanepiga. Suure THC sisaldusega kanepit hakkas süüdistatav kasvatama alates
40. a algusest seemneteks, kuna talle meeldib töötada taimedega ja eksperimenteerida (
41. juuni
42. a istungi protokollis ekslikult märgitud „2018.a algusest“, vt kohtuistungi salvestis kell 14.
43. Et süüdistatav alustas suure THC sisaldusega kanepi kasvatamist enda sõnul
44. a algusest, nähtub ka istungiprotokolli lk 29). Samuti kasvatas ta tubakat. Taimede kasvatamiseks omandas ta lampe, potte, mulda, väetist ja ventilaatoreid. Lambid ostis ta
45. a kevadel. Olid söefiltrid, mis töötavad umbes pool aastat, maksimum 8 kuud. Üks filter oli kasutatud, teine uus.
46. A. Esipovi ütluste kohaselt tunneb ta K. Li
47. a juuli teisest poolest, tuttavaks said nad spordisaalis. Süüdistatav andis K. L juuli lõpus paar grammi kanepit.
48. augustil andis süüdistatav K. L paar grammi ühte sorti ja seejärel paar grammi teist sorti kanepit (vist
49. augustil). See sort, mis tunnistajale meeldis, selle viis süüdistatav talle päeval, mil ta kinni peeti. Varalist kasu narkootiliste ainete kasvatamisest sai ta
50. augustil 2020 – päeval, mil ta kinni peeti. Narkootilist ainet on ta müünud ainult K. L.
51. Kohtuistungil avaldati KrMS § 289 alusel A. Esipovi kohtueelses menetluses antud ütlused tema kohtus antud ütluste kontrolliks. Kohtueelse menetluse ütlustes selgitas süüdistatav: „Algul ma kasvatasin kanepitaimi ainult enda tarbeks, viimased poolteist olen ma kasvatanud ka müümise jaoks.“ Süüdistatav selgitas kohtus, et vastuolu ei ole. Pealegi oli ta pärast kinnipidamist tugevas emotsionaalses seisundis, ei söönud ega maganud 2 ööpäeva. Samuti avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused: „Kile olen kanepit müünud 30-90 grammi kaupa ja seda juba poolteist aastat. Viimasel ajal olen Kile kanepit müünud iga nädal ühe korra.“ Süüdistatav selgitas, et oli esimeste ütluste andmise ajal suures emotsionaalses stressis, millel olid ka perekondlikud põhjused ja ta oli Ki peale kuri. Seepärast ta andiski valeütluseid tema kohta. Samuti avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused osas: „Kõik kliendid on minu tuttavad või nende tuttavad. Ma ei ole interneti teel kliente otsinud ja alaealistele ei ole ma ka kunagi kanepit müünud“. Süüdistatav selgitas, et ta ei mäleta, et ta oleks öelnud, et oleks klientidele müünud. Ta oli tugevas emotsionaalses seisundis. Ta soovis vabaneda elektroonilise valve alla ja oleks kõike võinud rääkida.
52. Kohtu hinnangul on A. Esipovi kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, millise aja jooksul, kui tihti ja millistes koguses müüs A. Esipov K. L kanepit, selges vastuolus kohtus antud ütlustega. Ütluste erinevuse põhjust süüdistatav kohtus arusaadavalt ja veenvalt ei selgitanud. Isegi kui A. Esipov oli K. L peale pärast enda kinnipidamist pahane, süüstas ta nende ütluste andmisel lisaks K. L oluliselt ka ennast. Sellisel kujul valeütluste andmine kohtueelses menetluses ei ole mõistetav. Kohtus antud ütluste kohaselt andis A. Esipov K. L vaid üksikutel kordadel mõned grammid kanepit ja suuremas koguses (70 g) vaid siis, kui nad kinni peeti. Sellises olukorras ennast oluliselt rohkem süüstavate ütluste andmine (kanepi müümine pikema aja jooksul, iganädalaselt 30-90 grammi kaupa) ei ole loogiliselt selgitatav. Lisaks ei ole kohtu jaoks mõistetav ka selgitus, et süüdistatav soovis pääseda elektroonilise valve alla ja võinuks rääkida kõike. Enda süü tegelikust suuremana esitlemine ei aita süüdistataval saavutada kergemaliigilisemat tõkendit, vaid pigem vastupidi. Eeltoodust tulenevalt arvab kohus tõendikogumist välja A. Esipovi kohtus antud ütlused selle kohta, millise 13 1-21-1178 aja jooksul, kui tihti ja millistes kogustes andis ja müüs ta K. L narkootilist ainet kanep.
53. Kohtus andis A. Esipov ütluseid selle kohta, et algul kasvatas ta kanepit enda tarbeks, tegemist oli meditsiinilise kanepiga, mille THC sisaldus oli alla 0,2%. Suure THC sisaldusega kanepi kasvatamisega alustas ta
54. aastal. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused on kooskõlas kohtus antud ütlustega osas, et kõigepealt kasvatas ta kanepit ainult enda tarbeks. Prokuröri avaldatud lõigus selgitas A. Esipov lisaks, et müümise jaoks kasvatas ta kanepit viimased poolteist aastat. Ses osas ei näe kohus sellist vastuolu, mis tingiks A. Esipovi kohtus antud ütluste tõendikogumist kõrvalejätmist. Tegemist on ligikaudselt esitatud ajaperioodidega, millega süüdistatav võis esimesel ülekuulamisel kohtueelses menetluses mõnevõrra ka eksida.
55. Tunnistaja K. L (L) ütluste kohaselt hakkas ta süüdistatavaga suhtlema juunis
56. Suhtlus toimus Telegrammi äpi kaudu. Juunis ei suhelnud nad tihti, aga augustis 3-4 korda. Erilist suhtlust ei olnud, süüdistatav kostitas teda kanepiga. Kui nad tutvusid, pakkus A. Esipov tunnistajale kanepit 2-3 grammi kaupa, sest tunnistaja ütles, et ta tarvitab. Üleandmine toimus peamiselt autos Kellamäe tänava piirkonnas. Juulis toimus üks kohtumine, augustis kolm korda ja neljandal korral peeti nad kinni. Viimasel kohtumisel ta andis raha üle ja sai vastu kanepit. Viimasel kohtumisel andis ta 700 eurot ja sai 70 grammi kanepit. Narkootiline aine autos oli kindalaekas. Raha pandi kindalaekasse (III kd, tl 80-81).
57. Kohtus avaldati K. L kohtueelses menetluses antud ütlused tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. K. L kuulati kohtueelses menetluses üle mitmel korral. Esimesel korral selgitas ta: „Kanepit olen F käest ostnud ainult ühel korral, s.o eile“. Teisel ülekuulamisel antud ütlustest avaldati kohtus: „Kahtlustuses nimetatud kahel kuupäeval enne minu kinnipidamist, s.o 17.08 ja 24.08 ma ei ostnud nii suures koguses F käest kanepit, nendel kahel korral ma ostsin ainult 5-7 grammi kanepit. Ja ka eelnevatel kordadel olen ostnud 5-7 grammi kaupa F kanepit“ (III kd, tl 81 ja 81p). Kohtus selgitas tunnistaja vastuolusid sellega, et esimesel ülekuulamisel ei soovinud ta oma süüd täiel määral tunnistada, kuid seejärel tunnistas ta oma süüd ja kahetses.
58. Kohtu hinnangul ei tingi K. L kohtueelses menetluses antud ütluste mõningane erinevus kohtus antud ütlustest tema kohtus antud ütluste ebausaldusväärsust. Et tunnistaja sai A. Esipovilt mitmel korral kanepit, tunnistas ta juba kohtueelses menetluses. On eluliselt usutav, et esimesel ülekuulamisel soovis siis kahtlustatava rollis olnud K. L oma osalust narkootiliste ainete käitlemises näidata võimalikult väiksena, seejuures veel ka teadmata, millised tõendid on õiguskaitseasutustel kogutud. Tema kohtus antud ütlused haakuvad laias laastus teisel korral kohtueelses menetluses antud ütlustega. Samuti toetab nende ütluste usaldusväärsust jälitustoimingu protokollist nähtuv, et A. Esipov ja K. L kohtusid lisaks
59. augustile 2020 veel ka
60. augustil ja
61. augustil
62. Lisaks on K. L järjepidevalt selgitanud, et tema poolt süüdistatavalt ostetud narkootilise aine kogused ei olnud nii suured, kui talle esitatud kahtlustuses (ja A. Esipovile esitatud süüdistuses) on märgitud. Seega on kohtu hinnangul K. L kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Seda toetab ka tõik, et K. L ja A. Esipovi kohtus antud ütlused on suuremas osas kokkulangevad.
63. K. L ütlustega haakub jälitustoimingu protokollis kajastatu. Selle alusel saab teha järelduse, et A. Esipov ja K. L kohtusid
64. augustil ja
65. augustil, samuti
66. augustil
67. 14 1-21-1178 Nimelt nähtub protokollist, et
68. augustil 2020 kell 16.25 fikseeriti K. L istumas tumepruuni Xxx xxx rm xxx kõrvalistuja kohal, mis sõitis Kella teelt Ringi tänavale. Maanteeameti registri andmetel on sõiduki omanikuks A. Esipov. Kell 16.39 peatus Xxx xxx kortermaja ees, K. L väljus autost (III kd, tl 75). Protokollist nähtub, et
69. augustil 2020 kell 16.02 istub K. L vahetult tema kõrvale sõitnud Xxx xxx.nr xxx kõrvalistmele.
70. augustil 2020 kell 17.02 istus K. L A. Esipovile kuuluvasse sõidukisse kõrvalistmele. Eelnevalt fikseeriti sõidukiga liikleva isikuna A. Esipov. Jälitustoimingu protokolli kohaselt istus K. L
71. augustil 2020 kell 17.04 sõidukisse Xxx xxx reg-nr xxx. Sõiduki juhi kohal istus A. Esipov. Kell 17.13 väljus K. L sõidukist ja kell 17.15 peeti K. L politseiametnike poolt kinni. Kell 17.16 peeti kinni A. Esipov (I kd, tl 75-76).
72. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Esipov omandas tuvastamata isikult kanepiseemneid, millest hakkas alates
73. a algusest enda elukohas aadressil xxx ebaseaduslikult kasvatama kanepitaimi, mida ta kasvatas kuni
74. augustini 2020 kell 17.40, mil läbiotsimise käigus võeti temalt ära süüdistuses loetletud kanepitaimed (kokkuvõtvalt 68 kanepitaime, kogumassiga 1 031,10 grammi, mille THC sisaldus oli vahemikus 1,2% kuni 4,9%).
75. Kohus selgitab, et kogutud tõenditele tuginedes ei ole alust mõista A. Esipov süüdi kanepitaimede ebaseaduslikus kasvatamises alates
76. aastast. Ainus tõend, mille alusel on võimalik tuvastada ajahetke, mil A. Esipov alustas ebaseaduslikku kanepitaimede kasvatamist, mille THC sisaldus on üle 0,2%, on A. Esipovi ütlused. Tema elukohast äravõetud kanepitaimed ja muud esemed ei anna tõsikindlat alust järelduseks, et A. Esipov pidi keelatud kanepit kasvatama juba enne
77. aastat. (A. Esipovi ütluste kohaselt pani ta esimesed taimed kasvama küll aastal 2016, kuid tegemist oli legaalse kanepiga, milles THC sisaldus oli alla 0,2%. Kriminaalasjas süüdistatava ütluseid ses osas kummutavaid tõendeid kogutud ei ole.) Samas annavad tõendid aluse järelduseks, et A. Esipov alustas
78. a üle 0,2% THC sisaldusega kanepi kasvatamist sellest narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Seda tõendab muu hulgas asjaolu, et A. Esipovi elukohast võeti
79. augustil 2020 ära suures koguses valmistatud narkootilist ainet kanep. Arvestades temalt äravõetud kasvatamiseks kasutatud vahendite hulka (nt 8 kasvatuslampi, kaks söefiltrit) on alust arvata, et tema eesmärk oligi kasvatada kanepit suuremas koguses, mitte vaid sellega eksperimenteerida. Seda toetab ka tema elukohast
80. augustil 2020 äravõetud kanepitaimede ja narkootilise aine suur kogus.
81. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Esipov eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest täpselt tuvastamata hetkest, kuid hiljemalt
82. a esimesest poolest valmistas narkootilist ainet kanep, mida ta hoidis enda elukohas xxx kuni
83. augustini 2020 kell 17.40, mil ta läbiotsimise käigus välja andis süüdistuses loetletud ained (kokkuvõtvalt kanepiõisikuid, hašiši, kanepilehti, peenestatud kanepit, kanepitaimi ja nende osasid, kogumassiga 3 514,65 g, THC sisaldus 1,5% kuni 45%).
84. Eelnevalt enda poolt ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistatud kanepit andis A. Esipov ebaseaduslikult edasi K. L 2-3 grammi kaupa ühel korral juulis ja neljal korral augustis. Augustis andis A. Esipov tunnistajale kanepit muu hulgas
85. ja
86. augustil
88. augustil 2020 andis A. Esipov K. L kanepit ajavahemikus kell 16.25 kuni 16.39 xxx teel enda kasutuses olevas sõiduautos Xxx XXX reg-nr xxx.
89. augustil 2020 andis A. Esipov K. L 15 1-21-1178 kanepit vahemikus 16.02 kuni 16.20 Maardus xxx samuti enda kasutuses olevas sõiduautos. Ta andis ka
90. augustil 2020 vahemikus kell 17.04 kuni 1713 xxx tänaval enda kasutuses olevas sõiduautos K. L ebaseaduslikult edasi kaks vaakumpakendit kanepiga, mida K. L hoidis enda juures kuni
91. augustini 2020 kell 17.15, mil ta kinni peeti. K. L kahtlustatavana kinnipidamisel xxx majade vahel leiti ja võeti temaga kaasas olevast seljakotist ära üks läbipaistev vaakumpakend, mille sees oli kanepiõisik massiga 0,74 g THC sisaldusega 17% ja üks vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 69,88 g THC sisaldusega 20%. See on tõendatud K. L kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I kd, tl 77-80), asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd, tl 95) ja ekspertiisiaktiga nr 20E-AN1164 (I kd, tl 92 p). Lisaks leiti narkootilist ainet kanep K. L elukohas. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti K. L elukohas aadressil xxx köögis laua kohal olevast kapist alumiselt riiulilt kollasesse paberisse mässitud rohelist värvi taimne aine ja köögist laua kohal olevast kapist keskmiselt riiulilt läbipaistvasse vaakumkotti pandud rohelist värvi taimne aine (I kd, tl 86, 89 p - 90). Ekspertiisiakti nr 20EAN1164 kohaselt oli kollases pabervoldikus olev rohelise ja pruuni taimepuru segi massiga 0,44 g peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 9,9% ning kilepakendis olev roheline taimeosa massiga 1,02 g on kanepiõisik, mis sisaldab 20% THC-d (I kd, tl 92). K. L kohtus antud ütluste kohaselt oli tegemist kanepiga, mille ta oli eelnevalt saanud A. Esipovilt (I kd, tl 81). Arvestades, et A. Esipov oli eelnevalt mitmel korral andnud 2-3 grammi kaupa kanepit K. L, haakub see asjaoluga, et K. L elukohas oli A. Esipovilt saadud kanepit (kogus alla 2 grammi). (III) ÕIGUSLIK HINNANG
92. Süüdistatava tegevusele õigusliku hinnangu andmisel peab kohus esmalt otsustama, kas süüdistatav on karistusõiguslikult pannud toime ühe või mitu tegu. Kõnealune küsimus tuleb lahendada nn teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolLumi
93. juuni
94. a otsus asjas nr 1-17-7206, p 23).
95. Kohtu hinnangul oli A. Esipovi tegevus –
96. a algusest kuni
97. augustini 2020 kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil ja samaaegselt kasvatatud kanepist narkootilise aine valmistamine ning selle edasiandmine – kantud ühtsest tahtlusest. Samas asukohas kanepi kasvatamine ja sellest kanepist narkootilise aine valmistamine (samaaegselt kanepit edasi kasvatades) on ajalis-ruumiliselt sedavõrd seotud, et on vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Seega on A. Esipov karistusõiguslikult pannud toime ühe teo. Järgmiseks annab kohus hinnangu, millistele

eriosas sätestatud süüteokoosseisudele A. Esipovi tegu vastab. 37. Kanepi kasvatamine on kvalifitseeritav

§ 188lg 1 järgi.

Viidatud säte sätestab kuriteona unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise. Tuvastatu kohaselt 16 1-21-1178 kasvatas A. Esipov alates 2020. aasta algusest kanepit, mille THC sisaldus ületas 0,2%. Kasvatamine jõuab lõpule saagi valmimisega. Subjektiivsest küljest pani A. Esipov teo toime kavatsetult (

§ 16lg 4).

Kanepi kasvatamine oli A. Esipovi eesmärk. Lisaks on NPALS § 3 lg 2 ls 1 kohaselt unimaguna ja kanepi kasvatamine ebaseaduslik, kui taimi kasvatatakse narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Kohus tuvastas, et alates 2020. a oli A. Esipovi eesmärk kanepi kasvatamisel, mille THC sisaldus ületas 0,2%, narkootilise aine valmistamine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 38.

§ 184

lg 1 sätestab narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

1. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
2. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
3. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogieksperdi vastusest teabenõudele nähtub, et vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused on järgmised: kanepi puhul 7,5 grammi (I kd, tl 24-26). Seega piisanuks A. Esipovi valdusest ära võetud narkootilisest ainest kanep (kanepiõisikud, hašiš, kanepilehed, peenestatud kanep, kanepitaimed ja nende osad, kogumassiga 3 514,65 g, THC sisaldus 1,5% kuni 45%) narkojoobe tekitamiseks üle 4 600 inimesele.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Esipov valmistas ja valdas kuni
5. augustini 2020 süüdistusaktis nimetatud narkootilisi aineid, samuti andis neid edasi. A. Esipov käitles narkootilisi ained ebaseaduslikult NPALS § 2 p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses. Kuna narkootilist ainet oli koguses, millest oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 järgi.
6. Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul A. Esipovi tegu toime pandud kavatsetusest (

§ 16lg 2).

Narkootilise aine valmistamine, samuti selle edasiandmine K. L oli süüdistatava eesmärk. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegu on kvalifitseeritav

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena.

1. Seega on A. Esipov pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. 17 1-21-1178 (IV) KARISTUS
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 45.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 184

lg 1 sätestab karistusena ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 188lg 1 sätestab rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

46.

§ 184

lg-st 1 tulenevalt on sanktsiooni keskmine määr seega 5 aastat 6 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on A. Esipovi süü keskmise lähedane, jäädes siiski mõnevõrra alla selle. Talle on põhjust ette heita kanepi kasvatamist ja narkootilise aine käitlemist jaanuarist 2020 kuni augustini

1. Tema valdusest leiti rohkelt kanepitaimi (68 kanepitaime) ja narkootilist ainet kanepit, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks üle 4 600 inimesele. Samas on talle tuvastatu kohaselt alust ette heita narkootilise aine edasiandmist ühele isikule – K. L – ja suurema koguse andis ta edasi ühel korral (
2. augustil 2020 ca 70 grammi). Tegu vastab mitmele süüteokoosseisule. Samuti on tegu toime pandud kavatsetusest, mis on tahtluse raskeim vorm. Sellegipoolest esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57lg 3).

Esineb karistust raskendav asjaolu – tegutsemine omakasu ajendil

§ 58p 1 tähenduses.

Tuvastatu kohaselt sai A. Esipov K. Llt

1. augustil 2020 üleantud narkootilise aine eest sularaha.
2. Karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra toetab asjaolu, et A. Esipov on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei nähtu karistusregistrist väärteokaristusi narkootiliste ainetega seotud süütegude eest.
3. Seega asub kohus seisukohale, et A. Esipovile tuleb mõista

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 184

lg 1 alusel karistus, mis ületaks sanktsiooni miinimummäära, kuid jääks siiski alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab A. Esipovile karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. 49.

§ 68lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. A. Esipov peeti kinni

1. augustil 2020, pärast mida ta vahistati ja ta on viibinud vahi all kuni kohtuotsuse kuulutamiseni
2. augustil
3. Seega tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus 11 kuud ja 19 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 2 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust.
4. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid selle kõrval ka olulisel määral süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolLumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 15).
7. Kohtu hinnangul on võimalik jätta A. Esipovile mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohus võtab arvesse, et A. Esipovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, seega ei ole ta varem kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust ega allunud käitumiskontrollile. Ei ole vähetähtis, et kohtuotsuse kuulutamise hetkeks on A. Esipov viibinud eelvangistuses juba 18 1-21-1178 peaaegu aasta, mil tal on olnud võimalik teha järeldusi toimepandust. Et süüdistatav on seda teinud, nähtub ka tema kohtuistungil avaldatud puhtsüdamlikust kahetsusest. Seega on kohtu hinnangul võimalik süüdistatavat mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, jättes tema karistus täitmisele pööramata ja allutades teda katseajal viibides käitumiskontrollile.
8. Kohus jätab A. Esipovile mõistetava karistuse tingimisi täitmisele pööramata nelja aasta pikkuse katseajaga. Seejuures peab A. Esipov järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille eesmärk on avaldada talle mõju edaspidiste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades, et kohus mõistab A. Esipovi süüdi narkootikumidega seotud kuriteos, määrab kohus süüdistatavale

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustuse mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lähtudes sellest, et süüdistataval ei ole Eestis olnud töökohta, kuid töökoha olemasolu on oluline omakasu motiivil toimepandavatest süütegudest hoidumisel, määrab kohus

§ 75

lg 2 p 4 alusel süüdistatavale kohustuse otsida endale kahe kuu jooksul töökoht või võtma end töötuna arvele Töötukassas. 53. Kohus ei pea põhjendatuks kohustada A. Esipovi alluma

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele, nagu prokurör seda taotleb.

Arvestades A. Esipovi eelvangistuses viibitud aega piisab kohtu hinnangul määratud katseajal süüdistatava üle järelevalve teostamisel ka eeltoodud käitumiskontrollnõuetest. (V) KONFISKEERIMINE A. Esipovi sõidukist leitud 720 euro konfiskeerimine 54.

§ 831

lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

1. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt kohtusid A. Esipov ja K. L
2. augustil 2020 kell 17.04 kuni 17.13 (I kd, tl 76). Mõni minut hiljem peeti A. Esipov politseiametnike poolt kinni (I kd, tl 76, 2). Läbiotsimisprotokolli kohaselt andis A. Esipov tema sõiduauto Xxx XXX regnr xxx läbiotsimisel välja sularaha: 16x20 eurot ja 8x50 eurot (I kd, tl 14, 35 p ja 36). K. L ütluste kohaselt andis ta viimasel kohtumisel A. Esipoviga, kui nad kinni peeti, 70 g kanepi eest 700 eurot. Narkootiline aine oli tunnistaja ütluste kohaselt A. Esipovil kindalaekas, seejärel pani ta K. L antud sularaha kindalaekasse (I kd, tl 80 p). Samuti kinnitas A. Esipov ütluste andmisel, et K. L andis talle viimasel kohtumisel kanepi eest sularaha, mille tunnistaja pani kindalaekasse (I kd, tl 119). Seega on alust järelduseks, et
3. augustil 2020 Xxx xxx sõiduauto kindalaekast leitud ja üle antud sularaha 720 eurot on A. Esipov saanud kuriteo toimepanemise tulemusel (kanepi müügi eest). Et A. Esipov pidi saama 700 eurot, kuid K. L pani kindalaekasse 720 eurot, ei väära asjaolu, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud sularahaga. Seega on tegemist varaga, mis tuleb A. Esipovilt konfiskeerida

§ 831lg 1 alusel.

A. Esipovi sularaha ja sõiduki Xxx xxx reg-nr xxx laiendatud konfiskeerimine, konfiskeerimise asendamine 56.

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 188 lg-st 4 nähtuvalt võib kohus samades paragrahvides sätestatud kuriteo eest kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt 19 1-21-1178 sama seadustiku §-s 832 sätestatule. 57.

§ 832

lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.

§ 832

lg 11 kohaselt kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse sama paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse sama seadustiku §-s 84 sätestatud korras. 58. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 832

põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta

§-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt Riigikohtu kriminaalkolLumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-16, p 40).
3. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara

§ 832

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (

§ 832lg 1 teine lause) (samas, p 42).

Seejuures juba isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena (samas, p 43).

60. Kui prokuratuur on tõendanud asjaolud, mis annavad

§ 832

lg 1 esimese lause kohaselt aluse eeldada, et vara on saadud kuriteoga, saab isik selle vara konfiskeerimist vältida, tõendades, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Teisisõnu tähendab see kohustust tõendada vara legaalset päritolu. Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (samas, p-d 47-48).

1. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed A. Esipovi tulude kohta aastatel 2xxx–2020 (I kd, tl 101). Töötamise registri andmetel ei ole A. Esipovil olnud Eesti Vabariigis töökohta (I kd, tl 102). Samas nähtub prokuratuuri esitatud tõenditest, et A. Esipovil on võrdlemisi suuri kulutusi.
2. Isiku varalist seisundist kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt oli 20 1-21-1178 A. Esipovil perioodil
3. jaanuar 2017 kuni
4. oktoober 2020 tuvastamata allikatest pärit sissetulekuid summas 136 394,70 eurot (I kd, tl 115-125). Väär on A. Esipovi seisukoht, justkui oleks protokollis alusetult arvesse võetud tšekid, mis tõendavad sularaha väljavõtmist Vene Föderatsiooni pangast, kuid samuti arvestatud ka sama raha tasumist ehituse eest. Kohus selgitab, et Sberbanki pangast väljavõetud sularaha on arvesse võetud kui sissetulekud ja sularahas tehtud maksed xxx ehitusele on arvestatud väljaminekutena. See on põhjendatud. Samuti tuleb silmas pidada, et protokollis xxx eramaja üüriks tasutud summa 37 400 eurot on arvestatud
5. a kulutuste hulka (I kd, tl 121). Küll aga ei ole seda arvestatud eelnevate aastate eest (2017-2019), mistõttu ei muuda see protokolli koostaja arvutuskäiku valeks. Õige on aga A. Esipovi tähelepanek, et protokollis on süüdistatava vara hulka arvestatud tema kodust leitud sularaha ja samuti on sissetulekuna arvestatud sularaha väljavõtmised Sberbanki kontol (I kd, tl 120-121). Olukorras, kus pangast võetakse välja sularaha (säilitades seda tõendav dokument) ja hiljem leitakse sama sularaha isiku kodust, ei ole tegemist kahekordse sissetulekuga. Samas märgib kohus, et tegemist on summaga, mis ei väära isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis toodud lõppjäreldust, et A. Esipovil on tuvastamata allikatest pärit sissetulekuid.
6. Nii on kriminaalasjas tõendatud, et A. Esipov elas alates
7. aastast eramajas aadressil xxx (vt A. Esipovi ütluseid, mille kohaselt saabus ta Eestisse aastal 2014 ja elas ema juures ligikaudu üks aasta, pärast mida üüris sõbraga maja, III kd, tl 114). Alates septembrist 2016 üüris ta nimetatud eramaja ise ja tasus igakuiselt üüri summas 550 eurot, millele lisandusid kommunaalmaksed (üldjuhul) 300 eurot. Tunnistaja J H ütlustest nähtub, et alates septembrist 2016 algas neil üürisuhe A. Esipoviga, eelnevalt üüris ta maja tema sõbrale, kellega A. Esipov ka koos elas. Üürisuhe kestis kuni augustini 2020, mil A. Esipov kinni peeti. Igakuine üür oli 550 eurot, millele lisandusid kommunaalmaksed. Tasumine toimus sularahas (III kd, tl 98 p).
8. oktoobril 2016 sõlmitud üürilepingu lisast nähtub, et ajavahemikul
9. oktoobrist 2016 kuni
10. juunini 2020 on tasutud 38 057 eurot (I kd, tl 43-43 p), teisisõnu keskmiselt ca 810 eurot kuus. J. H ütlused haakuvad ses osas A. Esipovi ütlustega (III kd, tl 114-114 p).
11. Liiklusregistri andmetel kuulub A. Esipovile sõiduk Xxx XXX reg-nr xxx (I kd, tl 103). Müügilepingust nähtub, et A. Esipov on sõiduki ostnud
12. detsembril 2018 ostuhinnaga 10 900 eurot (I kd, tl 107). Samal kuupäeval vormistati omaniku vahetus (I kd, tl 108).
14. mai
15. a töövõtulepingust nähtuvalt sõlmiti A. Esipovi ja xxx OÜ vahel, keda esindas juhatuse A. B, töövõtuleping, mille objektiks oli xxx eramaja rajamiseks tehtavad tööd. Tööd pidanuks objektil lõppema
16. septembril 2020 ja tööde maksumus oli kokkulepitu kohaselt 51 552,95 eurot (I kd, tl 44). Tunnistaja A. B selgitas, et mingid summad kanti üle ametlikult arve alusel, ülejäänud materjali ostmiseks anti sularaha. Tunnistaja selgitas, et lepingus on kõik kuupäevade kaupa kirjas (III kd, tl 97). Töövõtulepingule tehtud allkirjadega vormistatud käsikirjalistest kinnitustest nähtub, et A. Esipov tasus A. Ble ajavahemikul
17. mai kuni
18. august 2020 sularahas 38 000 eurot (I kd, tl 44-50). A. Esipovi ütluste kohaselt tasuti sellest 2 000 eurot tema ema kolmanda isiku L. E vahenditest (III kd, tl 116). Ülejäänud 36 000 võttis ta välja oma Venemaa panga kontodelt. Tema isiklikku raha sellest oli 16 000 eurot (lehmade müügist saadud raha) (III kd, tl 116, 115 p). Seega, isegi kui lähtuda sellest et 36 000 eurost 20 000 eurot tasus A. Esipov eelnevalt kolmandalt isikult L. E saadud rahast (vt 21 1-21-1178 kohtuotsuse p-d 87 jj), on A. Esipov kulutanud enda rahalistest vahenditest kõnesoleva eramaja ehitusele 16 000 eurot.
19. Lisaks nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et
20. detsembril 2017 tasus ta arvuti paranduse/hooldusega seonduvalt 1 581,60 eurot (I kd, tl 28).
21. aprillil 2019 tasus ta ehituspoes 606,80 eurot (I kd, tl 29).
22. juulil 2020 on makstud sularahas 1 147,70 eurot xxx OÜ-le (I kd, tl 24). Veebruaris 2020 tasus A. Esipov sõiduki Xxx XXX paranduse/hoolduse eest 345 eurot (I kd, tl 27 p). Lisaks pidi A. Esipovil olema igapäevaseid kulutusi seoses toidu, riiete, kütuse jms soetamisega. A. Esipovi ütluste kohaselt kulus tal toidule igakuiselt kuni 150 eurot (III kd, tl 119 p).
23. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur kohtus tõendanud, et A. Esipovil ei ole olnud Eestis töökohta ega legaalseid sissetulekuid. Samas elas ta üksi Viimsi eramajas, milleks kulus igakuiselt üle 800 euro, ostis sõiduauto ja tegi muid võrdlemisi suuri kulutusi (nt ema eramaja ehitusele 16 000 eurot
24. aastal). Lisaks leiti võrdlemisi suures koguses sularaha ka tema elukohas (9 900 eurot, vt I kd, tl 13). Seega leiab kohus, et erinevus A. Esipovi legaalse tulu ja elatustaseme ning kulude vahel annab põhjuste eeldada, et ta on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena

§ 832lg 1 tähenduses.

Seda järeldust toetab ka tõsiasi, et kohus mõistab A. Esipovi süüdi kanepi kasvatamises narkootilise aine valmistamise eesmärgil, samuti kanepist narkootilise aine valmistamises ja selle edasiandmises. Narkootilise aine eest on ta saanud ka raha. Et süüdistatav valmistas kanepit just edasiandmiseks, müügiks (ja mitte enda tarbeks), näitab tema elukohast äravõetud narkootilise aine kogus: temalt läbiotsimisel äravõetud narkootilise aine kogus oli kokku 3 514,65 g, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ca 4 680 inimesele (kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist, vt I kd tl 73 p). Seega toetab ka kuriteo olemus järeldust, et A. Esipov on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Kohus rõhutab, et

§ 832

kohaldamiseks ei ole nõutav, et kohus tõsikindlalt tuvastaks, et süüdistatav on saanud vara mõnest konkreetsest süüdistuse sisuks mitteolevast kuriteost. Kuna

§ 832

lg-s 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimise eeldused on täidetud, peab süüdistatav konfiskeerimise vältimiseks tõendama, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga (

§ 832lg 1 ls 1, nn ümberpööratud tõendamiskoormis).

1. A. Esipovi ütluste kohaselt müüs ta Vene Föderatsioonis, xxx alevikus asuva baari
2. aastal maha onupojale. Baar asus üüripinnal. Müüki ei vormistatud kirjalikult ja tasumine toimus sularahas. Seejärel asus süüdistatav tegelema loomakasvatusega, kuid
3. aastal müüs maha 16 lehma saades nende eest 16 000 eurot, mille ta investeeris. Vahemikus
4. aastast kuni
5. aastani tegeles ta veebis investeerimisega erinevatel börsidel. Ta eelistas oma raha hoida Sberbankis, sest seal olid soodsad tingimused ja palju boonuseid erinevate kaartidega.
6. aastani tegeles A. Esipov ka laenutegevusega. Nii laenas ta raha seakasvatajatele. Ta laenas 50 000 – 150 000 rubla, tegemist oli baari müügist saadud rahaga. Arveldamine toimus sularahas. Peale Eesti Vabariiki naasmist jätkas Anton Esipov laenutegevusega. Nii laenas ta 2015.aasta raha Peterburis elavale A S, kes maksis talle tagasi 2,2 või 2,3 miljonit rubla ja teisele isikule 400 000 rubla, kes tagastas talle 470 000 rubla.
7. aastal kinkisid 9 inimest, kellega ta suhtles peamiselt interneti teel, süüdistatavale
8. sünnipäevaks 250 000 rubla ehk umbes 29 000 eurot.
9. märtsil 2018 võttis ta sellest summast välja 10 000 eurot ja
10. aprillil 2018 võttis koos emaga välja 20 000 eurot. Tema kodust leitud sularaha summas 9900 eurot 22 1-21-1178 pärines just sellest välja võetud summast.
11. a lõpetas ta igasuguse suhtluse v.a kahe inimesega sh talle heldelt kingitusi teinud isikutega. Ka Eesti Vabariigis oli tal sissetulekuallikad – mõnikord ostis ta kasutatud asju, jalgrattaid, aiatehnikat, olmeseadmeid ja müüs need edasi (III kd, tl 113 p – 120 p).
12. Sissetulekute tõendamiseks on A. Esipov (ja tema kaitsja) esitanud nelja Sberbanki kaardi kontode väljavõtted, mis hõlmavad kaardi lõpuga 1807 puhul vahemikku
13. jaanuarist 2016 kuni
14. detsembrini 2019, kaardi lõpuga 8529 puhul vahemikku
15. märtsist 2018 kuni
16. detsembrini 2019, kaardi lõpuga 4568 puhul samuti vahemikku
17. märtsist 2018 kuni
18. detsembrini 2019 ja kaardi lõpuga 1737 puhul vahemikku
19. märtsist 2018 kuni
20. detsembrini 2019 (I kd, tl 153-168, tõlked tl 174-189). Kuigi viidatud väljavõtetelt nähtub, et kontodele kantakse raha ja võetakse raha välja tihedalt, ei nähtu väljavõtetelt raha päritolu – teiseks on tuvastatavaks tehingupooleks (ühe erandiga) alati A. Esipov.
21. Enamike laekumiste juures (kaardil lõpuga 1807) on kirje „SBOL MOSCOW“, mis ei anna teavet selle kohta, kellelt (ja mis asjaoludel) on raha laekunud. Küll aga on tuvastatav osa kulusid: nt ülekanded kirjega yandex.money, aliexpress.com, mobiilipanga kulud (I kd, tl 174, 175 p), Tele2 makse (I kd, tl 175, 175 p). Kaardi lõpuga 1807 väljavõttel kajastuvate „SBOL MOSCOW“ kirjete kohta saab täpsemalt informatsiooni aruandest VISA 1807 pangakaardi kohta (I kd, tl 180-181). Sellelt nähtub, et tehingu teine pool on „A I p. E.“, seega süüdistatav. Nii nähtub aruandest, et
22. augustil 2017 on tehtud makse summas 1 540 000 RUR ja
23. oktoobril 2017 makse summas 751 500 RUR, kuid mõlemad maksed on tehtud A. Esipovi enda kontolt (I kd, tl 181 p). Vaid ühel juhul on raha laekunud kelleltki teiselt (
24. juunil 2016 summas 1500 RUR) (I kd, tl 180 p). (Teised nimed kajastuvad ka
25. aprilli 2016 ja
26. detsembri
27. a tehingutes, kuid tegemist on debiteerimistehinguga – ülekandega antud kaardilt mis tahes muule kaardile (vt aruande lõpus olevat selgitust)).
28. Samuti nähtub kaardi lõpuga 8529 konto aruandest, et raha on kontole laekunud (I kd, tl 182, kuid aruandest nähtuvalt on kõik kontole laekumised tulnud A. Esipovilt endalt (I kd, tl 183). Aruandelt nähtuvad teatud kulud, „xxx“ ja „Netflix.com“ (I kd, tl 182). Aruandest perioodi
29. märts 2018 kuni
30. detsember 2019 teostatud toimingute kohta kontol xxx (avamise kuupäev
31. märtsil 2018) nähtub küll, et toimunud on sularahavabakäive, kuid sissemaksete päritolu sealt ei nähtu (I kd, tl 184).
32. Esitatud on ka aruanne perioodi
33. jaanuarist 2016 kuni
34. detsembrini 2019 teostatud toimingute kohta kontol xxx (avamise kuupäev
35. november 2012). Sellest nähtub, et toimunud on salarahavaba käive, väljavõtmised ja sissemaksed. Samas ei nähtu, kellelt laekumised toimuvad (I kd, tl 178-179).
36. Kaardi lõpuga xxx konto väljavõttest nähtub samuti raha liikumine (I kd, tl 185), kuid tehingu teine osaline on sissemaksetel A. Esipov (I kd, tl 187).
37. Kaardi lõpuga 1737 konto aruandest nähtuvad väljaminekud, sissemaksete tegijat ei nähtu (nt makse märkega „EPAYMENTS SYSTEMS“, mis ei anna teavet, kellelt on makse tehtud) (I kd, tl 188-189).
38. A. Esipovi ütlustest nähtuvalt maksis ta eramaja ehituse eest
39. aastal Venemaa pangakontolt väljavõetud sularahaga. See haakub kontode väljavõtetega ja A. Esipovi elukohast 23 1-21-1178 leitud tšekkidega, mille kohaselt võeti
40. augustil 2018,
41. augustil 2018,
42. septembril 2018 ja
43. septembril 2018 kokku sularaha summas 23 000 eurot ja 14 950 USA dollarit (I kd, tl 188, 188 p, 189, 182). Seejuures 8000 USA dollarit vahetati
44. juulil 2020 Tavid AS Tallinnas Aia tn 5 asuvas kontoris ümber 6895,95 euroks. Samas rõhutab kohus, et asjaolu, et sularaha on pangakontolt välja võetud, ei anna informatsiooni selle raha päritolu kohta, kui pangakontolt ei nähtu, kes on teinud ülekandeid/sissemakseid. Samuti ei tõenda raha päritolu selle vahetus teiseks valuutaks. Lisaks on kummastav, et süüdistatav, kes väidetavalt on edukas investeerija, võttis
45. aastal välja suures ulatuses raha ja hoidis seda kuni
46. aastani kodus sularahana.
47. Eeltoodust järeldub, et kuigi esitatud Sberbanki väljavõtted tõendavad, et A. Esipovil oli viidatud pangas kontosid ja kasutusel pangakaarte, ei tõenda väljavõtted, et A. Esipovi vara, mille konfiskeerimist prokuratuur taotleb, on saadud õiguspäraselt. Asjaolu, et sularaha on välja võetud pangaarvelt, ei tõenda selle päritolu, kui puuduvad andmed selle kohta, kes ja mis asjaoludel on raha pangaarvele kandnud. Esitatud Sberbanki väljavõtted tõendavad, et A. Esipov kandis raha ühelt kontolt teisele, sularaha pandi pangaarvele ja võeti seda ka sularahas välja. Need toimingud ei tõenda sularaha legaalselt päritolu.
48. Kohtu hinnangul ei tõenda vara legaalset päritolu

§ 832

lg 1 tähenduses ainuüksi süüdistatava kohtus antud ütlused tema varasemate sissetulekute kohta. Tegemist on paljasõnaliste väidetega, mis on kriminaalasjas tõendamata. Ütlused teenitud tulu kohta on ebamäärased ja kohati eluliselt ebausutavad. Kuigi süüdistatav väidab, et on alates

1. a lõpust kuni
2. a alguseni tegelenud investeerimisega, ei andnud ta üksikasjalikke ja arusaadavaid selgitusi, millistesse finantsinstrumentidesse ta investeeris ja millist tulu sai. Vastused on umbmäärased ja ei ole kontrollitavad. Samuti ei nähtu esitatud pangakonto väljavõtetelt, et ta on investeerimisega tulu saanud.
3. Seejuures nähtub ütlustest, et süüdistatav ei ole sisuliselt töötanud alates
4. aastast, vaid teeninud raha (lisaks investeerimisele) inimestele võlgu andmisega. Ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud kokkuleppeid oleks sõlmitud, kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav laenas tulu teenimise eesmärgil võõrastele inimestele raha, jättes seejuures tehingud dokumentaalselt vormistamata. Märkimist väärib, et viimane legaalne sissetulek süüdistatava ütluste kohaselt oli aprillis 2018 (9 inimese kingitus sünnipäevaks). Seega ei olnud süüdistataval selgitusi legaalse tulu teenimise kohta järgneva perioodi kohta.
5. Investeerimisega seotud tegevuse tõendamiseks on A. Esipov (kaitsja vahendusel) esitanud väljavõtteid e-postkasti kirjadest (II kd, tl 75-101). Paraku ei tõenda needki legaalse tulu saamist investeerimistegevusest. Adressaadilt xxx saadetud e-kirjadest nähtub, et A Esipov on teostanud 10.,
6. ja
7. aprillil 2014 maksed summades 148 000 rubla, 149 000 rubla ja 12 999,84 rubla internetiteenuse eest (II kd, tl 85, 86, 87, tõlge tl 75-77). E-kiri kirjega IMG1510 on seotud VISA pangakaardiga ja sealt rahaliste vahendite väljastamisega (kirjast nähtub, et on pöördutud tellimusega rahaliste vahendite väljastamiseks (II kd, tl 88, tõlge tl 77). E-kirjad kirjetega IMG-1511, IMG-1512, IMG-1513 ja IMG-1514, IMG-1515 viitavad, et A. Esipov tegeles
8. aastal investeerimisega portaalis xxx. Ühtlasi viitavad need rahaliste vahendite väljastamisele „isikukontole“. Kirjad on dateeritud
9. juuli 2014,
10. juuli 2014,
11. september 2014,
12. september
13. Kohtu hinnangul ei tõenda need aga, kas viidatud summasid kanti üle ka A. Esipovi pangakontole, kust ta need sularahana on välja võtnud ega tõika, milliseid 24 1-21-1178 vahendeid investeerimiseks kasutati või kas väidetav investeerimistegevus oli üleüldse tulus. Tegemist on üksikute kirjadega aastast 2014, mis ei ole seostatavad varaga, mille konfiskeerimist prokuratuur taotleb. Samasisulisele seisukohale asub kohus ka seoses ekirjadega kirjetega IMG-1516 (dateeritud
14. juuli 2017), IMG-1517 (dateeritud
15. juuli 2017), IMG-1518 (dateeritud
16. juuli 2017) IMG-1519 (dateeritud
17. august 2017), IMG-1520 (dateeritud
18. august 2017), IMG-1521 (dateeritud
19. juuli 2017), IMG-1522 (dateeritud
20. juuli 2017) ja IMG-1523 (dateeritud
21. juuli 2017).
22. Lisaks on tõendamata ja eluliselt ebausutav asjaolu, et süüdistatav sai
23. sünnipäevaks üheksalt Vene Föderatsioonis elavalt inimeselt kingituse summas üle 29 000 euro. Seejuures ei ole süüdistatav enda ütluste kohaselt nendega enam pärast
24. a suhelnud (v.a kahe inimesega) (III kd, tl 120). Tegemist on märkimisväärselt suure summaga – ca 3 222 eurot inimese kohta.
25. Süüdistatava kohtus antud ütluste ebausaldusväärsusele raha päritolu kohta viitab ka asjaolu, et ta on erinevates menetlusetappides andnud lahknevaid ütluseid selle kohta, kust pärineb tema kodust leitud sularaha 9 900 eurot. Kohtuistungil andis A. Esipov ütluseid, et kodust leitud sularaha oli emaga aprillis 2018 Venemaal välja võetud sularaha (sünnipäevaks üheksalt inimeselt saadetud raha) (III kd, tl 116 p ja 117). Kohtus avaldatud kohtueelse menetluse ütluste kohaselt on tegemist aga kanepi müügist saadud rahaga (III kd, tl 117). Süüdistatav selgitas vastuolu sellega, et kuna ta andis kohtueelses menetluses K. L kohta valeütlusi, oli loogiline, et tal oleks ka kriminaaltulu. Ta ei teadnud, et tal on tšekid alles ja arvas, et ei saa tõendada raha päritolu legaalsust (samas). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav esitanud arusaadavaid põhjendusi ütluste vastuolude kohta, mis võimaldaks lugeda tema kohtus antud ütlused usaldusväärseks. On mõistetamatu (ja ebavajalik) enese süüstamine (ja endale kuuluvate vahendite päritolu kohta valeütluste andmine) eesmärgiga süüstada kaaskahtlustatavat. Kuna tema kohtueelses ja kohtus antud ütlused kodust leitud 9 900 euro päritolu kohta on diametraalselt erinevad ja arusaadavaid põhjendusi selle kohta ei ole süüdistatav kohtus esitanud, jätab kohus süüdistatava ütlused ses osas tõendikogumist välja.
26. Kohtu hinnangul ei anna alust pidada A. Esipovi kohtus antud ütluseid usaldusväärseks ka tõik, et need haakuvad tunnistaja A. L ja kolmanda isiku ütlustega. A. L teadmised sellest, millega tegeles A. Esipov Venemaal, pärinevad A. Esipovi selgitustest. Samuti ei andnud kolmas isik üksikasjalikke ütluseid selle kohta, millist tulu on A. Esipov Venemaal saanud. On märkimisväärne, et tunnistaja (süüdistatava elukaaslane) ega kolmas isik (süüdistatava ema) ei olnud teadlikud süüdistatava kuritegelikust tegevusest
27. aastal. Seega on küsitav, kas ja millises ulatuses hoidis A. Esipov neid kursis ka enda rahaliste toimingutega.
28. Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus

§ 832lg 1 alusel A.

Esipovilt tema kinnipidamisel tema valdusest leitud 40 eurot (2x20 eurot), tema elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 9 900 eurot (85x20 eurot, 164x50 eurot) ja sõiduk Xxx RAV 4 reg-nr xxx. (Sõiduki väärtus 2020. a oktoobri müügikuulutuste põhjal 7 700 eurot (I kd, tl 116). 84. Prokuratuur palub lisaks mõista A. Esipovilt

§ 832ja § 84 alusel välja 37 400 eurot.

A. Esipovil kulus tuvastatu kohaselt xxx asuva eramaja üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks 25 1-21-1178 ajavahemikul 2017. a – august 2020 37 400 eurot. Seejuures ei ole süüdistatav tõendanud, kust pärinesid need rahalised vahendid.

§ 84

sätestab, et kui süüteoga saadud vara sama seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara sama seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuna viidatud summa on eramaja üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks ära tarvitatud, esinevad

§ 84kohaldamise eeldused.

85. Silmas tuleb pidada aga seda, et

§ 832

lg 4 kohaselt arvestatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel sama seadustiku § 831 lg-s 3 sätestatut.

§ 831

lg 3 ls 1 sätestab, et süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, mh kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul oleks A. Esipovilt

§ 832lg 1 ja § 84 alusel 37 400 euro väljamõistmine ebamõistlikult koormav.

Arvestada tuleb, et kohus kohaldab konfiskeerimist A. Esipovi valduses leitud sularaha ja sõiduki osas. (Lisaks kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega võrdlemisi suured kriminaalmenetluse kulud.) Muud vara A. Esipovil ei ole. Seega ei nähtu kriminaalasjas esitatud tõenditest, et A. Esipovil oleks võimalik prokuratuuri taotletavat summat tasuda. Mõistes süüdistatavalt välja rahasumma, mis on tema maksevõimet arvestades ilmselgelt liiga suur, pärsib kohus ka võimalusi süüdistatava rehabiliteerumiseks tulevikus. Kohus rõhutab, et

§ 832

alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamine on kohtu kaalutlusotsus, mitte obligatoorne. Kohtu kaalutlusruum laiendatud konfiskeerimise puhul on avar mh põhjusel, et laiendatud konfiskeerimise puhul tuvastatakse vara kuritegelik päritolu ümberpööratud tõendamiskoormise alusel. Seejuures tuleb kohtu hinnangul

§ 831

lg-s 3 sätestatut hinnata eriti hoolikalt olukorras, kus arutluse all on laiendatud konfiskeerimise asendamine. A. Esipovi puhul on tegemist noore inimesega, kellel on Eestis elukaaslane ja plaan luua pere. Seda vaatamata tõsiasjale, et nad on viimase aasta jooksul kaotanud kaks last (vt tunnistaja ütlused III kd, tl 105 p jj). Ta on varem kriminaalkorras karistamata ja viibib kinnipidamisasutuses esmakordselt. Seega on alust arvata, et mõistetav karistus avaldab talle soovitud mõju ja ta jätkab elu õiguskuulekalt. Riigi kasuks väljamõistetavad rahalised kohustused, mida süüdistataval ei ole võimalik täita, võivad hakata seda pärssima. Seega asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt

§ 832lg 1, § 84 alusel 37 400 euro väljamõistmine on ebamõistlikult koormav.

Et A. Esipov aga

§ 832

lg-s 1 sätestatule vastava vara on siiski Viimsi eramajas elamisele kulutanud, mõistab kohus viidatud alustele tuginevalt temalt välja 10 000 eurot. 86. Võttes arvesse A. Esipovi majanduslikku seisu (töökoha ja vara puudumine, temalt kohtuotsusega konfiskeeritav ja konfiskeerimise asendamise korral väljamõistetav summa, lisaks menetluskulud), võimaldab kohus KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel A. Esipovil tasuda 10 000 eurot igakuiselt ositi kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kolmanda isiku L. E vara konfiskeerimise asendamine 87.

§ 832

lg 2 sätestab, et kohus võib sama paragrahvi lõikeid 1 ja 11 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. 26 1-21-1178 88.

§ 832

lg 11 kohaselt kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse sama paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse sama seadustiku §-s 84 sätestatud korras. 89. Prokurör palub L. E

§ 832

lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel välja mõista 36 000 eurot kuritegelikku tulu, mida kasutati xxx parendamiseks ehk sellele uue maja ehitamiseks.

1. Kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt ostis L. E
2. augustil
3. aastal kinnistu aadressil xxx (elamumaa) hinnaga 36 000 eurot (I kd, tl 140-149). Sellest 23 000 eurot tasus kolmas isik Swedbankist saadud laenu arvelt, 9 000 eurot oli tal pangakontol ja 4 000 eurot moodustasid sularaha sissemaksed (I kd, tl 128-129).
4. Lisaks on L. E tasunud ka
5. mail 2020 sõlmitud A. Esipovi ja ettevõtte Xxx OÜ (juhatuse liige A. B) vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel ehitustööde eest 27 547,20 eurot (
6. juunil 2020 – 6 794,40 eurot,
7. juulil 2020 – 3 300 eurot, 3 augustil 2020 – 8 824,80 eurot,
8. septembril 2020 – 8 628,00 eurot) (I kd, tl 129). Sellest 8 000 eurot tasuti
9. juulil 2020 Swedbankist võetud väikelaenu arvelt ja ülejäänud 19 547,20 eurot tasuti rahast, mis L. E oli üle kandnud H. I ja L. E töötasust ning pensionist säästetud rahast (I kd, tl 129). Seega ei ole nende summade puhul alust kahtlustada, et kolmas isik võis saada need A. Esipovilt.
10. Kriminaalasjas on tuvastatud, et A. Esipovi ja Xxx OÜ vahel
11. mail 2020 sõlmitud töövõtulepingu alusel tasus A. Esipov 36 000 eurot. Sellest 16 000 eurot on pärit tuvastamata allikatest, teisisõnu ei ole selle summa legaalne päritolu tõendatud.
12. L. E ütluste kohaselt elasid ta vanemad Venemaal. Nad surid
13. aastal. Pärast õpinguid sõitis süüdistatav Venemaale, kuid
14. aastal tuli tagasi Eestisse. Mõnda aega elas süüdistatav emaga, aga seejärel leidis endale eluaseme. Kolmanda isiku vanemate pärandist räägiti veel siis, kui vanemad olid elus. Lepiti kokku, et kui vanemad vajavad abi või peab keegi nendega koos elama, siis on see A. Esipov või kolmanda isiku vennatütar. Kui A. Esipov avaldas soovi Eestisse tulla, jäi sinna vennatütar. Seejärel hinnati vanemate maja ja selle väärtus oli 40 000 dollarit. Kuna tema vennatütar jäi sinna elama, tasusid sugulased kolmandale isikule kuni
15. aastani 18 000 eurot. (Sugulased andsid rublad, mille eest kolmas isik ostis eurod.) Kui kolmas isik käis Venemaal, siis pani ta raha Venemaa kontole. A. Esipovil oli seal konto. Kolmandal isikul ei ole Venemaal pangakontot alates
16. aastast.
17. aastal surid vanemad, kolmas isik pani mälestussamba ja talle tasuti veel 2000 eurot. Kolmas isik tõi raha Eestisse, andis selle A. Esipovile, kes lubas need pangaarvele panna. Kui nad hakkasid maja ehitama, võttis A. Esipov selle raha pangaarvelt maha. Vanemate maja asus aadressil xxx. Tegemist on kivimajaga, 60 ruutmeetrit. Kõik tingimused elamiseks olemas, remont oli ammu tehtud. Maad kuulus maja juurde 16 sotkat (sotok). Kolmanda isiku ütluste kohaselt võttis A. Esipov enne maja ehitust pangaarvelt maha kolmanda isiku raha 20 000 eurot (18 000 eurot vanemate maja pärandi eest saadud summa, millele lisati 2000 eurot hiljem sugulastelt saadud raha) (III kd, tl 107 p – 111 p).
18. Seoses enda sissetulekutega selgitas kolmas isik, et tal on elukaaslane H I, kes läks
19. aastal tööle Soome ja tegi talle rahalisi ülekandeid, et aidata tal tasuda laenu. Ta kogus ise 27 1-21-1178 sääste, et saaks endale osta elamiseks suvila, mille ehitada ümber majaks. Ta elab
20. korrusel ilma liftita ja tal on haiged jalad. Pensionile jäi ta 10 aastat tagasi, aga töötab siiani. Talle meeldib koguda raha sularahas. Seepärast võttis ta oma pangaarvelt välja sularaha ja kogus. L. E selgitas, et
21. aastal võttis ta sularahas välja 3 850 eurot,
22. aastal 5 875 eurot,
23. aastal 1 955 eurot,
24. aastal 3075 eurot.
25. ja
26. aastatel ta sularaha välja ei võtnud, sest tasus laenumakseid (samas). Kolmanda isiku ütluseid töötasu ja pensioni saamise kohta kinnitab isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll. Töökoha olemasolu kinnitab ka töötamise registri väljavõte (I kd, tl 123-125).
27. Kolmanda isiku väidete tõenduseks on kohtule esitatud tema pangakonto väljavõtted ajavahemikul
28. jaanuar 2014 kuni
29. jaanuar
30. Väljavõtetelt nähtuvalt on kolmas isik pangakontolt sularaha välja võtnud suuremaski ulatuses, kui ta kohtuistungil selgitas. Väljavõtted hilisema perioodi kohta nähtuvad isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist. Sealt nähtub tõepoolest, et L. E on aastatel 2014-2017 võtnud pangast välja sularaha. Nii nähtub pangakonto väljavõttelt, et aastal 2014 on L. E võtnud välja üle 12 000 eurot,
31. aastal üle 5 800 euro,
32. aastal üle 2500 eurot ja 2017 aastal ca 3700 eurot (II kd, tl 4 jj). See kinnitab tema väidet, et ta kogus raha (ka) sularahas. Seega ei viita asjaolu, et ta on aastatel 2018-2019 teinud pangakontole sularahas sissemakseid või tasunud sularahas kulutuste eest poes ilmtingimata sellele, et ta kasutas selleks (süüdistatavalt saadud) kuritegelikku tulu.
33. Samuti kinnitavad kolmanda isiku ütluseid kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Vanemate surma
34. aastal kinnitavad surmatunnistused (I kd, tl 191, 192). Venemaa Föderatsiooni kinnisvara omaniku õiguste ja kinnisvara suhtes sõlmitavate tehingutega seotud õiguste ühtse riikliku registri tunnistuse kohaselt omasid
35. a seisuga kolmanda isiku vanemad kinnisvara L. E viidatud aadressil (I kd, tl 190).
36. Asjaolud, et L. E olid Venemaal vanemad, kes
37. a surid ja kes omasid seal kinnisvara, viitavad sellele, et ta pidi saama sealt pärandit, mis omakorda haakub tema ütlustega. Kuna tegu oli Venemaal asuva majaga, on eluliselt usutavad ka kolmanda isiku ütlused, et tema maja osa ostsid omavahelise kokkuleppe alusel välja sugulased. Arvestades, et tegemist oli majaosaga, mille juures oli ka maad, ei ole kohtul alust kahelda A. Esipova ütluste usaldusväärsuses ses osas, et maja väärtuseks hinnati 40 000 dollarit ja sugulased tasusid talle selle eest 18 000 eurot.
38. Seega asub kohus seisukohale, et A. Esipovi poolt OÜ-le Xxx tasutud 36 000 eurost ei ole 20 000 euro osas

§ 832lg 2 p 1 eeldused täidetud.

Tegemist ei ole varaga, mis oleks omandatud toimepanija – A. Esipovi – arvel. Kolmanda isiku ütlustega, mis haakuvad kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, on tõendatud, et tegemist oli kolmandale isikule sugulaste poolt omavahelise kokkuleppe alusel vanemate pärandi eest tasutud summadega. 99. Samas esinevad

§ 832

lg 2 p-s 1, §-s 84 sätestatud laiendatud konfiskeerimise asendamise alused ülejäänud süüdistatava poolt OÜ-le Xxx tasutud 16 000 euro osas. A. Esipov selgitas ütlustes, et see summa on tasutud tema isiklikest rahalistest vahenditest. Seejuures ei pidanud ta selle eest midagi vastu saama. Ka kolmanda isiku ütlused on sellega haakuvad, sest ta selgitab 20 000 euro päritolu. Seega on

§ 832

lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused täidetud, 28 1-21-1178 sest kolmas isik on omandanud vara toimepanija arvel. Kuna kolmas isik on teinud kinnistule ja sinna ehitatavale majale kulutusi ka oma pensionist, töötasust ja pangalaenust, on kuriteoga saadud vara segunenud muu varaga. Sel juhul asendatakse konfiskeerimine

§-s 84 sätestatud korras (

§ 832lg 11).

Seega mõistab kohus

§ 832lg 2 p 1, lg 11 ja § 84 alusel L.

E Eesti Vabariigi kasuks välja laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 16 000 eurot.

1. Võttes arvesse L E varalist seisundit, võib 16 000 eurot suuruse summa korraga tasumine olla raske, mistõttu võimaldab kohus KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel L. E tasuda 16 000 eurot igakuiselt ositi kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Seoses prokuröri taotlusega mõista A. Esipovilt ja L. E

§ 832

lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel välja 36 000 eurot kuritegelikku tulu, mida kasutati xxx parendamiseks ehk sellele uue maja ehitamiseks, märgib kohus järgmist. Kohus asub seisukohale, et sellest 20 000 euro puhul ei ole tegemist kuriteoga saadud varaga. Ülejäänud 16 000 euro konfiskeerimise asendamiseks mõistab kohus vastava summa välja L. E, sest tema kinnistul asuva maja ehituseks on see summa kulunud. Sama summa väljamõistmine nii süüdistatavalt kui kolmandalt isikult ei ole aga põhjendatud. Eesti karistusseadus ei näe võimalust ka solidaarseks konfiskeerimiseks. (VI) MUUD KOHTUOTSUSE TEGEMISEL TÕUSETUVAD KÜSIMUSED Tõkend

1. Kohus tühistab süüdistatavale kohaldatud tõkendi vahistamine. Tema vahistamise aluseks on olnud uute kuritegude toimepanemise oht. Süüdistatav on olnud vahi all alates
2. augustist
3. Arvestades süüdistatava vahi all oleku aega, on kohtu hinnangul vahistamise alused praeguseks ära langenud. KrMS § 131 lg 5 sätestab, et vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamatult. Arestitud vara
4. Harju Maakohtu
5. novembri
6. a määrusega seati hüpoteek kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku L. E kuuluvale kinnisasjale xxx (registriosaga xxx, katastritunnus xxx, suurus 1250 m2).
7. KrMS § 306 lg 1 p 13 ja § 313 lg 1 p 11 alusel võib kohus kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise (

§ 84) tagamiseks Kr

MS § 142 alusel arestitud vara jätta süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel arestituks. KrMS § 1414 näeb lisaks arestimisele ette konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamise lisaabinõud.

1. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätab kohus jõusse Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega asjas nr 1-20-8093 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi (kinnisasjale xxx (registriosaga xxx, katastritunnus xxx, omanik L E). Kuna kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerimise asendamise korras seatud kohtulik hüpoteek summas 52 462,27 eurot ületab L. E laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat, tuleb muuta kohtuliku hüpoteegi summat, seades uueks hüpoteegi summaks 16 000 eurot, mis vastab L. E laiendatud konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud summale. 29 1-21-1178
4. Kohus selgitab, et konfiskeerimise asendamiseks kinnisvarale seatud hüpoteegi kehtima jätmine ei ole kolmandale isikule kuidagi koormavam, kuivõrd konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, millele on kohtuotsuse täitmise tagamiseks hüpoteek seatud. Kui kolmas isik tasub konfiskeerimisnõude, siis hüpoteek kustutatakse. Alles siis, kui täitemenetluses ilmneb, et isik ei täida vabatahtlikult kohtuotsust asenduskonfiskeerimise osas, võib täita konfiskeerimisnõue seda tagava vara arvel.
5. Kohus konfiskeerib

§ 831lg 1 alusel A.

Esipovi sularaha 720 eurot ja

§ 184lg 5 p 2, § 188 lg 4 ja § 832 lg 1 alusel sularaha 40 eurot ja 9 900 eurot.

Samuti konfiskeerib kohus

§ 184lg 5 p 2, § 188 lg 4, § 832 lg 1 alusel A.

Esipovi sõiduki XXX reg-nr xxx. Kohus jätab muutmata A. Esipovi suhtes tehtud konfiskeerimisotsustuse tagamiseks Harju Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asjas nr 1-20-8089 kohaldatud vara arestimise, millega on viidatud sularaha ja sõiduk arestitud. A. Esipovil puuduvad igakuised sissetulekud ja tal puudub ka muu vara, mille arvelt oleks võimalik konfiskeerimisnõuet täita. Menetluskulud 108.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 109.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas nr 20230100817 on A. Esipoviga seonduvaks ekspertiisikuluks narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AN1163) teostamise kulu 1344 eurot, milline tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A. Esipovilt ekspertiisikuluna kokku välja mõista.
3. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine.

§ 4

lg 2 kohaselt on käesoleval juhul

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 1460 eurot. 111.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kriminaalasjas nr 20230100817 on kohtueelses menetluses määratud kaitsja Leelo Viil tasu kokku summas 394,80 eurot. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 A. Esipovilt välja mõista 394,80 eurot. 112.KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel on kohus rahuldanud tunnistaja taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 23,21 eurot. Tegemist on menetluskuluga KrMS § 175 lg 1 p 2 tähenduses. 113.Seega tuleb A. Esipovil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kuludena kokku 3 222,01 eurot. Võttes arvesse A. Esipovi majanduslikku seisu (töökoha puudumine, temalt kohtuotsusega konfiskeeritav ja konfiskeerimise asendamise korral väljamõistetav summa), määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et A. Esipov peab tasuma menetluskulud ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 30 1-21-1178 114.

§ 191

sätestab, et kohus konfiskeerib samas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt antakse kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Seega konfiskeerib kohus narkootilise aine ja jätab selle ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 115.A. Esipovi valdusest leitud ja ära võetud kilekotid, vaakumpakendid, hõbedast värvi vaakumpakendaja, 2 pakki kasutamata vaakumpakendeid, kasvatuslambid originaalpakendites, digitaalsed kaalud, üks kasvatustelk koos vaiadega, üks kokku pakitud kasvatustelk, kaks metallist filtrit ja erinevad pakendid seemnetega konfiskeerib kohus

§ 83lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja need tuleb hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel. 116.KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Seega otsustab kohus A. Esipovi valdusest leitud ja ära võetud 3 Sberbank pangakaarti, Prisma Peremarket ostutšekk 1-l lehel; UKSEDLUKUD arve 1-l lehel; Lisa 1 ja Lisa 2 sõlmitud eluruumi lepingu juurde 1-l lehel; töövõtuleping 7-l lehel ja majaplaan 1-l lehel, üks sularaha väljaandmise tšekk; kolm sularaha väljaandmise tšekki, mille külge on klambriga kinnitatud tõend toimingute läbiviimise kohta; üks sularaha pangaarvele kandmise tšekk; kaks Tavid AS valuutavahetuse tšekki ja üks paberitükk märkmetega, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Esipovile kohtuotsuse jõustumisel. 117.DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik Ellen Kaasik rahvakohtunik Anneli Ritsing rahvakohtunik 31