← Eesti

1-21-5767/6

1-21-5767 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-5767 (21231601057) Kohtunik Urmas Reinola Vaid

§ 1572järgi on karistatav teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, s.o.

teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga 1

(10)1-21-5767 luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Rikkumine on toime pandud siis, kui isikut on avalikkusele äratuntaval viisil esitletud. Isikuandmete alla käivad kõik andmed selle isiku kohta. Andmeid, mis võimaldavad isiku üheselt tuvastada, peaks olema vähemalt kaks ja nad peaksid esinema samaaegselt. XX kuriteoavalduses kirjeldatud Facebook kasutaja konto XXX osas oli tuvastatav üksnes nime kasutamine. Ühtegi enda fotot või sotsiaalmeedias väidetavalt ringlevat kuvatõmmist ei olnud XX näinud ega ka kuriteoavalduse materjalide juurde lisanud. 2.2 Eeltoodu alusel leidis juhtivuurija, et kuriteoavalduses kirjeldatud kujul identiteedivarguse asjaolud ei ole piisavad KarS §1572 koosseisu realiseerimiseks. Tema arvates võis näha antud juhtumis Isikuandmete kaitse seaduse § 65 rikkumise tunnuseid, milliste asjaolude väljaselgitamine ja sanktsioonide määramine kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Juhtivuurija lisas ka, et XX saab ka au ja hea nime kaitse huvides pöörduda hagiavaldusega tsiviilkohtusse, kus lahendatakse vastav küsimus Võlaõigusseaduse sätete alusel. 3. 11.06.2021 esitas XX esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse 28.05.2021 PPA Põhja prefektuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 21231601057 peale. 3.1 Kaebaja selgitas vastusena teatisele,

§ 157

² lg 1 sätestatud identiteedivarguse koosseis ei nõua, et kasutatud isikuandmete arv oleks vähemalt kaks. Selline nõue ei tulene ei seaduse tekstist, õigusteooriast ega kohtupraktikast. Ka teatises endas ei olnud selle asjaolu kohta esitatud ühtegi põhjendust. Kaebuses oletati, et menetleja võis olla sellisele seisukohale asunud KarS § 157² grammatilise teksti formalistliku tõlgendamise tulemusena, kus kasutatakse mitmusele viitavat sõnastust „teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete“. See ei tähendanud aga, et identiteedi varguse tuvastamiseks peaks andmeid olema vähemalt kaks. Kaebaja märkis, et eesti keeles ei ole sõnal „andmed“ üldkasutatavat ainsust. 3.2 Kaebaja rõhutas, et antud juhtumi puhul oli kannatanu kohta kasutatud kolme tema identifitseerimist võimaldavat tunnust: eesnime, perekonnanime ja vanust. Konto oli loodud selleks, et jätta kolmandatele isikutele mulje, et see kuulub XX-le. Kaebuses leiti, et konto loomise eesmärgiks sai olla kolmandate isikute ahistamine ja sellise tegevuse omistamine XX-le eesmärgiga kahjustada tema au ja head nime. Pidades silmas, et XX on aastaid tegelenud lähisuhtevägivalla vastase võitlusega, on tema identiteedivarguse eesmärgiks teda diskrediteerida ja jätta mulje, nagu ta oleks ise naiste suhtes ahistav. Selline tegevus oli kaebaja arvates kannatanut kindlasti kahjustav. Sellisele mainekahjustamisele tuginedes oli loodud XX vastu laimukampaania, mis ületas uudiskünnise ja leidis kajastamist üleriigilises meedias. Kaebaja viitas oma seisukohtade õigsust kinnitavalt KarS muutmise seaduse eelnõu 530 SE seletuskirjale, milles selgitati KarS § 157² lg 1 kehtestamisala. Kaebaja leidis, et seletuskirjas kirjeldati antud kaasusega analoogseid situatsioone: „Mis puudutab identiteedivargust isiku maine kahjustamise eesmärgil, siis seoses Interneti levikuga on sagenenud teise isikuna esinemine kas foorumites, Interneti jututubades või muudes suhtluskeskkondades. Isiku õigusi kahjustavateks tegudeks saab lugeda teise isiku poolt tema nime all Internetis kommenteerimise, blogi pidamise, e-kirjade saatmise, kodulehe loomise, erinevatesse suhtlusvõrgustiku portaalidesse konto ja profiili loomise jne“. 3.3 Kaebuses märgiti kokkuvõtlikult, et XX vastu oli pandud toime klassikaline identiteedivargus - loodud oli tema nimega konto, mida iga objektiivne kõrvalseisja peab XX omaks ja tõenäoliselt oli seda kontot kasutatud kolmandate isikute ahistamiseks selleks, et jätta mulje, nagu oleks seda teinud XX. Kuriteo objektiivne koosseis oli tuvastatud juba kuriteoavaldusele lisatud tõenditega. Lisaks sellele oli menetlejal võimalik saada teenusepakkujalt juurdepääs kontole XXX ja selgitada välja, milliseid valeandmeid oli selle alt levitatud, kas selle alt oli peetud ahistavaid vestlusi kolmandate isikutega. XX-l endal ei olnud võimalik seda teha. 2

(10)1-21-5767 4. 20.06.2021 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg kaebuse alusel selle rahuldamata jätmise määruse, korrigeerides selles 28.05.2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 21231601057 avaldatud seisukohti, kuid jättes sellega siiski kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse muutmata. 4.1 Ringkonnaprokurör nõustus kaebajaga,

§ 157

² kuriteokoosseis ei näe ette selle tuvastamiseks vähemalt kahe erineva isikuandme kasutamist. Seaduse kohaselt on oluline üksnes asjaolu, et kasutatud isikuandmed tuvastaks või võimaldaks tuvastada teist isikut, antud juhul XX nimelist isikut, kelle nimelisi on rahvastikuregistri andmetel ainult üks. Arvestades, et XX on avalikus elus aktiivselt osalev isik, viitas Facebooki konto https://www.facebook.com/XXX piisavalt üheselt temale. Väidet, et konto nimes kasutatud number „x“ viitab XX vanusele 2018 aasta lõpus, pidas ringkonnaprokurör oletuslikuks. 4.2 Samas nõustus ringkonnaprokurör juhtivuurijaga, et kuriteoavalduses kirjeldatud kujul identiteedivargus ei olnud piisav KarS § 157² koosseisu realiseerimiseks. Ringkonnaprokurör selgitas,

§ 157

² lg 1 eeldab nimelt lisaks teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamisele ka eesmärki luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega tekitatakse kahju selle teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Nimetatud koosseisuliste asjaolude esinemisele ei olnud aga kuriteoavalduses ega kaebuses vähimatki viidet. Ringkonnaprokurör märkis, et Facebooki konto XXX oli loodud mitte hiljem kui 05.11.2018, ent sellel kontol puudusid igasugused tegevused. 05.11.2018 oli uuendatud profiilipilt. Kontolt ei olnud peale 05.11.2018, enam kui kaks aastat, tehtud mingeid postitusi. Ringkonnaprokurör rõhutas, et kuriteotunnuste sedastamiseks puuduvad igasugused andmed, mille kohaselt „kuvatõmmised, kus väidetavalt on vestlustes XX“ oleksid seotud Facebooki kontoga https://www.facebook.com/XXX. Kuivõrd XX ei olnud ise selliseid kuvatõmmiseid näinud, polnud ka selge, kas sellised kuvatõmmised tegelikult ka üldse eksisteerivad. Ringkonnaprokurör lisas omalt poolt, et näiteks Elu24 portaalis võib leida lisaks kuriteoavalduses viidatule ka artikleid (29.10.2019 avaldatud „Silmakirjalik või mitte? Naiste eest võitlev XX tegi veel tänavu seksistlikku räppi“), mis andsid tema arvates alternatiivse selgituse, miks kõik isikud ei pruugi võtta XX praegusi avalikkusele suunatud avaldusi tõsiselt ja võimalik, et on sel teemal ka omavahel suhelnud. 4.3 Eeltoodu alusel selgitas ringkonnaprokurör kriminaalmenetluse alustamise tingimusi. Nimelt, et kriminaalmenetlust ei alustata kuriteole viitavate tunnuste otsimiseks, vaid üksnes juhul, kui juba otsustamise hetkel on piisavalt viiteid konkreetse kuriteo tunnustele. Sellise piirangu seadmine väldib kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist, muuhulgas näiteks tsiviilvaidluse tarbeks vajaliku teabe kogumiseks. Antud juhul oli XX ja tema esindaja poolt esitatud kuriteoavaldus ja kaebus (ajend), kuid neis kirjeldatud asjaoludes ei olnud tuvastatud kuriteokahtlust, mille asjaolude kontrollimiseks pidanuks in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt alustama kriminaalmenetlust. Ringkonnaprokurör selgitas ka täiendavalt, et menetleja viidet IKS §-le 65, samuti tsiviilõigusele tuli vaadelda kui soovitust leida alternatiivseid lahendusi XX-ga seostatava Facebooki konto probleemile. Täiendavalt soovitas ringkonnaprokurör võtta XX-l ühendust Facebookiga kõnesoleva konto sulgemiseks. Kuivõrd Eestis lisaks avaldajale teisi XX nimelisi inimesi ei ole, puudus alus XX isikule viitavate andmete kasutamiseks temaga mitte seotud kontodel. 5. 30.06.2021 saabus Riigiprokuratuuri XX esindaja vandeadvokaat T. Laasiku kaebus koos lisadega Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.06.2021 määruse peale. Kaebaja taotles eelpoolnimetatud otsuse tühistamist ja politseile esitatud kuriteoavalduses kirjeldatud asjaolude alusel KarS § 1572 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. 5.1 Kaebaja arvates on kummastav ringkonnaprokuröri seisukoht, et XX suhtes toime pandud KarS § 157² koosseisu realiseerimiseks ei ole kuriteoavalduses ega ka edasistes kaebustes esitatud andmeid XX isikut tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgile 3

(10)1-21-5767 luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega tekitada kahju tema seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Seda eriti veel olukorras, kus ringkonnaprokurör justkui oma määruses ise on pidanud võimalikuks, et „tõenäoliselt on seda kontot kasutatud kolmandate isikute ahistamiseks selleks, et jätta mulje nagu oleks seda teinud kannatanu“. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks rõhutab ringkonnaprokurör sõna „tõenäoliselt“, hoolimata sellest, et XX on toonud esile konkreetsed asjaolud, mis seda kahtlust kinnitavad: XX vastu on loodud laimukampaania, mis on ületanud uudiskünnise, mida on kajastatud üleriigilises meedias ja, mis põhineb kuvatõmmistel selle kohta, kuidas ta on justkui naisterahvaid ahistanud. XX maine kahjustamine ei ole kaebaja arvates mitte teoreetiline, vaid see on aktualiseerunud tegelikkuses. 5.2 Kaebajale tundus, et ringkonnaprokurör ei ole XXX kontot vaadanud. Nimelt on konto profiilipildiks erinevad joonistatud kanepitaimed (Lisa 1). Sellega üritatakse kaebaja arvates luua muljet justkui oleks XX kanepitarbija või kanepi tarbimise propageerija. XX ei ole kumbagi. Avalikkusele mulje loomine justkui XX seda oleks, kahjustab väga selgelt tema seadusega (täpsemalt PS § 17 ja VÕS § 1046) kaitstud õigust aule ja heale nimele. Seega on konto XXX eesmärk juba profiilipildist lähtuvalt ja sõltumata sellest, kas selle konto alt on kedagi ahistatud või mitte, ehkki nagu kuriteoavalduses ja kaebuses on esile toodud, on alust arvata, et seda on tehtud, XX maine kahjustamine. 5.3 Kaebaja arvates erineb ringkonnaprokuröri seisukoht KarS § 1572 rakendamise osas selle § osas KarS muutmise seaduse eelnõu 530 SE seletuskirjas öeldust. Ringkonnaprokurör ei arvesta selle § kehtestamisel seadusandja mõtet ja eesmärki, milleks on karistada juba olukordi, kus suhtlusvõrgustiku portaali on loodud libakonto. KarS § 1572 lg 1 tänases sõnastuses on käesoleva kaasusega analoogseid situatsioone käsitletud tüüpjuhtumina: „Mis puudutab identiteedivargust isiku maine kahjustamise eesmärgil, siis seoses Interneti levikuga on sagenenud teise isikuna esinemine kas foorumites, Interneti jututubades või muudes suhtluskeskkondades. Isiku õigusi kahjustavateks tegudeks saab lugeda teise isiku poolt tema nime all Internetis kommenteerimise, blogi pidamise, e-kirjade saatmise, kodulehe loomise, erinevatesse suhtlusvõrgustiku portaalidesse konto ja profiili loomise jne“. Kaebaja leidis, et vaidlusalune konto on juba ka pelgalt profiilipildi tõttu XX au ja head nime kahjustav ning tema suhtes loodud laimukampaania, mis tugineb XX nime alt peetud vestluste kuvatõmmistele, kinnitab veelgi, et XXX konto loomise eesmärk on kahjustada tema mainet. Riigiprokuratuuri määrus 6. Riigiprokuratuuri 27.07.2021. a määrusega jäeti kannatanu esindaja kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata. Riigiprokurör märkis, et kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on võetud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Tombrgi poolt vastu otsus jätta muutmata XX esitatud kuriteoavalduse alusel koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis. Samadest kriteeriumitest lähtudes kaalus riigiprokurör omakorda ringkonnaprokuröri poolt koostatud määruse peale esitatud kaebuses toodud argumente kriminaalmenetluse alustamise kasuks või mitte. 6.1 Vastuseks esitatud kaebusele märkis riigiprokurör, et nõustub Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.06.2021 määruses avaldatuga. Riigiprokurör märkis sarnaselt ringkonnaprokuröriga, et XX kuriteoavaldus ega ka tema esindaja hilisemad kaebused ei sisalda endas kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikku alust ehk puudub võimalus neis kirjeldatud asjaoludes sedastada KarS § 1572 kirjeldatud kuriteo tunnuseid. Seetõttu leidis riigiprokurör, et ringkonnaprokurör on õigesti, 4
(10)1-21-5767 korrigeerides küll juhtivuurija seisukohti, jätnud kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse muutmata. Riigiprokurör selgitas kaebusele vastates omalt poolt, miks on olnud selline otsus õige. 6.2 Riigiprokurör märkis sarnaselt ringkonnaprokuröriga, et XX kuriteoavalduses ja edasiselt tema esindaja kaebustes kirjeldatud kujul XX identiteedivargus Facebook konto XXX loomisega ei ole piisav KarS § 1572 koosseisu realiseerimiseks. Riigiprokurör leidis samuti, et kuriteoavalduses ja kaebustes puuduvad andmed selle kohta, et XX isikut tuvastavate isikuandmetega konto oleks loodud eesmärgiga selle vahendusel tema isikuna esineda ja selliselt tema mainele kahju tekitada või suisa kuritegu varjata ja/või oleks selle konto vahendusel juba ka XXna esinetud ja tema mainele kahju tekitatud ja/või kuritegu varjatud. 6.2.1 Eeltoodud asjaolude esinemist ei ole võimalik Facebook konto aadressil https://www.facebook.com/XXX asuvalt lehelt tuvastada. Sellelt lehelt on üksnes näha, et konto võib olla loodud mitte hiljem kui 05.11.2018 (selle profiili pilt on uuendatud 05.11.2018). Kontol puuduvad peale 05.11.2018 igasugused tegevused, sellelt ei ole näha ühtki postitust. Nii ei ole ka võimalust tuvastada selle konto vahendusel XXna esinemist, millega võinuks tekitada kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kuriteoavalduses ja kaebustes esitatud järeldus, et selle konto vahendusel on esinetud XXna ja on peetud naisterahvaid ahistavaid vestlusi, on jäänud oletuse tasemele. Nii on ka XX ja tema esindaja möönnud, et üksnes „tõenäoliselt“ on seda kontot kasutatud kolmandate isikute ahistamiseks selleks, et jätta mulje nagu oleks seda teinud kannatanu. Sellise asjaolu tegelikult esinemist kinnitavad andmed on aga jäänud kuriteoavalduses ja edasistes kaebustes esitamata. 6.2.2 Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga selles, et XXX konto kasutamise fakt XXna esinemisena veebivestlustes, millised on tekitanud kahju XX mainele, oleks tuvastatavad pelgalt seeläbi, et XX vastu oli tekkinud 15.-16.05.2021 paiku sotsiaalmeedias laimukampaania, mis ületas uudiskünnise ja, mille osas oli XX kuulnud, et see põhinevat vestluste kuvatõmmistel selle kohta, kuidas ta on justkui veebikeskkonnas naisterahvaid ahistanud. Kaebaja sellises väljaütlemises pole endiselt tuvastavad andmed selle kohta, et XXX konto vahendusel oleks peetud XXna naisterahvastega ahistavaid vestlusi, et need vestlused on salvestatud ja vestluste kuvatõmmiste avalikustamine on põhjustanud XX maine kahjustamise. Vastupidiselt kaebajale leidis riigiprokurör, et XX-le XXX konto vahendusel kahju tekitamine on jäänud hüpoteetiliseks. Puuduvad igasugused andmed, mille kohaselt „kuvatõmmised, kus väidetavalt on vestlustes XX“ oleksid seotud vaidlusaluse kontoga. Kuivõrd XX ise ega ka juhtivuurija, ringkonnaprokurör ega ka riigiprokurör selliseid kuvatõmmiseid näinud pole, pole tegelikult ka selge, kas sellised kuvatõmmised tegelikult ka üldse eksisteerivad. 6.2.3 Niisiis oli riigiprokurör seisukohal, et kuriteoavalduse ja edasiste kaebuste alusel on võimalik tuvastada üksnes XX suhtes 15.-16.05.2021 paiku sotsiaalmeedias laimukampaania tekkimise fakt, kuid mitte andmeid selle kohta, et selle tarbeks oleks kasutatud XX nõusolekuta loodud Facebook kontot XXX, mille vahendusel oleks esinetud naisterahvaid ahistavates vestlustes XXna ja mille läbi oleks tekitatud kahju XX seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 6.3 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on XX esindaja uue asjaoluna põhjendanud Facebook konto XXX loomisega KarS § 1572 tunnuste esinemist ka sellega, et loodud konto profiilipildiks pandud erinevate joonistatud kanepitaimedega üritatakse XX osas luua muljet justkui oleks ta kanepitarbija või kanepi tarbimise propageerija. Kuivõrd XX ei ole kumbagi, siis avalikkusele mulje loomine justkui XX oleks seda, kahjustab väga selgelt tema seadusega (täpsemalt PS § 17 ja VÕS § 1046) kaitstud õigust aule ja heale nimele. Seega on kaebaja arvates konto XXX loomise eesmärk juba profiilipildist lähtuvalt ja sõltumata sellest, kas selle konto alt on kedagi ahistatud või mitte, XX maine kahjustamine. Riigiprokurör märkis, et Riigiprokuratuurile eeltoodud asjaolude alusel esitatud kriminaalmenetluse alustamise taotlus jääb samuti tagajärjetuks, sest ka sellega esitatud andmeid ei saa pidada KarS § 1572 tunnuste sedastamiseks küllaldasteks. Kriminaalmenetluse alustamise taotluses esitatud profiilipildi alusel tehtud järeldus, et konto omanik näib avalikkusele 5
(10)1-21-5767 kanepitarbija või kanepi tarbimise propageerijana, jääb paljasõnaliseks. Sellise arvamuse kinnituseks ei ole lisatud Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ühtki loodud kontoga seonduvat sotsiaalmeedias või mujal XX vastava isikuna käsitletud fakti. Ka vaidlusaluse konto enda juurest ei ole võimalik leida ühtki postitust, mis vähimalgi määral väljendaks konto omaniku meelsust kanepi tarbimise suhtes. Nii võib esitatud andmete alusel järeldada üheaegselt, et profiilipildil joonistatud kanepitaimede kasutamine võib näidata nii konto omaniku soosivat suhtumist kanepi tarbimisse kui ka mitte. Samas võib sellise pildi seadmine profiilipildiks näidata ka lihtsalt kontoomaniku soovi kasutada selles tema arvates ilusat pilti. Seega kuivõrd kasutatud profiilipildile negatiivse kanepitarbija või selle tarbimise propageerija tähenduse andmine ei põhine ühelgi faktil, siis ei ole selle alusel võimalik tõsikindlalt tuletada ka konto loomisega kontoomanikuna näiva isiku mainele kahju tekitamist ehk siis ka KarS § 1572 ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerimiseks XX identiteedi ebaseaduslikku kasutamist, millega oleks tekitatud kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 6.4 Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuivõrd XX esindaja kaebuses ei ole esitatud argumente, millised võimaldaksid 20.06.2021 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohti ümber hinnata, jättis Riigiprokuratuur selle rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  1. XX esindaja vandeadvokaat T. Laasik esitas ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA
  2. mai
  3. a teatis kriminaalmenetluse nr 21231601057 alustamata jätmises; tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  4. juuni
  5. a määrus; tühistada Riigiprokuratuuri
  6. juuli
  7. a määrus; alustada kriminaalmenetlus KarS § 1572 lg 1 tunnustel. 7.1 Esmalt märgib kaebuse esitaja, et kriminaalmenetluses on võimalik kontrollida kahtlust libakonto õigusvastase kasutuse kohta. Riigiprokuratuuri määrus paistab aga lähtuvat eeldusest, et kui kannatanu ei esita kuriteo kohta ammendavaid tõendeid, ei pea ka uurimisasutus neid koguma. KrMS lähtub siiski teistsugusest loogikast. Nimelt KrMS § 6 sätestab uurimiskohustuse. KrMS § 38 lg 2 kohaselt ei kuulu kannatanu kohustuste hulka kuriteo kohta tõendite kogumine. Pealegi on tema võimalused ja õigused selleks äärmiselt piiratud. Tõendite kogumine on KrMS § 212 kohaselt uurimisasutuse ülesanne ja põhikohustus, mille tarbeks on talle ette nähtud märkimisväärsed õigused ja ressursid. Kriminaalmenetluse alustamisel ei tõlgendata kahtlusi võimaliku toimepanija kasuks vaid kahjuks, eeldades vajadust asjaolusid kontrollida. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse toimepanija kasuks alles kohtuotsuses pärast tõendite kogumist ja hindamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-60-10 p 9). See tähendab, et kui on kahtlus, et kuritegu on toime pandud, tuleb seda kahtlust kontrollida. Seevastu, kui leida koos prokuratuuriga, et kuritegu saab menetleda vaid siis, kui kannatanu esitab selle kohta ammendava tõendipaketi, puuduks kohtueelsel menetlusel üldse mõte ja eesmärk. Kannatanu poolt esile toodud andmete alusel on olemas piisav alus arvata, et libakontot on reaalselt kasutatud. Kriminaalmenetluses on see kontrollitav. Arusaamatuks jääb ning prokuratuur ei ole selgitanud, miks peaks selle kontrollimine siiski võimatu olema. 7.
  8. Teiseks märgib kaebuse esitaja, et libakonto on kannatanu mainet kahjustav, sõltumata sellest, kas ning milliseid vestlusi on selle alt peetud. Nagu kannatanu osundas
  9. juuni
  10. a kaebuses, on libakonto XXX profiilipildiks erinevad joonistatud kanepitaimed. Sellega üritatakse luua muljet justkui oleks kannatanu kanepitarbija või kanepi tarbimise propageerija. Kannatanu ei ole kumbagi. Avalikkusele mulje loomine justkui kannatanu oleks seda, kahjustab väga selgelt kannatanu seadusega (täpsemalt PS § 17 ja VÕS § 1046) kaitstud õigust aule ja heale nimele. See on konto XXX eesmärk juba profiilipildist lähtuvalt ning sõltumata sellest, kas selle konto alt on kedagi ahistatud või mitte, ehkki nagu avalduses ja kaebuses on esile toodud, on alust arvata, et seda on tehtud. Nimelt, libakonto profiilipildil on joonistatud kanepitaimed erinevate nn brändinimedega. On selge, et selline pilt ei ole väärtusneutraalne, vaid see on kontole lisatud eesmärgiga luua kuvandit profiilipildi omanikust. See on ka mistahes profiilipildi peamine 6
(10)1-21-5767 eesmärk. Kui isiku profiilipilt on pilt narkootikumibrändidest, siis on igale mõistlikule inimesele selge, et see inimene huvitub narkootikumidest ning kas tarbib neid ise või vähemalt pooldab nende tarbimist. Riigiprokuratuuri vastupidine järeldus on elukauge ning esitatud eesmärgiga õigustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Seda hoolimata asjaolust, et loodud libakonto selgelt kahjustab kannatanu mainet ning libakonto loomine kannatanu maine kahjustamiseks on KarS § 1572 lg 1 kohaselt kuritegu. 7.
  1. Veel märgib kaebuse esitaja, et ei Põhja Ringkonnaprokuratuur ega Riigiprokuratuur ei ole käsitlenud probleemi, et karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 530 SE seletuskirjas, millega kehtestati KarS § 1572 lg 1 tänases sõnastuses, on käesoleva kaasusega analoogseid situatsioone käsitletud tüüpjuhtumina. See tähendab, et prokuratuuri tõlgendus erineb seadusandja omast ning ei arvesta seaduse mõtet ja eesmärki, milleks on karistada juba olukordi, kus suhtlusvõrgustiku portaali on loodud libakonto. Lisaks on see konto juba profiilipildi tõttu kannatanu au ja head nime kahjustav ning kannatanu suhtes loodud laimukampaania, mis tugineb kannatanu nime alt peetud vestluste kuvatõmmistele, kinnitab veelgi, et XXX konto loomise eesmärk on kahjustada kannatanu mainet. Seda, milliseid vestlusi on libakonto alt peetud, on kriminaalmenetluses võimalik kontrollida ning KrMS § 6 kohaselt tuleb seda ka teha. Vastavalt täidab sellise sisuga libakonto loomine KarS § 1572 lg 1 objektiivse koosseisu ning kriminaalmenetluse alustamiseks puudus mistahes õiguslik takistus, samal ajal kui selleks esines KrMS § 6 sätestatud kohustus. Prokuratuuri väide, et „Käesoleval juhul ei võimalda kuriteoteates esitatud informatsioon sedastada põhjendatud kahtlust, et toime võib olla pandud kuritegu“, on sisutühi ning põhjendamata. Kuriteoteates esitatud informatsioon kinnitab põhjendatud kahtlust, et toime on pandud kuritegu. Erinevalt kannatanust on prokuratuuril õigus ja kohustus seda kahtlust läbi kriminaalmenetluse alustamise kontrollida. Olukorras, kus libakonto loomise faktis ei ole kahtlust ning igale mõistlikule kolmandale inimesele on selge, et see kahjustab kannatanu mainet, puudub kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks ning konto täiendava õigusvastase kasutamise kontrollimiseks mistahes õigustus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ning kohustamiseks kriminaalmenetlust KarS § 1572 lg 1 osas alustada. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel viidatud kuriteokoosseisu osas kaalutud piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.
  3. Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus nõustub prokuröride põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta konkreetse kuriteokoosseisu osas. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli ringkonnakohtu hinnangul olemasoleva info pinnalt (mis on äärmiselt vähene) igati põhjendatud. See, et kaebaja ei nõustu menetlejate põhjenduste ja käsitlusega, ei tähenda iseenesest seda, et menetlejad on jõudnud ebaõigele järeldusele kuriteotunnuste puudumise osas. Seejuures tuleb märkida, et kriminaalmenetlust ei alustata pelgalt kaebaja hüpoteetilise väite pinnalt selle kohta, et toime võib-olla pandud kuritegu, kui kaebajal endal ei ole tegelikult mingeid konkreetseid andmed ja asjaolusid ega tema väiteid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et see ka tegelikult eelduslikult nii on. Kaebaja väited konkreetse libakonto vahendusel temale (maine)kahju tekitamise kohta on pelgalt oletuslikud, sest väidetavaid kuvatõmmiseid naiste ahistamisest ei ole kaebusele lisatud, mis kinnitaksid iseenesest väiteid konkreetse facebookis loodud kasutajakonto (XXX) kasutamise kohta XXst teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks ning mis kinnitaksid kaebaja arvamust, et konkreetselt kontolt saadetud sõnumite alusel on temast teadvalt püütud jätta muljet kui ahistajast, mis vältimatult tema õigusi kahjustab. Kellelegi, kes konkreetselt selliseid kuvatõmmiseid üldse näinud oleks, kuriteoteates ja kaebustes ei viidata, seega ei ole teada, kas sellised kuvatõmmised üldse olemas on ja kas need on 7
(10)1-21-5767 üldse seostatavad viidatud kasutajakontoga. Uudis, mis justkui kinnitaks laimukampaaniat XX vastu nendest kuvatõmmistest lähtuvalt, mille kohaselt on ahistatud naisi ja milles on püütud näidata XX ahistajana, edastab selline uudis siiski vaid kellegi subjektiivset arvamust toimunu (laimukampaania), selle põhjuste (ahistamise vastu võitlejat püütakse ennast näidata ahistajana) ja seda kinnitavate asjaolude kohta (väidetavad kuvatõmmised ahistamisest), kuid kuvatõmmiste olemasolus ei kaebaja ega ükski konkreetne teine isik siiski oma silmaga veendunud ei ole, mistõttu on oletuslik, et need üldse olemas on/olid ja väidetav ahistamine üldse aset leidis, saati siis XX nimega seotud kasutajakontolt ning et tegemist oleks olnud seega eesmärgipärase laimukampaaniaga, et XX halvas valguses näidata. Seega ei sisalda asjaolu, et väidetav sündmus ületas uudistekünnise, küll endas mingit tõendiväärtust, mis iseenesest ja ainuüksi kaebaja väiteid kuvatõmmiste olemasolu ja seega konkreetselt kontolt tema õiguste kahjustamise kohta kinnitaks. See näitab ainult, et on tõusetunud küsimus XX käitumise kohta ja keegi võib-olla soovinud teda ka laimata, kuid milliseid kanaleid pidi ja mil viisil ning kas üldse selline sündmus aset leidis või on tegemist pelgalt kellegi pahatahtliku käitumisega, kus suusõnaliselt selline väide vastava ahistamise kohta inimeselt-inimesele edasi liikus, ei ole teada. Seega ei ole tegelikult peale kaebaja subjektiivse hinnangu, mis põhineb väidetavalt kellegi teadmisel (täpsustamata kelle), et sellised kuvatõmmised olevat olemas ja keegi olevat neid ka näinud, millega seotud lugu mingil moel sattus ka uudisloosse, mingeid konkreetseid ja tõsiseltvõetavaid andmeid viidatud kuriteo võimaliku toimepanemise kohta. Nagu juba öeldud, ei ole keegi neid väidetavalt isikut kahjustavaid kuvatõmmiseid üldse isikustatult näinud ja tegelikult puuduvad igasugused andmed, et isegi, kui sellised sõnumid on saadetud ja kuvatõmmised seega eksisteerivad, et need oleksid seostatavad ja seega saadetud just väidetavalt kasutajakontolt. Tõsi, menetluse käigus oleks võimalik seda välja selgitada, kuid olukorras, kus kaebaja selline arvamus ei põhine tegelikult mingitel silmaga nähtavatel andmetel ja asjaoludel, ei ole alust kriminaalmenetlust alustada pelgalt selleks, et alles kaebaja väiteid kinnitavaid asjaolusid menetlusega otsima hakata, kui kaebuses neid mingilgi määral ei sisaldu. Kuigi tõendeid kogub ja menetlustoiminguid viib läbi menetleja, peab kaebaja ometi esitama mingidki tõsiseltvõetavad andmed, mis tõstatatud kahtlusi kinnitaks, kuid selliseid kahtlust kinnitavaid konkreetseid asjaolusid ei ole antud juhul kuriteoteatele ja kaebustele lisatud. Kriminaalmenetlust alustatakse aga eranditult vaid juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Seega kriminaalmenetluse alustamine ei toimu kannatanut puudutava olukorra lihtsustatud korras lahenduse leidmise eesmärgil, kui isik ei pea mingil põhjusel vajalikuks kasutada olemasolevaid ja kohaseid vahendeid olukorra lahendamiseks, millised õiguslikud meetmed ometi olemas on ja millele senised menetlejad on oma otsustustes ka viidanud (nt tsiviilõiguslikud, Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumine või vastava facebooki konto sulgemise taotluse esitamine), vaid soovib vältimatult just kellegi kriminaalkorras vastutusele võtmist ja karistamist. Tegelikult tuleb märkida sedagi, et kannatanu arvamus kasutajakontos numbri 37 kasutamise kohta, mis viitaks justkui tema vanusele, on samuti mõnevõrra eksitav, sest konto arvatava loomise ajal novembris 2018. a oli arvutuslikult kaebaja vanus hoopis 36. Seega arv 37 ei seostu tegelikult ei kaebaja arvatava vanusega konto loomise ajal ega ka väidetavate tegude toimepanemise ajal. Kuigi tõsi on see, et alus pole kahelda selles, et konto, milles sisaldub XX nimi, on siiski mõistlikule kõrvaltvaatajale seostatav just konkreetse isikuga. Siiski puuduvad käesoleval juhul igasugused andmed, et see XX isikut tuvastavate isikuandmetega konto oleks loodud eesmärgiga selle vahendusel tema isikuna esineda ja selliselt tema mainele kahju tekitada ja et oleks selle konto vahendusel juba ka XXna esinetud ja tema mainele kahju tekitatud. Riigiprokurör on seejuures õigesti viidanud asjaolule, et ka selle facebook konto aadressil https://www.facebook.com/XXX asuvalt lehelt ei ole vaatluse käigus võimalik tuvastada teise isiku poolt XXna esinemist ja tema mainele kahju tekitamist, kuivõrd igasugused postitused seal üldse puuduvad. Pelgalt libakonto loomise fakt (teise isiku poolt XX-le viitavate isikuandmetega) ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul iseenesest sisustada KarS § 1572 koosseisu, kuivõrd ei täida viidatud kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, s.t et konto loojal oleks olnud eesmärk luua 8
(10)1-21-5767 XXna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, tekitades sel viisil kahju XX seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Olemasolevate andmete pinnalt on hüpoteetiline väide, et konto loodi eesmärgiga XXna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutumise loomiseks ja et sellega on faktiliselt teda ka kahjustatud. Kõik väited kuvatõmmistele, kus XXna esinenud isik olla tütarlapsi ahistanud, on jäänud paljasõnaliseks ja oletuslikuks, kedagi konkreetselt välja toodud ei ole, kes neid kuvatõmmised reaalselt näinud oleks, neid omaks või oskaks midagi täpsemalt nende kohta öelda, saati siis seda, et need väidetvalt libakontolt saadetud on.
  1. Tulenevalt aga võimalikust XX maine kahjustamisest seoses viidatud kasutajakonto profiilipildina kajastatud taimede joonistuste kohta, mille näol on väidetavalt tegemist kanepi erinevate brändinimedega, millega püütakse XXst jätta muljet kui kanepitarvitajast või selle propageerijast, mida ta tegelikult ei ole ja milliselt on väidetavalt isikut kahjustatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Selline kaebaja arvamus on samuti oletuslik, sest kaebaja arvamus selle kohta, et iga mõistlik inimene saab aru, millega tegu, on meelevaldne. Viidatud taimepiltides ja nende nimedes ei viita esmapilgul mitte miski sellele, et neid oleks alust seostada just kanepilaadsete toodete või brändinimedega, vaid taimejoonistus nimega ,,super skunk’’ võiks joonistuse järgi sellele mingilgi moel viidata, kuid sedagi mitte üheselt. Asjatundmatu isiku jaoks on aga ülejäänud joonistuste näol tegemist kahtlemata vaid taimekujutistega, sest ükski asi neid konkreetselt kanepitaimega ei seosta. Selleks peab olema kursis erinevate kanepitoodetega ja seda üsnagi spetsiifiliselt, et teada, et konkreetsed nimed on nn erinevad kanepi brändinimed, sest ei ,,bubblegum’’ ega ka ,,blueberry’’ ei tekita mõistlikus kõrvaltvaatajas arvamust, et see peaks tegelikult olema midagi muud, kui üldsusele teadaolev. Tõsi, internetist otsides leiab tõepoolest infot, et sellised nimed on ka kanepiga seotud toodetel, kuid samas on seal nende pildid ja väljanägemine hoopis teistsugused kui antud profiilipildis sisalduvas joonistuses. Samas tuleb tõdeda sedagi, et valdavat osa nendest toodetest saab osta täiesti legaalselt ka Eestist, sest nende THC sisaldus jääb alla 0,2%. Tegemist on seega tervisetoodete, mitte aga narkootilist joovet tekitavate ebaseaduslike ainetega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole mingit alust pidada viidatud kasutajakonto profiilipilti XX mainet kahjustada üritava pildina, mis näitaks teda kanepitarvitaja või selle propageerijana, sest esiteks ei ole mitte iga mõistliku inimese jaoks need pildid ja nimed seostatavad kanepitarbimisega ning teiseks ei ole veebis sisalduvast infost nähtuvalt need produktid loodud eesmärgiga narkojoobe tekitamiseks ja ebaseaduslikud, vaid neid turundatakse pigem erinevate tööstuslike produktidena. Seega ei saa väita, et viidatud pildid XX mainet ja head nime vältimatult kahjustaksid ja näitaksid teda igale mõistlikule kõrvaltvaatajale kanepitarvitaja või vähemalt selle propageerijana. Seega ei ole ka selles kontekstis alust rääkida KarS § 1572 kuriteo toimepanemisest. Märkida tuleb sedagi, et sellise väidetava maine kahjustamise tõi kaebaja esmakordselt välja alles Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses, kui korduvalt olid jäetud tema kaebused juba rahuldamata, kuriteoteates puuduvad igasugused varasemad viited sellisele väidetavale maine kahjustamisele.
  2. Eelnevad menetlejad leidsid seega põhjendatult, et kaebuses välja toodu pinnalt ei ole kõnealusel juhul tuvastatavad KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Ringkonnakohus rõhutab, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Kriminaalmenetlust ei alustata n.ö igaks juhuks. KrMS § 6 sätestab, et uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Fraas „kuriteo asjaolude ilmnemisel“ tähendab, et esinema peavad KrMS § 193 lg-s 1 kriminaalmenetluse ajend ja alus, s.t kui kriminaalmenetluse ajend ja/või alus puudub, ei saa ka rääkida kohustusest toimetada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse ajend on KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade või 9
(10)1-21-5767 kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse aluseks on osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Käesoleval juhul on sedastatav kriminaalmenetluse aluse puudumine konkreetse kuriteokoosseisu puhul (KarS § 1572 lg 1) viitega KrMS § 199 lg 1 p-le
  2. Kusjuures märkida tuleb sedagi, et mingeid uusi asjaolusid, mis eelnevatele menetlejatele poleks teada olnud või mida poleks menetlusotsustuse tegemisel arvesse võetud, ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud. Samuti ei ole ringkonnakohtule esitatud mingeid uusi tõendeid, mis seni tuvastatud asjaolud ümber lükkavad või mis annavad uut informatsiooni kaebuste väidetega seoses.
  3. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et menetlusotsustuse vastuvõtja on sedastanud kriminaalmenetluse aluse puudumise konkreetse kuriteokoosseisu puhul viitega KrMS § 199 lg 1 p-le
  4. Sarnaselt prefektuuri, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuriga leiab ringkonnakohus, et puuduvad sellised konkreetsed viited kuriteo toimepanemise kohta, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et eelnevate menetlejate otsustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on igati seaduslik ja põhjendatud ning kõik eeltoodud asjaolud ei anna alust kohustada menetlejat menetluse alustamiseks.
  5. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 27.07.2021.a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.