1-18-3594/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-3594 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Maivo Kärdi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maivo Kärdi (Kärt; isikukood 38407260359) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja põhjendused kolme algatatud kriminaalasja kohta.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Maivo Kärdile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sh käibemaks 13 (kolmteist) eurot 60 senti.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Maivo Kärdi kanda.
10. Maivo Kärdil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Maakohus karistas Maivo Kärti 01.08.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3594 KarS § 274 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 404 lg 1 järgi 6 kuu 1 pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.03.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-261 mõistetud ärakandmata 2 aasta 7 kuu 22 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 01.08.
14. Kohtuotsus jõustus 17.08.
16. Tartu Vangla esitas 24.05.2021 Tartu Maakohtule materjalid Maivo Kärdi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Maivo Kärdi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
17. Tartu Maakohus jättis 29.06.
18. a määrusega Maivo Kärdi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
19. Maakohus tuvastas, et Maivo Kärdi suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, sh vastab vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. 3.
20. Maakohus leidis, et positiivne on see, et Maivo Kärdil on vabanemisel kindel elukoht ja ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Sellegipoolest ei ole kinnipeetava isikut ja vabanemisjärgseid tingimusi ning käitumist vangistusasutuses arvestades põhjendatud tema vabastamine. Kinnipeetava jaoks on tegemist viienda reaalse vangistusega, mistõttu ei ole alust arvata, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik on piisav mõjutamaks isikut seadusekuulekal teel püsima. Maivo Kärt on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning viimane kuritegu on toime pandud kinnipidamisasutuses. Maivo Kärdi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk käesolevalt piisavalt madal õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Maivo Kärdil puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta soovib minna õppima ärijuhtimist ja luua enda firma. 3.
21. Maakohtu hinnangul ei saa mööda vaadata Maivo Kärdi edasise seadusekuulekuse seisukohast kõnekast asjaolust, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud problemaatiline. 2021 on fikseeritud hulgaliselt erinevaid distsipliinirikkumisi (korraldustele allumatused, ebatsensuursete ja ähvardavate väljendite kasutamine vanglateenistuse ametnike suhtes, keelatud esemete omamine), mis ei ole päädinud karistusega, kuna viibib juba alates 12.11.2018 eraldatud lukustatud kambris. Kuna isik on lukustatud kambris viibinud alates
22. aasta lõpust ja distsiplinaarkaristustena eelnevalt määratud noomitused ja kartserikaristused pole tema käitumisele positiivset mõju avaldanud, siis teda distsiplinaarkorras ei karistatud, vaid viidi läbi vestlused ja selgitati täiendavalt, et vangistust reguleerivad õigusaktid ja kodukord on täitmiseks. Üks distsiplinaarkaristus varasemast perioodist on jätkuvalt kehtiv ning see määrati ebatsensuursete väljendite kasutamise eest vanglateenistuse ametniku suunas. Kohtuistungile toodi kinnipeetav käeraudades, mis näitab, et kinnipidamisasutus peab jätkuvalt Maivo Kärti keskmisest oluliselt ohtlikumaks. 3.
23. Arvestades eelpool kirjeldatud Maivo Kärdi järjepidevat reegleid eiravat käitumist kinnipidamisasutuses, on koostoimes tema suhtumisega (peab kuritegevust enda elustiiliks) suur risk, et vabaduses jätkab kinnipeetav reegleid eitava käitumisega, mis viib uute kuritegudeni. Pole loota, et ta läbiks kriminaalhoolduse, kus tuleb alluda kontrollile ja korraldustele, nõuetekohaselt. Samuti puudub isikul vabaduses toetav lähivõrgustik, kes saaks teda motiveerida seadusekuulekal teel püsima ning pakkuda abi ja tuge probleemolukordades. Maaohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile 2 allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Määruskaebused
24. Tartu Maakohtu 29.06.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Maivo Kärdi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub eelnimetatud määrus tühistada ja vabastada Maivo Kärt vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 4.
26. Kaitsja on seisukohal, et Maivo Kärdi puhul ei ole õige prognoosida uute kuritegude aset leidmise tõenäosust, kuivõrd tema isikus on toimunud olulised muutused, millega maakohus ei ole arvestanud. Maakohus on jätnud arvestamata toetava võrgustiku ja vanglas põhikooli lõpetamise, mis näitab selgelt suhtumise muutumist ja väljumist kuritegelikust eluviisist. Soov edasi õppida ja loobuda suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega näitavad selgelt uute kuritegude toimepanemise riski vähenemist tasemele, mis võimaldab tema ennetähtaegset vabastamist. Probleemid vanglas, suhtumine vanglaametnikesse, on taunitav, kuid samas võib täheldada selles soovi eemalduda isikutest, kes on kriminaalkorras karistatud. 4.
27. Maivo Kärt ei õigusta enda varasemat elustiili ega võta seda enam omaks. Tema soov on olla abiks nõrgematele, puuetega inimestele, mis näitab selgelt empaatiavõime olemasolu ning muutusi isiku käitumises ja elu eesmärkides. Kohtuistungil avaldas ta selgelt, et soovib loobuda kuritegelikust eluviisist. Kaitsja on veendunud, et Maivo Kärdi puhul on käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine abiks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisel. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ärakantud karistus ei ole avaldanud positiivset mõju Maivo Kärdile ning millest tingituna on oht, et jätkub uute kuritegude toimepanemine, rikkudes sellega põhjendamiskohustust, mis on KrMS § 339 lg 2 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
28. Tartu Ringkonnakohtu 02.08.
29. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.08.
31. Maivo Kärt esitas 05.08.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse lisa, milles soovib, et kohus vabastaks ta ennetähtaegselt, kuna ta on teinud 7 aasta pikkusest vangistusest järeldused. Soovib vabanedes asutada firma, on uurinud Töötukassast kursusi ja uurinud start-up-ide kohta. Vabanedes on tal tugigrupp, kes on seotud kiriku tööga. Ei ole õige, et tema suhtes on algatatud kolm kriminaalasja, kuna üheski asjas ei ole temale kahtlustust ega süüdistust esitatud. Maivo Kärt tunnistab, et ei pea vanglas käitumist õigeks, saab aru, et on käitunud valesti ja palub kohtul anda võimalus ennast muuta. Vanglas on viibinud kokku 13 aastat väikeste vaheaegadega. Aasta tagasi sai ta tuttavaks uskliku tüdrukuga, kellega soovib pere luua ja kes motiveerib teda seadusekuulekalt elama. 6.
32. Maivo Kärt esitas 12.08.2021 taotluse Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna vastuse lisamiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Maivo Kärdi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 3
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
36. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on põhjendustes tuginenud lubamatule asjaolule, millest tulenevalt tuleb see osa maakohtu põhjendustest välja jätta. Nii on maakohus märkinud, et Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna menetluses on algatatud Maivo Kärdi suhtes kolm kriminaalasja. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna 10.08.2021 vastuse andmetel ei ole Maivo Kärti 09.08.2021 seisuga Tartu Vanglas menetluses olevates kriminaalasjades tunnistatud menetlusosaliseks. Ringkonnakohus selgitab, et isegi, kui süüdimõistetu suhtes on algatatud menetlusi, ei ole võimalik vabastamata jätmisel sellele teabele tugineda. Tegemist ei ole jõustunud kohtuotsustega ning ei ole välistatud, et lõpplahendina võidakse süüdimõistetu ka õigeks mõista. Eelnev aga ei too kaasa endaga maakohtu määruse tühistamist ega lõppjärelduse muutmist. Maivo Kärt jääb endiselt tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
37. Nii ei ole määruskaebuses ega Maivo Kärdi seisukohas välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Maivo Kärdi kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud positiivsete asjaoludega ning ei ole põhjendanud, millest tingituna esineb Maivo Kärdi puhul uute kuritegude toimepanemise oht. Sisuliselt soovitakse kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maivo Kärt aga leiab, et soovib muutuda ning tunnistab, et on varasemalt käitunud valesti, sh vangistuse kandmise ajal. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Maivo Kärti vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
38. Kõigepealt märgib ringkonnakohus vastuseks kaitsja määruskaebusele, et tulenevalt Riigikohtu 07.03.
39. a määruse kriminaalasjas nr 1-09-14104 punktis 21 sisalduvast on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Sealjuures tuleb hinnata nii tema käitumist vangistuses, individuaalse täitmiskava täidetust, tema elutingimusi vabaduses ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seega tuleb kohtul prognoosida, milline on tõenäosus, et Maivo Kärt jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, ja seda kõigi Maivo Kärti iseloomustavate asjaolude pinnalt. Mitte valikuliselt, arvestades vaid positiivseid tegureid, mida süüdimõistetu kaitsja ilmselgelt soovib.
40. Kahjuks ei anna Maivo Kärdi korduv karistatus ja vägagi probleemne käitumine karistuse kandmise ajal alust arvata, et tema käitumine on muutunud õiguskuulekamaks. Ainuüksi süüdimõistetu lubadustest ei saa järeldada, et sellised muutused on ka tegelikult toimunud. Kohtul tuleb hinnata kõiki kinnipeetavat iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Maivo Kärdi vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik vaid siis, kui temast tulenev kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal.
41. Maivo Kärt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest (korduvalt), kahel korral vägistamise eest, röövimise eest (noaga ähvardamine), vanglaametnike ähvardamise eest tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ning võõra asja süütamise eest, millega põhjustati oht 4 inimese elule või tervisele. Seega on ohustatud peamiselt teiste isikute elu ja tervis, aga ka vara. Toimepandud kuriteod näitavad, et Maivo Kärt kasutab konfliktisituatsioonides ning soovitu saamiseks vägivalda. Seega on oluline, et oleks vähenenud vägivaldse käitumise ilmingud. Ringkonnakohus leiab, et nii see ei paraku ei ole. Varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid ei ole avaldanud soovitud mõju ning süüdimõistetu impulsiivne ja emotsionaalne käitumine on jätkunud. Erinevalt kaitsjast leiab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et Maivo Kärdil puudub arvestatav toetav tugivõrgustik. Maivo Kärdil pole vangla iseloomustuse kohaselt toetavaid sugulasi, suhted päritoluperekonnaga on olematud. Maivo Kärdi enda sõnul on tal tütarlaps, kellega tutvus aasta tagasi ja kellega soovib edaspidi perekonda luua ja kes motiveerib teda olema parem inimene. Paraku näitab varasem elukäik, et elukaaslase olemasolu ei taga tema õiguskuulekust. Ka varasemalt on Maivo Kärdil olnud mitmeid elukaaslasi (tal oli isegi pikaajaline suhe, 8 aastat), kuid see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Maakohtu istungil tõi Maivo Kärt välja, et teda toetavad T.K, E.Ü ja A.Ü. Kahtlemata on tegemist isikutega, kes on valmis vanglast vabanenud isikuid toetama, kuid milles võiks see seisneda Maivo Kärdi puhul, et neid saaks lugeda tema tugiisikuteks, asja materjalidest ei selgu.
42. Ringkonnakohus on seisukohal, et Maivo Kärdi puhul on raske rääkida õiguskuulekast käitumisest karistuse kandmise ajal. Esmalt on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 03.12.2020 määratud noomitus ebatsensuursete väljendite kasutamise eest vanglateenistuse ametniku suhtes. Kuigi kinnipeetavale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud põhjusel, et ta viibib alates 12.11.2018 lukustatud kambris, on ta
43. aastal jätnud korraldustele allumata, kasutanud ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid vanglaametnike suunas ning omanud keelatud esemeid. Viimased kuriteod pani Maivo Kärt toime vanglas karistust kandes. Järelikult on tegemist süüdimõistetuga, kes ei ole võimeline täitma isegi kinnipidamistingimuste reegleid korrektselt. Arvestades seda, et vabaduses on piiranguid oluliselt vähem ning otsustusruum iseenda käitumise üle suurem, on tõenäoline, et Maivo Kärt ei ole suuteline hoiduma õigusvastasest eluviisist. Lisaks seab see kahtluse alla tema võimekuse läbida määratav katseaeg ning alluda rehabilitatsioonikeskuses olevatele reeglitele. Elektroonilise valvega kaasnevad olulised piirangud, mille järgimine oleks tema senist käitumist arvestades problemaatiline.
44. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on välja toonud need tegurid (korduv karistatus, vanglas uue kuriteo toimepanemine, pidev reegleid eirav käitumine), millest tingituna esineb oht, et Maivo Kärt jätkab uute kuritegude toimepanemist. Need asjaolud kogumis näitavad, et Maivo Kärt ei pea kinni kehtestatud korrast, ka seaduste ja ühiskonnaelu reeglite järgimine oleks tema puhul raskendatud. Seda ilmestab asjaolu, et Maivo Kärt kannab kolme kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust. Seega on ta enda varasema käitumisega tõestanud, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise oht reaalne. Väheoluline ei ole ka see, et viimased kuriteod pani süüdimõistetu toime vanglas karistust kandes. Millest tingituna on võimalik öelda, et vangistus on avaldanud Maivo Kärdile mingitki positiivset mõju, jääb selgusetuks. Kehtiva distsiplinaarkaristuse omamine ja pidev korra rikkumine näitavad vastupidist.
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Maivo Kärdi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et just praegune karistus on muutnud Maivo Kärdi mõtteviisi. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. 5
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
47. juuni
48. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja põhjendused kolme algatatud kriminaalasja kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata.
49. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 75 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 81,60 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Maarika Kuusk 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus