← Eesti

1-20-530/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. august 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-530 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Janar Kuritsõni

(38305276026)kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kokkuleppel Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Janar Kuritsõn RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  1. juuni
  2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Janar Kuritsõn tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati vangistusega 1 aasta, millest kandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva. Vangistus jäeti KarS 74 lg-te 1,3 alusel tingimusi kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud. J. Kuritsõnile pandi kohustuseks täita KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid. Otsus jõustus
  5. veebruaril
  7. Tartu Maakohtu
  8. märtsi 2020 määrusega pöörati J. Kuritsõnile määratud karistus täitmisele. Maakohtu määruse tühistas Tartu Ringkonnakohus
  9. mai 2020 määrusega, jättis erakorralise ettekande rahuldamata, pikendas J. Kuritsõni katseaega 6 kuu võrra (lugedes katseaja kogupikkuseks 2 aastat) ning määras talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.
  11. juunil
  12. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Kuritsõni karistus täitmisele seoses alkoholikeelu rikkumisega.
  13. Tartu Maakohtu
  14. juuni
  15. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja J. Kuritsõnile Tartu Maakohtu
  16. jaanuari 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele.
  17. Kohus märkis, et kriminaalhooldaja ettepanekut, rikkumiste kirjeldust, senist kriminaalhoolduse käiku ning kohtus antud selgitusi arvestades, tuleb karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu
  18. mai
  19. a määrusega anti J. Kuritsõnile võimalus näidata, et ta suudab nõuetekohaselt täita talle pandud nõudeid ja kohustusi, pannes talle alkoholi tarvitamise keelu ning arvestades maakohtu istungil antud lubadust neid täita. Süüdlane neid ei täitnud, suhtudes antud võimalusse kergekäeliselt ning rikkudes alkoholi tarvitamise keeldu.
  20. Kohus tuvastas, et
  21. mail
  22. a tuvastati J. Kuritsõnil indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,682 mg/l.
  23. mail 2021 reidi käigus indikaatorvahendiga alkoholijoove – alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,063 mg/l. Kohtu hinnangul on protokollide näol tegemist usaldusväärsete tõenditega. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vorm on kehtestatud justiitsministeeriumi
  24. detsembri
  25. a määrusega nr
  26. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse KorS §-des 38-41 sätestatud korrast. KorS § 38 lg 1 järgi kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Vastavad andmed on J. Kuritsõni osas koostatud protokollidele märgitud ning ühtlasi ka süüdimõistetu poolt allkirjastatud. Kriminaalhooldajad ei ole eksinud ning protokollid on koostatud vastavalt seaduse nõuetele. J. Kuritsõn ei ole ka ise eitanud alkoholitarvitamist. Asjaolu, et ametnikud ühte protokolli koostades ei sedastanud alkoholijoobe väliseid tunnuseid, ei väära fakti, et alkoholijoove siiski tuvastati ning alkoholi oli J. Kuritsõn kohtulikule keelule vaatamata siiski manustanud. Seega on tõendatud, et J. Kuritsõn on rikkunud katseajaks talle pandud kohustust tarvitada alkoholi.
  27. Tegemist on J. Kuritsõni teise erakorralise ettekandega. Alkoholi tarbimine on saanud kriminaalhoolduse läbimise komistuskiviks, mis näitab J. Kuritsõni suutmatust järgida kontrollnõudeid. Varasemalt on ilmnenud, et see võib negatiivselt mõjutada registreerimiskohustuse täitmist. J. Kuritsõni selgitused ja õigustused kohtuistungil ei tekitanud kohtus veendumust, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumise vastu aitaks alkoholiravi määramine või katseaja veelkordne pikendamine. J. Kuritsõn ei ole alates
  28. märtsist
  29. a pöördunud ka vabatahtlikult Alkoholitarvitamishäirete ravi teenistusse vastuvõtule ega telefoninõustamisele. Ta läks vastuvõtule alles
  30. juunil 2021, s.o 3,5 kuud hiljem, mil kohtusse oli esitatud erakorraline ettekanne. Seega ei pruugi tal olla sisemist motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. J. Kuritsõni võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks vabaduses on seetõttu ammendunud ning karistus tuleb täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBUS
  31. J. Kuritsõni kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu
  32. juuni 2021 määruse, jätta erakorralise ettekande rahuldamata ning pikendada katseaega 2 aasta ja 6 kuuni.
  33. Määrus tuleks tühistada KarS § 75 lg 1 väära kohaldamise ja menetlusnormide (KrMS § 145 lg 3 p 1) olulise rikkumise tõttu. J. Kuritsõn ei ole kergekäeliselt suhtunud võimalusse kanda karistust vabaduses, kuivõrd alkoholismi põdev süüdimõistetu täitis Tartu Ringkonnakohtu poolt pandud kohustust terve aasta. Enne etteheidetavaid rikkumisi pöördus ta juba
  34. juunil
  35. a Alkoholitarvitamishäirete kabinetti ning käis 9 vastuvõtul (alates Covid-19 levikuga -2- toimusid alates
  36. oktoobrist 2020 pöördumised telefoni teel).
  37. aprillil
  38. a pöördus ta aga psühhiaatri vastuvõtule, kuid seoses piirangutega rohkem kontakte ei toimunud. Ilmselt ei ole telefoniteraapia vastuvõtul käimisega sama efektiivne. J. Kuritsõn teab sõltuvuse probleemist ja tegeleb sellega. Ka
  39. ja
  40. mail
  41. a väidetavalt tuvastatud alkoholi tarvitamised olid sõltuvushaige poolt sõltuvusele järele andmine, mitte vaba tahte akt. Aasta vältel alkoholi tarvitamisest loobunud isiku karistuse täitmisele pööramine on äärmiselt ebaproportsionaalne ning õiguslikult ebasobiv. Muude käitumiskontrolli nõuete täitmisega ei ole J. Kuritsõnil probleeme olnud. Kohus ei mõista alkoholismi olemust. Ühiskonnast isoleerimine ei ole alkoholismi raviks kohane meede.
  42. Kohus on vääralt hinnanud
  43. mai
  44. a joobe tuvastamise protokolli. Aktis on kontrollija selgelt tuvastanud, et J. Kuritsõnil ei esine alkoholi tarvitamise tunnuseid (ehkki väidetavalt on alkomeeter osundanud joobele 1,063 mg/l). Seega ei usaldanud ka kontrollija alkomeetri näitu ja muude tunnuste puudumisel on antud hinnang, et „kriminaalhooldusalusel ei esine kontrollimise ajal alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid“. Ka protokollile lisatud seletus „Jõin õlud 2 x 2 6 pakki“, ei ole tõsiselt võetav, sest ei selgu õlle kogus (vaevalt see oli 24 purki õlut). Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tuvastatav ainult alkoholi tarvitamise tunnuste esinemisel.
  45. Kohtu poolt viidatud analoogia
  46. märtsi ja
  47. mai
  48. a seletustele KrMS § 152 lg 5 analoogia korras ei ole kohane, sest puudub hooldusaluse kinnitus, et seletused on kirjutatud tema sõnade järgi. J. Kuritsõni käte värina põhjuseks on tervislik seisund.
  49. J. Kuritsõni karistuse täitmisele pööramise osas puuduvad lahendis motiivid (viide on vaid ringkonnakohtu määrusele, et J. Kuritsõn rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi). Erakorralise ettekande menetlemisel tuleb aga arvestada kõikide esitatud asjaoludega, sh isiku käitumisega kuni väidetavate kontrollnõuete rikkumiseni, tema poolt rakendatud abinõudega, Covid-19 isolatsioonist tulenevate ravivõimaluste piiratusega jne. Ringkonnakohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid suutis J. Kuritsõn alkohoolikuna täita aasta, mis on tähelepanuväärne saavutus. Kohtu etteheide, et J. Kuritsõn ei ole alates
  50. märtsist 2021 alates pöördunud ka vabatahtlikult Alkoholitarvitamisehäirete ravi teenistusse vastuvõtule ja/või telefoninõustamisele, on Covid-19 suhtlemispiirangute ajal eluvõõras.
  51. Kohtu seisukoht, et alkoholi tarvitamine kinnitab kohtu veendumust, et J. Kuritsõn ei ole suuteline järgima temale kohaldatud kontrollnõudeid, ei ole õige. J. Kuritsõnile on rakendatud mitmeid kontrollnõudeid ja peale etteheite alkoholi tarvitamisele - teisi rikkumisi ei ole esitatud. Kuna kohtulahend peab olema õiglane, siis ei saa haiguslikust seisundist tulenevaid kriminaalhoolduse läbiviimisel toimunud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi käsitleda tahtlike või raske hooletuse tõttu sooritatud käitumisaktidena, isegi kui selline tegevus on aset leidnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  52. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
  53. J. Kuritsõnile heidetakse ette alkoholikeelu rikkumist. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et maakohus tuvastas vääralt
  54. mai
  55. a rikkumise, sest ehkki väidetavalt osundas alkomeeter joobele 1,063 mg/l, on akti tegija selgelt tuvastanud, et J. Kuritsõnil ei esine alkoholi tarvitamise tunnuseid. -3- Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus J. Kuritsõni kontrollnõude rikkumise õigesti. Alkoholi või narkootikumide kontrollimise
  56. mai
  57. a protokollist nähtuvalt oli J. Kuritsõni indikaatorvahendi tulemus positiivne (näit 1,063 mg/l). Ehkki protokolli koostaja tõepoolest märkis lõppjärelduses, et J. Kuritsõnil ei esine lähtuvalt ülalkirjeldatud tunnustest alkoholi tarvitamise tunnuseid, on protokollis kirjas seegi, et kontrollile allutatud J. Kuritsõnil tuvastatud alkoholilõhn, silmade punetus, hälbed silmade välimuses ja silmavaates, s.o tunnused, mis viitavad ringkonnakohtu hinnangul alkoholi tarvitamisele. Ka J. Kuritsõn ise on protokolli lõppu omakäeliselt märkinud: „Jõin õlud 2 x 2 6 pakki“. J. Kuritsõn indikaatorvahendi tulemust ei vaidlustanud. Apellatsioonikohtu arvates ei ole mingit põhjust seada kahtluse alla seda, et J. Kuritsõnil esinesid
  58. mail
  59. a alkoholi tarvitamise tunnused. Ka kohtuistungil kinnitas J. Kuritsõn: „2 korda maikuus olen alkoholi tarvitanud“ (protokolli lk 4). Kassatsioonikohtu praktikas on peetud lubatavaks alkoholikeelu rikkumise kindlaks tegemist ka süüdimõistetu enda seletustega alkoholi tarbimise kohta (RKKKm 12.10.2012, nr 3-1-1-82-12, p 12). Ka asjaolu, et kaitsja arvates ei ole tõsiseltvõetav 24 purgi õlu ärajoomine, ei väära alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. J. Kuritsõn teadis, et talle on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ning see, mitu purki õlut ta täpselt manustas, ei olegi oluline.
  60. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on J. Kuritsõnile pärast Tartu Ringkonnakohtu eelmist määrust tehtud kaks kirjalikku hoiatust – kontrollile mitteallumise ja alkoholikeelu rikkumise tõttu. Kaitsja arvates ei ole ka need tõendatud, sest hooldusalune ei ole kinnitanud, et seletus on kirjutatud tema sõnade järgi. J. Kuritsõni käte värina põhjuseks on tervislik seisund. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust kahtluse alla seada ka neid kahte rikkumise fakti, mille eest J. Kuritsõnile tehti kirjalik hoiatus. J. Kuritsõn kinnitas ka kohtuistungil, et libastus
  61. mail
  62. a, rikkudes alkoholikeeldu.
  63. märtsi ja
  64. mai
  65. a seletustes on kirjas kriminaalhooldaja märge: “Seletuse kirjutas ametnik isiku ütluste järgi. Isikul tugevad värinad“. J. Kuritsõn kirjutas protokollile omakäeliselt alla, mida ta ilmselgelt poleks teinud, kui ei oleks olnud nõus kriminaalhooldaja poolt seletusse kirjutatuga.
  66. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus edasiselt otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Kaitsja hinnangul on kohus rikkunud kaalutlusõigust ning ta palub kaevatava määruse tühistada ning J. Kuritsõni katseaega 6 kuu võrra pikendada.
  67. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  68. juuni
  69. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  70. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et J. Kuritsõni alkoholikeelu rikkumisel puuduvad mõjuvad põhjused. Kohtus selgitas J. Kuritsõn alkoholi tarvitamist sünnipäeva tähistamisega, sellele eelnevalt (s.o
  71. mail) aga jõi ta naabrimehega viina ning päeval oksi lõigates õlut. Apellatsioonikohtu arvates ei vabanda sellist käitumist ka J. Kuritsõni ilmselge sõltuvushäire. J. Kuritsõni kinnitusel on tal terapeudiga kokkulepe, et libastumise korral võib viimasele helistada 24/
  72. Selle asemel, et kasutada võimalust ja tagasilangust ennetada, tarvitas J. Kurisõn
  73. mail
  74. -4- sõpradega alkoholi, ehkki teda oli vaid vähem kui nädalapäevad tagasi alkoholikeelu rikkumise eest kirjalikult hoiatatud. J. Kuritsõn jätkas seega uute rikkumiste toimepanemist. Ehkki J. Kuritsõn suutis end aastaks kokku võtta ja tegeles alkoholisõltuvuse probleemiga, on ka kriminaalhooldaja märkinud, et alkoholi tarvitamise keelu panemine katseaja läbimisele kaasa ei ole aidanud, sest J. Kuritsõn ei tegele sõltuvusprobleemiga järjepidevalt. Kriminaalhooldusele allutamine J. Kuritsõni alkoholi tarvitamisharjumustele mõju avaldanud ning kõik rikkumised on tingitud eeskätt alkoholi tarvitamisest. Ringkonnakohus nõustub ettekandes toodud järeldusega, et J. Kuritsõnil puudub tahe oma riskikäitumisega tegeleda ning alkoholist lõplikult loobuda. Seda näitab ka maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et alates
  75. märtsist
  76. a ei ole J. Kuristõn vabatahtlikult pöördunud Alkoholitarvitamishäirete ravi teenistusse vastuvõtule ja/või telefoninõustamisele. Ta pöördus vastuvõtule alles
  77. juunil 2021, mil erakorraline ettekanne tema suhtes oli juba kohtusse jõudnud.
  78. Iseenesest nõustub kohtukolleegium sellega, et vangistus ei ole alkoholismi raviks kohane meede. Küll aga on J. Kuritsõn kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda oma karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. J. Kuritsõni alkoholiprobleemid on pikaajalised (nt on teda juba
  79. a karistatud KarS § 424 järgi), mistõttu on süüdlasel olnud küllalt aega sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kui käsitleda alkoholismi haigusliku seisundina, mis välistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest tingitud käitumisaktina, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholikeelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd karistust täitmisele pöörata ei saakski. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt jõuti ka kriminaalhoolduse ajal käsitleda alkoholi mõju J. Kuritsõni käitumisele, ühiskonnas kehtestatud reeglite täitmise vajalikkust, sotsiaalse survega toimetulekut ning alternatiivseid probleemide lahendusvõimalusi. Kriminaalhooldaja leiab, et teoreetiliselt mõistab J. Kuritsõn enda alkoholi tarbimisharjumustest tulenevaid riske ja mõju käitumisele, kuid reaalses elus teadmisi ei rakenda.
  80. Seetõttu, ehkki J. Kuritsõn suutis kuni kontrollnõuete rikkumiseni kainust pidada ning rakendas abinõusid sõltuvuse ohjamiseks Covid-19 situatsioonis, tuleb siiski tema katseaeg lugeda luhtunuks. Asjaolu, et J. Kuritsõn selmet tagasilanguse korral kasutada võimalust helistada terapeudile, lõi kohtuotsuse täitmisele käega ning pani toime mitu järjestikust alkoholikeelu rikkumist, viitab sisemise motivatsiooni minetamisele alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kuna alkoholi tarvitamine takistab järelevalve teostamist süüdlase üle, ei ole katseaja pikendamisel mõtet. Ka täiendavate kohustuste määramine ei ole antud juhul enam otstarbekas, kuivõrd J. Kuritsõn on oma käitumisega näidanud, et leebemad meetmed mõju ei avalda. Maakohtu järeldus, et praegusel ajal on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik vangistuse reaalsele täitmisele pööramisega, on igati põhjendatud.
  81. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus J. Kuritsõni kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus -5- /allkiri/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.