Obsah (12)

§ 138§ 177§ 663§ 657§ 174§ 477§ 176§ 218§ 175§ 654§ 333§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2021.a, Tallinn

§ 138lg-le 1, § 144 ple 1, § 174 lg-le 8, § 175 lg-le 1 ja § 177 g 1 p-le 2.

1. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabi maakohtus 45,25 h ja apellatsioonikohtus 21,5 h, millele lisandub kohtuistungi aeg 1,65 h. Kokku on ajakulu 68,4 h. Hagejat on esindanud vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmisi turuhindasid. Kohus hindas tsiviilasja keskmise keerukusega, menetluses on esitatud hagiavalduse täiendus, mõlemad osapooled on esitanud mitmeid menetlusdokumente ja asjas on toimunud 3 kohtuistungit, neist ühel kuulati üle ka tunnistaja.
2. Arvestades, et hageja esindaja on pidevalt kursis kostja seisukohtadega, koostanud kostja menetlusdokumentidele omapoolseid vastuseid ja suhelnud kliendiga, pidas kohus istungiteks ettevalmistumise aega maakohtus 2,5 h ja ringkonnakohtus 3,5 h ülemääraseks. Kohus vähendas 22.mai 2019.a istungiks ettevalmistamise aega 1,5 h võrra, 13.novembri 2019.a istungiks ettevalmistamise aega 1,5 h võrra ja 28.mai 2020.a istungiks ettevalmistamise aega 2,5 h võrra. Maakohtu kohtuistungil osalemise ajakulu on kooskõlas protokollis näidatud istungi kestvusega.
3. Toimikust nähtub, et hageja on esitanud 25.juunil 2019.a hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse täienduse koostamisele, kostja vastusega tutvumisele, nõupidamisele ja 19.augusti 2019.a menetlusdokumendi koostamisele on esindajal kulunud kokku 14 h. Võrdluseks esialgse hagiavalduse koostamisele ja samalaadsetele toimingutele on kulunud esindajal 17,5 h. Kohtu hinnangul ei olnud hagiavalduse täiendusega seotud ajakulu täies ulatuses põhjendatud ja kohus vähendas nimetatud toimingu ajakulu 4 h võrra.
4. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga ja selles olevate menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning 18.novembri 2019.a menetluskulude nimekirja punktides 1, 2, 5, 6 ja 7 märgitud toimingute ajakuluga, leidis, et toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest, kas esitatud taotlus oli perspektiivitu või mitte või kas kohus selle rahuldas või mitte. Kohus hinnates apellatsiooniastmes koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leidis, et toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud.
5. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 58,9 h (68,4-1,5-1,5-2,5-4). Arvestades tunnitasu (180 eurot koos käibemaksuga) ja seda, et kostja kanda jäi 2/3 menetluskuludest, on hüvitatav menetluskulu 7068 eurot. Taotlus jäi rahuldamata summas 5244 eurot (12312-7068) ninh kohus lähtus ka sellest, et hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg-ga 4.

3 2-18-15106 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, nõuda hagejalt kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist ja teha uus määrus, võttes arvesse määruskaebuses ning kostja 21.novembri 2019.a seisukohas avaldatut ning vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust vähemalt 1720 euro võrra, so 5348 euroni.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud hageja menetluskulusid põhjendamatult suureks. Kostja on 21.novembri 2019.a menetlusdokumendis leidnud, et hageja menetluskulud maakohtus on põhjendamatud vähemalt 3840 euro ulatuses. Kostja jääb selle seisukoha juurde ning palub menetluskulusid vähendada täiendavalt 2580 eurot võrra. Ühtlasi palub kostja vähendada temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulusid vähemalt 5348 euroni.
3. Maakohus on eksinud uurimiskohustuse täitmise vastu. Hageja 18.novembri 2019.a ja 28.mai 2020.a menetluskulude nimekirjad ei sisalda kinnitust, et menetlusosaline on kandnud need seoses käimasoleva kohtumenetlusega. Tegemist on puudustega nimekirjaga, mille suhtes oleks maakohus pidanud võtma seisukoha. Asjakohane oleks olnud hagejalt nõuda dokumente selle kohta, et menetluskulud on reaalselt kantud. Kostjal ei olnud seisukohta võimalik varem avaldada, kuna teda ei kaasatud menetluskulude suurust kindlaks määravasse menetlusse. Juhul, kui hageja ei ole menetluskulusid kandnud, tekib vajadus menetluskulude vähendamiseks.
4. Põhjendamatu on seisukoht, nagu ei oleks ilmselgelt perspektiivitu taotluse esitamisel menetluskulude väljamõistmise seisukohalt tähtsust. Perspektiivitu taotluse esitamine ei ole vajalik ega põhjendatud, mistõttu tuleb sellised kulutused välja mõistmata jätta.
5. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja kinnitas, et kõik kulud, mis on kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks esitatud, seonduvad käesoleva kohtumenetlusega. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ning on kostja 21.novembri 2019.a menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega arvestanud. Asjaolu, et maakohus jättis vastuväite rahuldamata, ei anna alust nimetada seda perspektiivituks, kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas mh hageja vande all ülekuulamise taotluse. Eelduseks menetluskulude väljamõistmiseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on menetluskulude eest reaalselt tasunud.
6. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 7068 eurot (käibemaksuga) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 480 euro võrra ning jätta hageja avaldus rahuldamata summas 5724 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 4 2-18-15106 20. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii uurimisprintsiibi rikkumist kui ka diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub nimetatud etteheidetega osaliselt. 21.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). 22. Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti märkinud, et kuigi

§ 176

lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, puudub vastav kinnitus hageja esitatud menetluskulude nimekirjades. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud seda tähele panema ning hagejalt nõudma puuduste kõrvaldamist. Siiski ei anna maakohtu eelnev eksimus ringkonnaohtu hinnangul iseseisvat alust maakohtu määruse selle vaidlustatud osas tühistamiseks, arvestades, et määruskaebusmenetluses on hageja need puudused omal algatusel kõrvaldanud, kinnitades, et kõik kulud, mis on kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks esitatud, seonduvad käesoleva kohtumenetlusega. 23. Maakohtule ei ole etteheidetav menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide hagejalt nõudmata jätmine. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 03.juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Ka võib juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176

lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.detsembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Kuna ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et hagejal on tekkinud kohustus talle osutatud õigusabi eest tasumiseks, ei ole põhjendatud temalt nõuda menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist. 24. Määruskaebuse esitajaga saab osaliselt nõustuda selles, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. 25. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist hagejale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse hindamisel maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja(de)ga seoses.

1. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus, arvestades asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh koostatud ja esitatud menetlusdokumente sisu ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, seisukohal, et põhjendamatult suur on: 1) hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 8,5 h ning seda tuleb vähendada 2 h võrra ning 2) 19.augusti 2019.a täiendava seisukoha koostamisele kulunud aeg 6,5 h,mida tuleb samuti vähendada 2 h võrra. 5 2-18-15106
2. Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud mh arvesse ka kostja 21.novembri 2019.a seisukohas toodud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse selles osas tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus nõustub selles osas

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. 28. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et hageja 04.septembri 2019.a vastuväite koostamisele kulunud aja (0,5 h) tasustamine on põhjendamatu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule taotluse enda vande all üle kuulamiseks, mille maakohus rahuldamata jättis ning millele hageja vastuväite esitas, mille maakohus omakorda rahuldamata jättis.

§ 333

lg 1 kohaselt on vastuväite esitamine menetlusosalise poolt kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumisel, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta, lubatav. Lisaks nähtub tsiviilasja edasistest arengutest, et ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ning kuulas ta istungil vande all üle.

1. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 4 h võrra ning peab hagejale osutatud õigusabi vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 54,9 h.
2. Arvestades hagejale osutatud õigusabi ühe tööühiku ehk tunnitasu hinda (180 eurot koos käibemaksuga) ja asjaolu, et kostja kanda jäi 2/3 menetluskuludest, on menetluskulude summa, mille võrra tuleb vähendada maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust, kokku 480 eurot (4x180=720:2/3=480). Hageja taotlus kostjalt menetluskulude hageja kasuks välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele summas 6588 eurot (7068-480) ning tuleb jätta rahuldamata summas 5724 eurot (12 312-6588). Nimetatud summalt tuleb kostjal tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus 31.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 32.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6