1-18-2994/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2994 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2021 määrus Voldemar Induse tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Voldemar Induse (Indus; isikukood 36710295219) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.05.2018 otsusega karistati Voldemar Indust KarS § 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud karistusega 7 aastat vangistust, lugedes üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. V. Induse karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.2016 ja karistuse kandmise aja lõpp 05.11.
6. Viru Maakohtu 29.07.2021 määrusega jäeti V. Indus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – saabunud on KarS § 76 lg 2 p 2 tähtaeg ning isikul on garanteeritud elukoht. 2.
7. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav on toime pannud hulganisti erinevaid kuritegusid, milleks on arvutikelmus, ähvardamine, kehaline väärkohtlemine, lähenemiskeelu rikkumine, vargus ja narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab maakohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, jätkates uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ning ta otsib pidevalt oma probleemidele lahendusi kriminaalsel teel. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas ta on suuteline saavutama majanduslikku heaolu legaalsel viisil, arvestades, et varasem seaduskuulekat eluviisi toetav kogemus tal puudub. 2.
8. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus möönab, et tegemist ei ole raske rikkumisega (peremehetute asjade – kirurgiliste maskide – omandamine), samas on V. Indus Viru Vangla käskkirja 08.04.2021 nr 6-3/240-1 kohaselt 15.11.2016 Viru Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja hiljem on teda jooksvalt tutvustatud õigusaktide muudatustega, mistõttu saanuks ta rikkumist vältida. 2.
9. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 22 768,08 eurot ning vabanemisfondis on 1752 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud raha võib aidata küll kinnipeetaval esialgu vabaduses paremini toime tulla, kuid samas arvestades seda, kui suures ulatuses on tal tasumata nõudeid, võib eeldada, et isikul tuleb vabaduses kõvasti pingutada. V. Indusel on vabanedes garanteeritud töökoht AVG Group OÜ-s. Tähelepanuta ei saa jätta, et terve elu jooksul on isikul olnud ainult üks ametlik töökoht ning sedagi väga lühiajaliselt, üksnes 4 kuud. Enne vangistust isik ei töötanud, tema peamine sissetulek oli kriminaalsel teel saadud tulu. Ka karistusregistri andmed (kehtivad karistused varguse, arvutikelmuse ja narkokuriteo eest) viitavad sellele, et isik on soovinud oma sissetulekut teenida kuritegelikul teel ning arvestades tema varasemat elukäiku ja puudulikku ametlikku töö kogemust, esineb isiku puhul jätkuvalt oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel püüab ta taas oma toimetulekut parandada uusi kuritegusid sooritades. 2.
10. Positiivsena tõi maakohus välja, et V. Indus on vangistuses töötanud majandustöödel, osalenud vestlustes ja sotsiaalprogrammides. Samas nähtub sotsiaalprogrammi Viha juhtimine kokkuvõttest, et kinnipeetav käis küll kohal ja arutles kaasa, kuid ei lubanud, et hakkab tulevikus programmis toodud võtteid kasutama, sest ta on harjunud end väljendama hoopis teistmoodi ning enda sõnul ei soovi seda muuta. Arvestades isiku impulsiivset käitumist, millele viitavad toimepandud vägivaldsed kuriteod ning seda, et ta ei ole mõistnud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine toodud võtete rakendamise vajalikkust, säilib oht, et isik võib konfliktsituatsiooni sattudes panna toime kehalise väärkohtlemise. On positiivne, et süüdimõistetul on abikaasa moraalne ja materiaalne toetus ning elukoht sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. V. Indus arvab, et abikaasa suudab teda piisavalt motiveerida elama seaduskuulekalt. Lisaks on ta selgitanud, et soovib osaleda oma laste ja lastelaste elus. Lähedasi suhteid on kinnipeetaval olnud ka varem, kuid ükski neist ei ole siiani suunanud teda õiguskuulekale teele. Ta ei ole varasemalt ka oma laste nimel olnud suuteline tegema õiguskuulekaid valikuid. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
11. Viru Maakohtu 29.07.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Induse kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega vabastatakse V. Indus ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. 3.
12. Maakohus on teinud diskretsioonivea, jättes kohtulahendi lugejale mõistlikult selgeks tegemata, miks tuleb kaalukamateks asjaoludeks lugeda süüdimõistetu negatiivset käitumist enne vangistust sellest, et süüdimõistetu on vangistuses pidanud ennast üleval sisuliselt 2 laitmatult. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil veenvalt ja usutavalt, miks ta võttis endale kaitsemaske. 3.
13. Ainsaks põhjuseks, miks V. Indust ei vabastatud karistuse edasisest kandmisest, oli tema minevik. Samas on viimase aja kohtupraktika läinud seda teed, et ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks ei saa olla üksnes süüdimõistetu kriminaalne käitumine enne vangistuse kandmisele asumist. Kaitsja hinnangul on maakohus irdunud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-11-12-17 punktides 20 ja 21 öeldust. Vaidlustatud maakohtu määrusest tuleneb, et ükskõik kuidas V. Indus ennast vanglas ka ülal pidas, siis tulenevalt tema minevikust – kohus viitas ka 35 aasta tagustele asjaoludele – ei või teda ennetähtaegselt vabastada. Selline seisukoht ei ole kooskõlas karistusseadustikuga ega ka mitte õigusfilosoofiaga. 3.
14. Kohtupraktikas on omaks võetud, et distsiplinaarkaristus põhimõtteliselt välistab võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna isik ei ole suutnud vangistuses käituda õiguskuulekalt. Samas on kohtupraktikas aga ka leitud, et mõned distsiplinaarkaristused ei saa olla vabanemisel takistuseks. Näiteks leidis Harju Maakohus 10.02.2021 kriminaalasjas 1-1611366, et distsiplinaarkaristus ei ole takistuseks ennetähtaegsele vabanemisele, kuigi selle omamine on taunitav. V. Indusele määratud karistus on oma olemuselt võrreldav kurkide omandamise eest määratud karistusega (viidatud Harju Maakohtu määrus), mida kohtupraktika loeb ennetähtaegse vabanemise küsimuse otsustamisel vähetähtsaks asjaoluks. Praegusel juhul maakohus siiski lähtus V. Induse vabastamata jätmisel sellest, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. V. Indus võttis endale rohkem kaitsemaske just ja ainult seetõttu, et ta põdes eelnevalt koroonat üliraskes vormis (viibis Tartus haiglas koomas). 3.
15. Kaitsja mõistab maakohtu umbusku V. Induse edasisesse seadusekuulekusse. Ka V. Indus saab sellest aru ja seetõttu palub vabastada ennast elektroonilise valve alla, kuigi seaduse kohaselt on tal õigus vabaneda ilma elektroonilise valveta. Elektrooniline valve ja kriminaalhooldaja tugi on seaduse kohaselt nendeks asjaoludeks, mis muudavad uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse minimaalseks.
16. Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 26.08.
17. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohtu mittenõustumiseks. hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga
19. Kaitsja määruskaebus ei veena ringkonnakohtu selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea, kui arvestas süüdimõistetu kehtivat distsiplinaarkaristust. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või see ei oleks jälgitav. Ka ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga asjas nr 3-1-1-12-
20. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning on jõudnud kõigi asjaolude kogumis arvestamise tulemusena seisukohale, et süüdimõistetu V. Induse ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Puudub alus arvamuseks, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini. Lisaks keskendub kaitsja üksnes süüdimõistetu kehtivale distsiplinaarkaristusele, kuid jätab arvestada põhimõtte, et KarS § 76 3 lg 4 asjaolusid arvestatakse kogumis. Distsiplinaarkaristus ei ole ainus negatiivne asjaolu, mis iseloomustab süüdimõistetut ning tema käitumist tervikuna. Ka ei ole maakohus tuginenud ainult süüdimõistetu varasemale elukäigule. Seejuures kogumis kuulub nimetatud asjaolu arvestamisele. Mida peab kaitsja silmas 35 aasta taguse info arvestamisega jääb kohtule teadmata, sest ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud süüdimõistetul kustunud karistusi.
21. Vangistuse täideviimise eesmärk on VangS § 6 lg 1 alusel kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Arvestades isikul olevat kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema individuaalse täitmiskava läbimist tervikuna, siis puudus ka ringkonnakohtul veendumus, et kinnipeetav asuks ennetähtaegsel vabanemisel õiguskuulekale teele. Kaitsja leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ei saa olla V. Induse puhul vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks. Nagu ei ole välistatud raskeid kuritegusid toime pandud isikute vabastamine, ei ole teoreetiliselt välistatud ka distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele tugineb enamuses osas määruskaebusest ka kaitsja, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristus näitabki seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole argument distsiplinaarkaristuse arvestamata jätmisel ka asjaolu, et tegemist ei ole raske rikkumisega. Ringkonnakohus, tutvudes distsiplinaarkaristuse käskkirjaga, tuvastas, et isikule on määratud karistuseks noomitus sisekorraeeskirja rikkumise eest, kuid kui vaadata tema varasemat elukäiku ning karistusregistrit, siis ka selline distsiplinaarkaristus kirjeldab selgelt tema suhtumist ning annab selge suunise arvata, et isik jätkab ka vabaduses kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga, leides oma käitumisele talle sobivad õigustusi. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Lisaks, kui V. Indus ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristusega oleks olnud tal võimalus see vaidlustada. Kohtule nähtuvalt seda tehtud ei ole. Seega käesoleval ajal ei ole enam määrav, miks V. Indus teo toime pani. Süüdimõistetu on vangla iseloomustusest nähtuvalt tegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, grupi mõjul, puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu, kriminaalsest eluviisist tulenevalt, konfliktsituatsioonide ebaefektiivne lahendamise oskuse tõttu. Distsiplinaarkaristus määrati isikule 08.04.2021 ka vaatamata sellele, et selleks ajaks oli süüdimõistetu läbinud mitmeid individuaalse täitmiskava tegevusi, mis ilmselgelt ei ole mõju avaldanud tema käitumisele. Sotsiaalprogrammi Viha juhtimise läbimise kohta antud tagasiside viitab sellele, et süüdimõistetu käitub täpselt nii nagu ta ise heaks arvab, programmi mõju talle ei nähtu ning arvestades tema probleemide lahendamise oskuse puudulikkust, sh konfliktsituatsioonides käitumist, on alust arvata, et uute kuritegude oht on jätkuvalt kõrge. Käitumise pinnalt vangistuses ning individuaalse täitmiskava osalise täitmise alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini. 4
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka süüdimõistetu elutingimustes selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et uue kuriteo risk oleks minimaalne. Kuigi faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elukoht ja lähedaste toetus, siis olid need asjaolud olemas ka enne vangistust. Vaatamata sellele ei takistanud need asjaolud süüdimõistetu poolt kuritegusid toime panemast. Kuidas need asjaolud käesolevalt omaksid teistsugust positiivset mõju, ringkonnakohtu hinnangul määruskaebusest tuvastatav ei ole. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu käsitlusega seoses majandusliku toimetuleku riskiga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal ei ole V. Induse puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks ka kriminaalhooldus. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. V. Indus on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et ta sõnas on valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust koos elektroonilise valvega.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
24. juuli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5