KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- august 2021 Kohtuasja number 1-19-7574 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Rain Suitsu (isikukood 38102092716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- juuni 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Rain Suits ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Toomas Koitmäe Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7574 tunnistati Rain Suits süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel tuli R. Suitsul koheselt ära kanda 1 kuu vangistust, mille hulka arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja alates kinnipidamiskohta saabumisest loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 27 päeva vangistust. Ülejäänud karistusosa, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajal kohustati R. Suitsu järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisaks keelati tal alkoholi tarvitamine, teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning registreerima end alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Lisakaristusena võeti R. Suitsult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.
- Tartu Maakohtu
- augusti 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5714 tunnistati R. Suits süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust R. Suitsule Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Lisakaristusena võeti R. Suitsult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks.
- Tartu Maakohus pööras
- septembri 2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-7574 kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel R. Suitsule Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele ning määras, et arvestada tuleb ka Tartu Maakohtu
- augusti 2020 otsusega mõistetud liitkaristusega. Karistuse kandmise alguseks loeti vastavalt Tartu Maakohtu
- augusti 2020 otsusele
- juuli 2020 ning karistusaeg lõppeb
- märtsil
- Tartu Vangla esitas
- mail 2021 Tartu Maakohtule materjalid R. Suitsu tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur R. Suitsu vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2021 määrusega R. Suitsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed alused R. Suitsu vabastamiseks on täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri 2014 määrus asjas nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust vastavalt KarS § 76 lg-le
- On positiivne, et R. Suitsul on vabanemisel kindel elu- ja töökoht ning tema käitumine kinnipidamisasutuses on olnud reeglikohane. Sellegipoolest ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, arvestades R. Suitsu isikut, tema teisi vabanemisjärgseid asjaolusid ja varasemat elukäiku.
- R. Suitsu on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta lausa üheksandat korda. Seega puudub alus arvamaks, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks motiveerida R. Suitsu püsima seaduskuulekal teel. Minevikus on R. Suits pannud toime eriliigilisi kuritegusid, sh nii varavastaseid kui isikuvastaseid, aga ka narkootikumidega seonduvaid. Praegust vangistust kannab ta joobes juhtimise eest. Selle soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendamise oskus ning hoolimatu ja ükskõikne suhtumine ühiskonna normidesse/kaasliiklejatesse ehk kuritegelik hoiak. R. Suits on toime pannud alarmeerivalt palju eriliigilisi rikkumisi. Et oleks põhjendatud teda ennetähtaegselt vabastada, peab uute kuritegude risk olema väga madal. Kohtu hinnangul nii ei ole.
- Murekoht R. Suitsu seaduskuulekuse seisukohast on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Suitsul on diagnoositud sõltuvus. R. Suitsu sõnul tarbib ta korraga umbes 12 purki õlut, kanget alkoholi ta väidetavalt ei tarbi. Enamasti ei ole tal olnud plaanis nii palju korraga juua, kuid õhtu kulgedes tarbib ta planeeritust rohkem. Viimane alkoholi tarvitamine oli teadaolevalt enne vahistamist. Kohtuistungil märkis R. Suits, et mõistab probleemi ning soovib vabaduses läbida „Kainem ja Tervem Eesti“ programmi. Praegu on ta läbimas programmi „Jõud muutuda“. On kiiduväärne, et kasutades kinnipidamisasutuse pakutavaid võimalusi tegeleb R. Suits alkoholiprobleemiga ning on valmis ka vabaduses selliste tegevustega jätkama. Samas on R. Suitsu alkoholi tarbimine olnud pikaajaline. Eemal on ta alkoholist olnud kõigest alla aasta ning kohtul puudub teave, kuidas on kulgenud osalemine sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“. Asjaolu, et 2
(6)R. Suits on ka varasemalt vangistuses viibides sotsiaalprogramme läbinud, kuid paraku jätkanud alkoholi tarvitamisega ja kuritegudega, viitab sellele, et vaid lühiajalisest alkoholist eemalviibimisest ning sotsiaalprogrammist ei pruugi piisata. Seega ei saa kohus piisava kindlusega jõuda hetkel veel järeldusele, et alkoholiga seonduv probleem on küllaldaselt maandatud vangistuse, seal läbitava sotsiaalprogrammi ning võimaliku programmiga vabaduses.
- Murettekitav on ka R. Suitsu käitumise ja hoiakute kohta märgitu. Nii on vangla iseloomustuses välja toonud, et R. Suits on kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ (
- ja
- aastal). Programmi läbiviija tagasiside kohaselt oli R. Suits analüüsivõimeline ja motiveeritud muutustele, kuid siiski ei elanud R. Suits seaduskuulekalt, vaid jätkas sellest hoolimata kuritegude toimepanemist.
- aastal alustati kriminaalhoolduses taas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbiviimist, kuid uue kuriteo toimepanemise tõttu programm katkestati. Kuigi R. Suits ütleb, et ei soovi enam vanglasse sattuda, ei oska ta sellest hoolimata püstitada eesmärke, kuidas hoiduda kuritegelikest käitumisviisidest. Enda sõnul on R. Suits oma elu juba muutnud, kuid tema motivatsioon väljendub vaid sõnades.
- R. Suitsu pikaaegne kriminaalne käitumine ja korduv vangistuse kandmine näitab temas tugevalt juurdunud kriminaalseid käitumisharjumusi ja mõtlemist. Nende muutmine nõuab sihikindlust ning tugevat motivatsiooni, kuid sellist motivatsiooniallikat R. Suitsu elus praegu ei ilmne. R. Suitsu vabanemisjärgsed elutingimused on suuresti samad vabanemiseelsetega. Materjalidest nähtuvalt on R. Suitsule üha uuesti antud tingimuslike karistuste läbi võimalusi teha elus korrektuure seaduskuulekuse suunas. Neid võimalusi ta kasutanud ei ole ning ka praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime katseajal.
- Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, ei ole R. Suitsu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel, et R. Suitsu uute kuritegude toimepanemise riske aitaks maandada ka käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve ja erinevate lisakohustustega. R. Suitsu vabanemisjärgseid tingimusi ning temas pikalt juurdunud kriminaalset elustiili arvestades on äärmiselt suur tõenäosus, et ta jätkab kriminaalsel teel ning praegune karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on R. Suitsul võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega taasühiskonnastamist paremini ette valmistada, näiteks läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, mis aitaksid tal vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused R. Suits ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist.
- Kaitsja määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Maakohus on põhjendamatult keskendunud R. Suitsu minevikule ning jätnud sisulise tähelepanuta tema käitumise ja hoiakute muutuse karistuse kandmise ajal. Senise karistuse kandmise pinnalt on kaitsja hinnangul võimalik teha järeldusi R. Suitsu siira soovi kohta muuta enda senist ellusuhtumist. R. Suits on seadnud edasiseks eluks reaalsed eesmärgid, mille saavutamine on talle jõukohane. R. Suits tunneb kohustust osaleda oma laste elus, sealhulgas nende ülalpidamises. R. Suits on ka varasemalt olnud pere peamine ülalpidaja. R. Suitsu elukaaslane hetkel tööl ei käi. Lisaks on R. Suitsul soov asuda hüvitama enda võlgnevusi.
- Vanglas veedetud aja jooksul on R. Suits teinud kõik endast oleneva ning kasutanud kõiki pakutud võimalusi selleks, et vabadusse saades muutuks elu niivõrd, et uute kuritegude toimepanemise võimalus ja risk oleks minimaalsed. Eluliselt on usutav ka R. Suitsu poolt kohtus 3
(6)antud hinnang, et vanuse kasvades on muutunud tema suhtumine õigusrikkumistesse. Ta mõistab, et ei taha ega saa enam sattuda vanglasse, sest vastasel korral kaotab ta lõplikult pere ja lähedased.
- Puutuvalt alkoholiprobleemi saab siiski järeldada muutusi mõtlemises ja tuvastada reaalsete eesmärkide olemasolu. Võimalikku alkoholisõltuvust või -kuritarvitamist ei saa lahendada pikemaajalise vangistusega, vaid peamine on isiku soov sellega tegeleda. R. Suitsul on see soov ja eesmärk olemas. Ta on valmis vastu võtma alkoholiprobleemiga seotud kohustusi ja võimalikku abi, mõistes, et tal tuleb kasutada erinevaid võimalusi ja viise alkoholist vabanemiseks. Kaitsja hinnangul väärib tähelepanu ka asjaolu, et R. Suitsul on olemas elukoht, töökoht ja lähedaste ring, kes püüavad teda aidata. Samas on tõenäoline, et pikemalt vanglas viibides võib puruneda suhe senise elukaaslasega, kellel on üksi raske toime tulla. Perekonna säilimiseks ja hakkamasaamiseks on väga vajalik R. Suitsu panus. Mida varem R. Suits saab enda eksimusi heastama asuda, seda suurema tõenäosusega säilib perekonna tugi, mis omab olulist tähtsust isiku taasühiskonnastamisel.
- Vaatamata R. Suitsu eelnevale elukäigule on vangla iseloomustuses väljatoodud positiivseid asjaolusid ja kohtuistungil räägitut arvestades tõenäoline ja usutav, et seniselt kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Edaspidi saab R. Suitsu mõjutada vabadusega ja taasühiskonnastamisega motiveerides, samuti on ennetähtaegsel vabastamisel võimalik R. Suitsu üle järelevalvet teostada. Karistuse täielik ärakandmine vanglas ei ole R. Suitsu puhul vajalik ega aita kaasa parema tulemuse saavutamisele. Lisakohustusi rakendades on võimalik R. Suitsu taasühiskonnastada ja suunata õiguskuuleka elu juurde.
- R. Suitsu määruskaebuse argumendid on kokkuvõtvalt niisugused.
- Viidates sellele, et ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda, elimineeris maakohus juba eos igasuguse võimaluse elektroonilise valvega vabanemiseks. Maakohus näitas, et materiaalsete aluste tõlgendamisel ja hindamisel ei ole kinnipeetaval võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Sellega tegi kohus kaalutlusvea.
- Kohus peaks olema sõltumatu, kuid vangla ja kriminaalhooldusametnik manipuleerisid andmete esinemisel kohtuga ning see mõjutas oluliselt kohtu otsustust. Kuna kohtunik jättis kõrvale läbitud sotsiaalprogrammi tulemused, näitab see, et otsustus sõltus rohkem kohtuniku isikust, mitte faktilistest asjaoludest. Ka väljendas kohus oma seisukohti ebakindlana, kuid ebakindlused kui kahtlused tuleb tõlgendada kinnipeetava kasuks.
- Viidates R. Suitsu korduvatele karistustele ja sellele, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei suuda motiveerida R. Suitsu seaduskuulekale teele, elimineeris kohus kõiki riski maandavad programmid ning vangistuse eesmärgi. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Sellise prognoosi aluseks on aga hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Kuigi maakohus märkis, et R. Suits on vanglas käitunud reeglikohaselt, siis heitis kohus selle argumendi kui peamise vangistuse eesmärgi täitmist näitava siiski kõrvale.
- Eluasemega seonduvad põhjendused asetas kohus negatiivsete asjaolude loetellu, mistõttu jäävad need põhjendused kõlama negatiivselt. Vangla iseloomustuses on aga kirjas, et eluasemega seoses risk ja ohtlikkus puudub. Kui kohus hindab elukohta negatiivselt, sest R. Suits on täiskasvanud mees ja asub elama oma ema juurde, siis tuleb arvestada, et stigmatiseeritud kinnipeetaval on raske leida vanglas viibides üürikorterit. Vabaduses oleks see lihtsam. 4
(6)- Maakohus tõi positiivsena välja R. Suitsul kindla töökoha olemasolu, kuid seegi pöörati lõpuks negatiivseks asjaoluks. Kriminaalhooldusametnik ja iseloomustuse koostanud vanglaametnik suhtusid teisejärguliselt sellesse, et selgitada välja R. Suitsu sisulist suhtumist töösse. R. Suitsu positiivne suhtumine töösse tuli esile justkui juhuslikult. Üritatakse ka jätta mulje, et R. Suits on vahetanud töökohti püsimatuse tõttu, kuid tegelikult on sel olnud majanduslikud põhjused ja hooajatööd on sõltunud tööandjast. Viidatud on ka sellele, et R. Suits ei näe enesetäiendamist kasulikuna. Arvestada tuleb aga sellega, et vangla pakutavatest õppevõimalustest tuleks kõne alla vaid puidutööga seonduv, sest ülejäänud erialad ei huvita R. Suitsu ja enda sundimine neid omandama ei ole õige. Kuna puiduerialane väljaõpe on R. Suitsul juba olemas, olnuks õigem viidata sellele, et enesetäiendamine ei ole vajalik. Oluline on veel see, et tööd R. Suits ei pelga.
- Kohus tõi positiivsena välja sotsiaalprogrammide läbimise ja alkoholiprobleemiga tegelemise, kuid samas viitas, et lühiajalisest alkoholist eemalviibimisest ning sotsiaalprogrammidest ei pruugi piisata. Siinkohal on oluline arvestada, et varasemalt suunati R. Suitsu pidevalt sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis ei käsitlenud aga üldse tema alkoholiprobleemi. Sellest rääkis R. Suits korduvalt ka kontaktisikule, kuid kuulda teda ei võetud ning programmi mittetoimimises süüdistati ikka teda. Praeguses vangistuses suunati ta sobivasse sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, mis on andnud talle positiivset motivatsiooni võitluses alkoholiga. Et vangla ja kohus R. Suitsu püüdlusi ei hinda, kannavad nad sisuliselt ta maha. On täheldatav ka see, et vangla üritab R. Suitsule n-ö kaikaid kodaratesse loopida. Seda kinnitab asjaolu, et vangla ei suutnud kohtule õigeks ajaks esitada läbitud sotsiaalprogrammi tulemust. Programmi läbiviija hinnang oli igatahes positiivne. Kohus viitas ka sellele, et jätkuvas vangistuses saaks taasühiskonnastumisega edasi tegeleda, samas näiteks programmi läbi viinud ametnik ei pea jätkutegevust vajalikuks.
- Alkoholi tarvitamisest tulenevat riski maandab R. Suitsu maksakahjustus, mis ei luba tal enam alkoholi tarvitada. Kaalumisel on ka alkoholivastase ampulli paigaldamine. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maandab samuti riski ning elektroonilise valvega vabanemine on kasulikum kui ilma selleta. R. Suits on vaid juhukurjategija. R. Suitsu hinnangul on vangla iseloomustuse järgne vägivaldsuse riskiprotsent arusaamatult kõrge, sest vägivaldusega ei ole tal ammu juba probleemi olnud. Vägivaldus ja narkootikumid olid viimati teemaks 20 aastat tagasi. Ka auto ärandamine toimus varases nooruses. Kasiinokeeld vähendab riski sattuda sekeldustesse ning soov luua oma firma tõstab majanduslikku heaolu ja vähendab võlgasid. Samuti annab see võimaluse oma pere ära elatada. Lähedased on R. Suitsu pärast palju kannatanud ning võimalik on ka abielulahutus, mida R. Suits soovib ära hoida. See on tema peamine motivaator lisaks programmidele, mida ta soovib jätkata ka vabaduses. Samuti on vanus pannud R. Suitsu elu üle järele mõtlema ning ta on vanglas viibimisest väsinud. Ringkonnakohtu seisukoht
- R. Suitsu ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus R. Suitsu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus on viidanud sellele, et R. Suitsu on muu hulgas karistatud 5
(6)isikuvastaste ja narkootikumidega seotud kuritegude eest. Et karistusregistri õiendi kohaselt on kehtivad vaid R. Suitsule varguste ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest mõistetud karistused, on maakohus ilmselt tuginenud selles osas R. Suitsu arhiveeritud kriminaalkaristustele. Arhiveeritud karistustele aga tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 5 tugineda ei saa. Maakohtu see eksimus ei muuda siiski R. Suitsu vabastamata jätmise otsustust vääraks. Et muus osas on maakohtu arutluskäik igati asjakohane ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohuga, ei korda ringkonnakohus juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 maakohtu põhjendusi üle. Määruskaebustes toodud argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
- Alusetud on R. Suitsu määruskaebuses toodud etteheited, justkui oleks vangla, kriminaalhooldusametnik või kohus kuidagi mingeid andmeid manipuleerinud, valeväiteid esitanud vms. Tegemist on lihtsalt olukorraga, kus R. Suits ei soostu mitmete tema suhtes antud hinnangutega. Ringkonnakohus aga leiab, et need hinnangud on suuresti õiged: R. Suitsu retsidiivsusrisk on sedavõrd kõrge, et teda pole võimalik vabastada. Olgu märgitud sedagi, et erinevalt süüküsimuse lahendamisest ei kehti ennetähtaegse vabastamise menetluses põhimõte, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusele allutatud isiku (kinnipeetava) kasuks. Uute kuritegude riski hindamine kujutab endast ennustamist. Ennustamine aga ei ole kunagi täppisteadus, mistõttu jääb alati võimalus (kahtlus), et ennustus osutub vääraks. See kahtlus aga ei saa tingida niisuguse inimese vabastamist, kelle puhul näib KarS § 76 lg-s 4 välja toodud tegurite analüüsi tulemusel ilmnev uute kuritegude risk kõrge.
- Ka on alusetud etteheited, nagu oleks kohus tuginenud liiga palju R. Suitsu minevikule. (Tuleviku) ennustamine toimubki suuresti minevikus aset leidnu põhjal. Kui inimene on korduvalt sooritanud kuritegusid ja olnud ka palju kordi vanglas, on üldjuhul põhjust arvata, et ta jätkab kuritegude toime panemist ka edaspidi. R. Suitsu puhul nii ongi. Millelegi vastupidisele ei viita ka R. Suitsu käitumine vanglas. Selleks, et vabastada R. Suitsu kuritegeliku taustaga inimene pärast lühikest aega (järjekordselt) vanglas olemist, oleks pidanud selle vangistuse jooksul aset leidma mingit võrdlemisi erakordset laadi sündmused, millest saaks järeldada, et neist tulenevalt on R. Suits täielikult muutunud. Midagi sellist aga toimunud pole. Muu hulgas ei saa erakordseks pidada seda, et R. Suits on vangistuse ajal mõneti vanemaks saanud.
- Kõige olulisem uute kuritegude riskifaktor on alkohol. Kaude viitab sellele mõningal määral ka tõik, et vanglas on R. Suits end korralikult ülal pidanud: seal ei ole võimalik alkoholi tarbida. R. Suits tarvitas alkoholi väga palju ja tal on suisa diagnoositud sõltuvus selle meelemürgist. Puudub alus arvata, et R. Suitsu praegune lühike vanglas viibimine on ta alkoholist võõrutanud: varem on ju R. Suits alati pärast vanglas olemist alkoholi joomist jätkanud. Ka väidetav maksakahjustus ja võimalik n-ö ampulli panemine ei välista alkoholi tarvitamise jätkamist: inimesed on ka varem sellises olukorras alkoholi tarvitamist jätkanud, seades ohtu enda elu ja heaolu. R. Suitsu alkoholiprobleemi ulatust arvestades ei saa loota sellelegi, et R. Suits oleks alkoholist võõrdunud programmi „Jõud muutuda“ tõttu. Liiatigi viitas maakohus põhjendatult, et varem ei ole erinevad sotsiaalprogrammid R. Suitsule vajalikku mõju avaldanud. Kaitsja väide, et pikemaajaline vangistus ei ravi alkoholiprobleemi, pole iseenesest väär. See aga ei ole oluline: ennetähtaegse vabastamise menetluses ei küsita mitte selle järele, kas vangistus inimese sõltuvusi ravib, vaid selle järgi, kas inimest võib pidada vabadusse laskmiseks piisavalt ohutuks.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)