← Eesti

3-21-1346/8

Obsah (10)§ 119§ 121§ 249§ 4§ 204§ 203§ 104§ 252§ 62§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1346 Haldusasi XX kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi andmist ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (

§ 119lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-21-1346

  1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas 26.05.2021 Rae Vallavalitsusele taotluse munitsipaaleluruumi üürimiseks.
  2. Rae Vallavalitsus vastas taotlusele 11.06.2021 vastusega nr 4-10/72-1 ja selgitas, et eluruumi mitteomavad ja munitsipaaleluruumi soovivad isikud võetakse Rae vallas arvele vastavalt Rae Vallavolikogu 20.10.2015 määrusele nr 35 „Rae valla omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“. Nimetatud määruse § 3 lg 1 punkti 3 kohaselt võetakse üürimist taotlevate isikutena arvele isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Rae vald saab kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtta pärast tema vabanemist kinnipidamiskohast.
  3. XX esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse Rae Vallavalitsuse 11.06.2021 vastuse 410/72-1 tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks tagada temale eluruum (sotsiaaleluruum või munitsipaaleluruum). Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks tegema ettevalmistusi kaebajale elukoha tagamiseks 19.09.2021 kuupäevaks (vanglast vabanemise kuupäev) ning menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kaebajal puudub eluase. Rae Vallavalitsus ei kaitsnud kaebaja omandi- ja pärimisõigust, kui ta oli alaealine, viibis vangistuses ning tema ema suri. Seega jäi kaebaja ilma oma sünnikodust. Vastustaja varasem praktika 2015.–
  4. a-l näitab, et inimesele saab tagada eluruumi ka siis, kui ta on kinnipidamisasutuses. Vastustaja ei vastanud, kuhu kaebaja peaks suunduma 19.09.2021, kui tal eluase puudub.
  5. Rae vald vaidles 22.06.2021 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastu, sest see on arusaamatu. Rae vald ei pea ega saagi teha mingeid ettevalmistusi kaebajale 19.09.2021 elukoha tagamiseks. Rae vald tagab kaebajale eluruumi tema vabanemisel kinnipidamiskohast. Puudub alus Rae Vallavalitsuse 11.06.2021 kirja nr 4-10/72-1 tühistamiseks ja seega on kaebaja kaebus perspektiivitu.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 22.06.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, seega tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada.

Kaebaja õigusi ei ole rikutud ja kaebus on esitatud ennatlikult. Rae Vallavalitsus ei ole 11.06.2021 vastusega nr 4-10/72-1 teinud lõplikku keelduvat otsust. Kaebajale on üksnes selgitatud, kuidas munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvele võtmine toimub ja millal tekib kaebajal selleks õigus. Rae vallal tekib kohustus tagada kaebajale eluruum siis, kui ta on kinnipidamiskohast vabanenud ja juhul, kui tal pole võimalik endisesse eluruumi asuda (vt Rae Vallavolikogu 20.10.2015 määruse nr 35 § 3 lg 1 p 3). Ka vangistusseaduse § 60 lg 3 järgi edastatakse kinnipeetava andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Rae valla selgituse kohaselt toimiti analoogselt ka

  1. a-l, kui kaebaja kasutusse anti munitsipaalkorter pärast tema kinnipidamisasutusest vabanemist. Kaebaja vabaneb vanglast 19.09.
  2. Kehtivast õigusest tulenevalt puudub kaebajal enne vanglast vabanemist subjektiivne õigus nõuda enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja endale eluruumi tagamist. Seega ei saa kaebaja nõuda Rae Vallavalitsuse 11.06.2021 vastuse nr 410/72-1 tühistamist ja Rae Vallavalitsuse kohustamist tagada kaebajale eluruum. Kuna kaebuse tagastamise määrus ei jõustu kohe, ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata, vaid see jääb

§ 249lg 1 ja lg 3 esimese lause 2

(5)3-21-1346 alusel rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Kuivõrd kaebus tagastatakse ja sellest tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Seega jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX palub 01.07.2021 määruskaebuses halduskohtu 22.06.2021 määruse resolutsiooni p-d 1–3 tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtusse tagasi menetlusse võtmise üle otsustamiseks, esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ja vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus piiras meelevaldselt kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele ja asja arutamisele. Kohus jättis ebaõiglaselt kohaldamata esialgse õiguskaitse, kuigi taotlus oli põhjendatud ja sisuliselt ka motiveeritud. Kaebaja palus eluruumi eraldamist, mitte üürimist. Halduskohus rikkus

§ 4

lg-s 1 ja § 2 lg 4 teises lauses, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-s 1 ja § 146 teises lauses sätestatut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab

§ 204lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Rae vald esitas oma seisukoha juba 18.06.2021 vastusena halduskohtu nõudele, mistõttu ei pea ringkonnakohus

§ 252lg-le 1 tuginedes vajalikuks vastustajalt uuesti seisukohta küsida.

9. Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud dokumendid (halduskohtule esitatud kaebus lisadega, dtl 72–89), sest need on korduvad ja toimikus juba olemas. Ringkonnakohus tagastab

§ 62

lg 2 alusel ka kaebaja K-raha väljavõtte 22.06.2021 seisuga (dtl 70-71), sest määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba ja seega puudub vajadus hinnata kaebaja võimet riigilõivu tasuda.

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  2. PS § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus saada puuduse korral riigilt abi. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lg 1 järgi on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. SHS § 41 lg 1 sätestab, et eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
  3. Elamuseaduse § 8 p-d 1 ja 2 annavad volituse eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra ja munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamiseks kohalikule omavalitsusele. Selle volitusnormi 3

(5)3-21-1346 alusel kehtestatud Rae Vallavolikogu 20.10.2015 määruse § 3 lg 1 p 3 kohaselt võetakse üürimist taotlevate isikutena arvele isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Halduskohus leidis, et sellest tulenevalt puudub kaebajal enne vanglast vabanemist subjektiivne õigus nõuda enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja endale eluruumi tagamist ning tagastas kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus osutas sealjuures ka VangS § 60 lg-le
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et praegusel juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Rae Vallavolikogu 20.10.2015 määruse § 3 lg 1 p 3 tõlgendamine viisil, et kinnipeetavat saab eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtta alles pärast kinnipidamiskohast vabanemist, võib põhjendamatult piirata isiku õigust saada seaduses sätestatud hüve, s.t kohaliku omavalitsuse tagatavat eluruumi kohe või mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 10.04.2014 määrus nr 3-3-1-91-13, p 17). Ringkonnakohus ei nõustu sealjuures halduskohtu käsitusega, et ka VangS § 60 lg 3 kohaselt tuleks kinnipeetavale eluruumi tagamise küsimusega tegeleda alles pärast tema vabanemist kinnipidamiskohast. VangS § 60 lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt juhul, kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele vallavõi linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajavat kinnipeetavat puudutavad andmed edastatakse valla- või linnavalitsusele kinnipeetava vabanemise ettevalmistamisel. Kinnipeetava vabastamisetapi põhieesmärk on tema edasise elukorralduse selline ettevalmistamine, mis tagaks tema iseseisva toimetulemise pärast vanglast vabanemist (Madise, L., Pikamäe, P., Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, § 60 kommentaar nr 2). Võib eeldada, et kohalik omavalitsus ei saa eluruumi tagada viivitamata pärast isiku eluruumi taotlejana arvelevõtmist, vaid aega kulub ka eluruumi üürile andmise korraldamiseks. Kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa seega kaasa aidata olukord, kus puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada kohalikult omavalitsuselt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum, kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Teoreetiline võimalus, et kaebajal pole alates 19.09.2021 võimalik või enam soovi Rae valda elama asuda, ei välista ettevalmistavate toimingute tegemist. Oluline on see, et isik on väljendanud tahet saada eluruum ja Rae valda elama asumine alates 19.09.2021 on pigem tõenäoline.
  3. Õige on halduskohtu järeldus, et Rae Vallavalitsus ei ole 11.06.2021 vastusega nr 4-10/721 teinud lõplikku keelduvat otsust, vaid selgitanud, millal tekib kaebajal õigus saada munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud. Seega võib olla tegemist toiminguga, mille tühistamist kaebaja nõuda ei saa. Küll saab kaebaja nõuda halduskohtus valla toiminguks tegemise või haldusakti andmiseks kohustamist. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate ruumide kasutusse andmise küsimuste üle otsustamisel on ES § 8 lg-st 2 tulenevalt kohalikul omavalitsusel autonoomia ja kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebajale soodsa haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, vaid praeguses asjas võib olla asjakohane nõue kohustada Rae valda otsustama kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne tema vanglast vabanemise tähtaega (vt RVastS § 6 lgd 4 ja 5 ja

§ 41lg 3).

15. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX kaebeõiguse puudumine ilmselge, ei ole alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

§ 249lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või 4

(5)3-21-1346 kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kõigepealt hindab kohus seega esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Selleks peab isikut ähvardama tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada juba enne põhiasjas kohtuotsuse jõustumist. 16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Kaebaja vabaneb vanglast 19.09.2021, s.t ta ei vaja eluruumi koheselt. Ei ole põhjust arvata, et kinnipidamisasutusest vabanemise ajaks ei ole kaebajale eluruumi tagamiseks mingeid samme pole astunud. Vangla peab igal juhul tegelema kaebaja vabastamise ettevalmistamisega (VangS § 60).

§ 249

lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta igas menetlusstaadiumis. 17. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Asi tuleb saata halduskohtusse menetlusse võtmise ja menetlusabi andmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata, kuid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas tuleb halduskohtu määruse põhjendused asendada ringkonnakohtu põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.